Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

L.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, taas viibides 23.02.2015 kella 20.29 paiku aadressil Vikerlase 23, Tallinn Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt möödus kassarivist jättes alljärgnevate kaupade eest tasumata: viski „Grants“ 0,7 l maksumusega 11,95 eurot, 4 tk raseerijat „Fusion“ (ühe tk maksumus 10,69 eurot) kogusummas 42,76 eurot, 4 tk raseerijat „Gillette“ (ühe tüki maksumus 8,79 eurot) kogusummas 35,16 eurot, 3 karpi Gillette terasid (ühe tüki maksumus 19,99 eurot) kogusummas 59,97 eurot, 4 tk komplekti Gillette ProGlide (ühe tüki maksumus 7,29 eurot komplekt) kogusummas 29,16 eurot, 2 hambapastat Medical maksumusega (ühe tüki maksumus 2,79 eurot) kogusummas 5,58 eurot, 23 hambapastat Sensodyne (ühe tüki maksumus 3,09 eurot) kogusummas 71,07 eurot ja 17 hambapastat Sensodyne (ühe tüki maksumus 3,09 eurot) kogusummas 52,53 eurot, kokku summas 308,18 eurot ning lahkus kauplusest, tekitades Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju summas on 308,18 eurot. Kaup on kauplusele tagastamata. Samuti tema taas viibides 01.03.2015 kella 16.43 ajal aadressil Pae 78, Tallinn, kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt möödus kassarivist, jättes alljärgnevate kaupade eest tasumata: terad “Gillette” Mach3 15 tk hinnaga 1 tk 9,99 eurot (kokku summas 149,85 eurot), terad “Gillette Fusion” 6 tk hinnaga 1 tk 18,29 eurot (kokku summas 109,74 eurot) ja terad “Gillette ProGlide” 8tk hinnaga 1 tk 19,99 eurot (kokku summas 159,92 eurot) ning lahkus kauplusest kaupade eest tasumata kokku summas 419,51 eurot, tekitades Maxima Eesti OÜle varalist kahju summas 419,51 eurot. Kaup on kauplusele tagastamata. Seega pani L.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav L.F tunnistas ennast nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi (tl 61-64) ning kahetses tegu. 23.02.2015 toimepandud varguse osas selgitas L.F, et võttis süüdistuses märgitud kauba, jättis selle eest tasumata ning müüs varastatud kauba isikutele, keda ei mäleta. 01.03.2015 toimepandud varguse osas selgitas L.F

, et varastas žiletiterasid, mida võis olla 33 tükki, kuid täpset kogust ei oska nimetada. Žiletiterad võttis ta kassade juures asuvatelt riiulitelt ning jättis kauba eest tasumata ja müüs kauba isikutele, keda ei mäleta. 23.02.2015 toimepandud varguse osas on L.F-i süü lisaks süü omaksvõtule tõendatud MAXIMA Eesti OÜ kuriteoavaldusega (tl 3), turvamehe XXX ütlustega (tl 12-15), asitõendi ja selle vaatlusprotokolliga koos fotodega (tl 53-59). MAXIMA Eesti OÜ 04.03.2015 kuriteoavalduse kohaselt varastas meesterahvas, keda turvatöötaja peab L.F-iks, 23.02.2015 kella 20.29 paiku Vikerlase tn 23 asuvast kauplusest kaupu 308,18 euro väärtuses. Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötab ta turvamehena Vikerlase tn 23 asuvas Maxima kaupluses ning 24.02.2015 kontrollides videosalvestisi märkas, et 23.02.2015 kella 20.29 paiku varastas meesterahvas kauplusest erinevat kaupa 308,18 euro väärtuses. Asitõendi – 23.02.2015 turvakaamera videosalvestuse – vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt fikseerisid kaamerad Tallinnas, Vikerlase 23 asuvas Maxima kaupluses 23.02.2015 ajavahemikul kella 20.22-20.29 tumedat värvi jopes meesterahva, kes paneb müügisaalis kaupu ostukorvis olevasse kilekotti. Seejärel paneb meesterahvas ostukorvi ära, tema kätte jääb kilekott kaubaga, millega ta möödub kassarivist ja väljub müügisaalist. 01.03.2015 toimepandud varguse osas on L.F-i süü lisaks süü omaksvõtule tõendatud MAXIMA Eesti OÜ kuriteoavaldusega (tl 2), turvamehe Jevgeni Ljahhovski ütlustega (tl 6-7a), turvamehe XXXütlustega (tl 8-11), asitõendi ja selle vaatlusprotokolliga koos fotodega (tl 47-52). MAXIMA Eesti OÜ 01.03.2015 kuriteoavalduse kohaselt varastas meesterahvas 01.03.2015 Tallinnas, Pae tn 78 asuvast kauplusest žiletiterasid kokku 419,50 euro väärtuses. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta Lasnamäe keskuses turvamehena ning tuvastas 03.03.2015 Maxima Eesti OÜ turvatöötaja XXXpalvel videosalvestiselt meesterahva, kes pani Maxima kauplusest 01.03.2015 kella 16.42 paiku toime varguse. Tegemist oli L.F-iga , kellega tunnistaja on varasemalt korduvalt kokku puutunud. 03.03.2015 kella 14 paiku märkas tunnistaja L.F Maxima kaupluses ning pidas L.F-i koos tunnistaja XXXkinni. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt pöördus 03.03.2015 tema poole Lasnamäe Keskuse turvatöötaja XXX, kes märkas 01.03.2015 varguse toimepannud meesterahvast, kinnipeetuks osutus L.F. Asitõendi – 01.03.2015 turvakaamera videosalvestuse – vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt fikseerisid kaamerad Tallinnas, Pae 78 asuvas Maxima kaupluses 01.03.2015 ajavahemikul kella 16.41-16.43 tumedat värvi jopes meesterahva, kes võtab kassariiulis korduvalt esemeid ja paneb need taskusse ja väljub müügisaalist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.F 5 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 14 kehtivat väärteokaristust. Väärteokaristustest 7 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumise eest, 2 väärteokaristust on varavastaste väärtegude eest, 1 väärteokaristus on avaliku korra vastase väärteo eest ning 3 väärteokaristust on ühistranspordiseaduse rikkumise eest (tl 68-75). Teo süstemaatilisuse tõendamiseks esitati kohtule kohtuotsused (tl 31-36 pöördel), millest viimane on Harju Maakohtu 29.08.2014 otsus kriminaalasjas 1-14-6861, millega L.F karistati KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi (tl 35-36 pöördel). Samuti esitati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsused, millega karistati L.F KarS § § 218 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest: 07.02.2015 karistati teda 04.02.2015 toimepandud varguse eest ja 27.02.2015 samal päeval toimepandud varguse eest (tl 37-38 pöördel). Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et L.F isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud süütegusid võõra vara vastu, võttis kavatsetult ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud L.F-i elustiiliks. Riigikohus märgib, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Arvestades asjaolu, et L.F võõrandas ebaseaduslikult omandatud vallasjad kolmandatele isikutele, saab väita, et varguste toimepanemine on L.F-i elatusallikaks ning tema elustiiliks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud süstemaatilist vargust sisustanud 20.04.2009 otsuses nr 3-1-1-87-08 ning selle kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Riigikohus ei ole enda praktikat selles küsimuses muutnud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2013 otsus nr 3-1-1-66-13). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.F on 7 kehtivat karistust varavastaste süütegude eest. Seega pani L.F toime võõra vallasasja varguse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks L.F-i poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul looks rahalise karistuse määramine olukorra, kus L.F asuks eluviisist tulenevalt rahalise karistuse tasumiseks uuesti varavastseid kuritegusid toime panema. Süüdistatava pikaajaline ja süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine kahjustab õiguskorra huvisid ning isiku eluviis näitab, et põhiseadusega tagatud omandi kaitse ei ole tegelikult tagatud, sest ta varastab elatusvahendite saamiseks. Rahaline karistus ei oleks ka piisavaks vahendiks L.F-i mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. L.F on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat väärteokaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati karistati teda Harju Maakohtu 29.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega, mille kandmiselt L.F vabanes 19.12.2014. Vaatamata reaalsele vanglakaristusele jätkas ta varguste toimepanemist. On ilmne, et L.F ei ole enda jaoks eelnevatest karistusest (sh reaalsest vangistusest) mingeid järeldusi teinud ning varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus nr 31-1-77-11, p 11). L.F kahetseb tehtut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohus leiab, et L.F võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Kaaludes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3 1 1 79

03). Kohus ei ole tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. L.F on korduvalt karistatud kriminaalkorras, tal on varavastaste süütegude eest 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 väärteokaristust ning nende tegude eest mõistetud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning L.F ei ole lõpetanud varavastaste süütegude toimepanemist. Arvestades L.F-i isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus L.F-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Asitõendid 2 CD plaati turvakaamerate salvestustega, mis asuvad toimikus, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. MAXIMA Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 727,69 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Kriminaalasja materjalidega (tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega) on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ja kahju tekitas L.F. Süüdistatav tunnistab hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi juhul, kui kostja tunnistab hagi. Eeltoodu alusel kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ning L.F-ilt tuleb MAXIMA Eesti OÜ kasuks välja mõista 727,69 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.