Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. märtsi 2015 määrus Andres Sarapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Andres Sarapuu ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) Andres Sarapuule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Andres Sarapuult välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningase poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Andres Sarapuul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andres Sarapuu 1-09-13864 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andres Sarapuu on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.05.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning tema karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust algusega 31.03.2009.
2.Viru Maakohtu 11.03.2015 määrusega jäeti A. Sarapuu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 A. Sarapuu on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%. Ohustatud on eelkõige ühiskond tervikuna, kuid ka vara omavad isikud. Oht seisneb narkootikumide vahendamises ning selle läbi rahva tervise kahjustamises ning varalise kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on materiaalsed raskused ning isik jätkab narkootikumide tarvitamist. 2.2 Kinnipeetav on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegusid. Vangla materjalidest nähtuvalt on isikul puudulik seaduskuulekas toimetulekuoskus. A. Sarapuu elatus vabaduses ebaseaduslikust tulust. K-Raha andmetel on tal tasumata võlanõudeid 5 737,33 eurot. Kuigi A. Sarapuu arvab, et tal on vabaduses võimalik kohe tööle asuda, puudub tal ametlik garantiikiri. Kohus leidis, et A. Sarapuu võib sattuda majanduslikesse raskustesse ning asuda seetõttu taas kuritegelikul teel raha teenima. 2.3 A. Sarapuu elustiili tuleb pidada riskeerivaks ja hoolimatuks, kuivõrd teda on lühikese aja jooksul korduvalt karistatud. Tema negatiivsele suhtumisele ühiskonna reeglitesse viitavad korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Samuti on ta varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtu hinnangul on A. Sarapuu poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et tema vabastamine ligikaudu 1 aasta enne talle määratud karistusaja lõppu oleks ennatlik. 2.4 Vangla materjalide kohaselt on A. Sarapuul diagnoositud narkosõltuvus. Ta on ebakindel selles, et ta suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Kuigi A. Sarapuu ei ole pikka aega narkootikume tarvitanud, ei ole välistatud, et tagasilöökide korral ei pöördu ta taas narkootikumide juurde. Vangla hinnangul ei ole A. Sarapuu võimeline probleeme sihipäraselt lahendama, toimetuleku oskus on puudulik. 2.5 A. Sarapuul on vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.
MÄÄRUSKAEBUSED
3.Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Sarapuu tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuste põhiteesid on järgmised.
3.1 Maakohtu määruses esitatud motiivid ei ole kooskõlas vangla iseloomustuses esitatud asjaoludega ning kinnipeetava isikuga käesoleval ajal. Vangla iseloomustusega on ümber lükatud määruse seisukoht, nagu võiks kinnipeetav tagasilöökide korral pöörduda narkootikumide juurde. Arvestamata on jäetud see, et A. Sarapuu on läbinud programmi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Iseloomustuse kohaselt analüüsis kinnipeetav grupitöös käsitletavaid teemasid läbi oma seniste kogemuste ja püüdis leida alternatiive. Läbitud on ka programm „Eluviisitreening“, millele tuginedes on olemas tegevusplaan kuidas vabaduses käituda, et mitte tagasi langeda. Samuti läbis A. Sarapuu sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“, mille eesmärgiks on aidata lahti mõtestada, mida tähendab loobumine sõltuvusest ja leida motivatsioon asumaks sõltumisest loobumise teele ning „Igapäevane valik“, mille eesmärgiks on toetada inimest võitluses sõltuvushäirega. 3.2 Vangla iseloomustuses toodud väited räägivad maakohtu järeldustele vastu osas, milles kohus leidis, et kinnipeetav võib sattuda majanduslikesse raskustesse ning asuda seetõttu taas kuritegelikul teel raha teenima ning järeldusele, nagu oleks kinnipeetava elustiil riskeeriv ja hoolimatu. 3.2.1 Arvestatud pole asjaoludega, et kinnipeetav on 25.06.2013 kuni 19.12.2014 viibinud avavanglaosakonnas. Kinnipeetav omandas juhiload, läbis vestlused toimetuleku arendamiseks. Kinnipeetav on õppinud koka eriala, mille õpe on lõpetamata, töötas abikokana. Vangla iseloomustuses viidatakse võimalusele reaalselt tööle asuda. Garantiikirjad puuduvad, on vaid kinnipeetava väide, milles ei ole põhjust kahtlemiseks, sest andmete kontrollimisel tuleks ebaõige väide ilmsiks. 3.2.2 Vangla iseloomustusest nähtuvalt suhted kriminaalse mõtteviisiga isikutega on katkenud. Kinnipeetav on usulises tegevuses omandanud uusi toetavaid suhteid. Alkoholisõltuvusega seoses märgitakse iseloomustuses, et risk ja ohtlikkus puuduvad. Narkosõltuvusega seoses märgitakse, et seitse aastat pole kinnipeetav narkootikume tarvitanud. Kinnipeetav on läbinud ka kaks programmi, mis aitavad sõltuvusest vabaneda. 3.2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava tulevikueesmärgid reaalsed ja pikemaajalised. Kinnipeetav soovib õpinguid jätkata ja jalad alla saada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei näe kinnipeetava individuaalne täitmiskava ette täiendavate sotsiaalprogrammide läbimist. See tähendab, et vajadus nende järele puudub ning nende eesmärgid on saavutatud. 3.3 Määruse põhjendustes viitab maakohus distsiplinaarkaristustele, hindamata nende laadi ja vähest ohtlikkust. Tegu oli kustutuskummide omamisega rohkem kui võis, kotirihmaga, dokumendimapiga, mis oli sobimatu metallosa tõttu ja kahe seljakotiga, so vähetähtsate rikkumistega. 3.4 Karistuse eesmärk on eelkõige kurjategija suunamine õiguskuulekale käitumisele ja karistuses väljendub riigi suhtumine konkreetsesse teosse. Vangistusest ennetähtaegne vabanemine ei ole kinnipeetava õigus. Kuna tegemist on seaduses ettenähtud menetlusega, tuleb selle läbiviimisel hinnata kõiki asjaolusid igakülgselt ja objektiivselt. Eelkõige tuleb välja tuua kas isik on muutunud, kas karistus on oma eesmärgi saavutanud. Antud juhul on vangla iseloomustuses välja toodud palju positiivset, mis ilmestab kinnipeetava hoiakuid ja käitumist. Kui kinnipeetav on paranenud, ei vaja enam isegi täiendavaid sotsiaalprogramme, siis on karistus oma eesmärgi saavutanud. See tähendab, et karistuse ärakandmisel on selle eesmärk saavutatud ja ühiskonna õiglustundega pole sellel puutumust. Kui selgub, et karistuse eesmärk on saavutatud enne selle kandmise lõpptähtaja saabumist, siis ei saa sellise isiku vabastamine
riivata ühiskonna õiglustunnet. Ühiskonna õiglustunne ei saa olla aluseks isiku kinnipidamisele, vaid selleks on karistuse eesmärk ning kas see on saavutatud. Ühiskonna huvidega on kooskõlas, kui inimene resotsialiseeruks komplikatsioonideta ja saaks osaleda ühiskondlikus elus oma panust andes. 3.5 Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav valmis koostööks kriminaalhooldusametnikega. Sellises olukorras on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine igati proportsionaalne lahendus. Koostöö kriminaalhooldusega teeb tagasituleku ühiskondlikku ellu oluliselt kergemaks ning võimaldab efektiivselt rakendada sotsiaalprogrammides õpitut. Maakohus on seda asjaolu alahinnanud, mis on tinginud ka mittevastava lahendi tegemise.
4.A. Sarapuu palub arvestada järgmiste asjaoludega. Vabanemisel tööhõivet arvestades eiras kohus fakte ja arvas, et selleks on vaja garantiikirja. Viimane aga ei kohusta tööandjat isikule tööd andma, sest asjaolud võivad muutuda. A. Sarapuu esitas vanglale tööandja kontaktid, et kontrollida reaalse töökoha olemasolu isikuga, kellega on sõlmitud kehtiv tööleping. Arvestada tuleks, et karistuse täielikul ärakandmisel võlgasid ei tühistata ja töökohta pole siis enam kindlasti. Praegu jääb maakohtu määrusest mulje, nagu oleksid need kustunud. 4.1 Narkootikumide võimalikku tarvitamisse puutuvalt ei saa A. Sarapuu kohtu seisukohast aru. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud palju sotsiaalpraogramme, sh ka narkootikumide tarvitamisega seotuid. Seal õpetatakse aru saama, et liigne enesekindlus isikute puhul, kes on sõltuvusainetega otseselt pahuksis olnud, on ohtlik, sest sellisel juhul on raske teadvustada tulevikus tekkida võivaid erilisi hetki, mis võivad viia tagasilangusesse. A. Sarapuu tunnistas oma probleemi ja kui sellest tehakse järeldus valest suhtumisest, tuleks sotsiaalprogrammid vanglates lõpetada, kuna nendega juhitakse inimesed tegelikult probleemidesse. Aasta möödumisel need probleemid ei kao. 4.2 Distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole tihti kohtupraktikas ennetähtaegse vabastamise puhul määravaks asjaoluks. Kohtul tuleks arvestada, kas distsiplinaarkaristused tõepoolest kaaluvad üles võimaliku vabastamise. Liiati kui need on määratud kustutuskummide, metallklambriga dokumendi ja humanitaarkorras saadetud seljakoti eest ning karistused on kohtus vaidlustatud. 4.3 Karistusest on kantud 6 aastat 7-st, mis tähendab, et suurem osa karistusest on kantud ja riigil oleks kasulikum võtta A. Sarapuu kriminaalhooldusele ning hoida sellega kokku raha. Ta ei kavatse enam kunagi asuda kuritegelikule teele. Plaanis on lõpetada Ida-Viru Kutsehariduskeskuses neljas kokanduskursus kestusega 2 kuud, sest avavanglas olles lõpetas ta 3 kursust ja töötas sel erialal Vanameistri pubis. Kokkuvõtlikult palub A. Sarapuu kaaluda enda ennetähtaegset vabastamist ja arvestada läbitud sotsiaalprogramme, keskkooli jmt. Praeguseks on ta ammendanud kõik vangla poolt pakutud võimalused. Samas on kohus jätnud arvestamata kõik positiivsed asjaolud, mis toetavad ennetähtaegset vabastamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Sarapuu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
6.Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega selles, et karistuste eesmärk on mh isiku rehabiliteerimine ning selleks on kinnipidamisasutuses ka kõik tehtud ning lisasekkumist A. Sarapuu puhul ei ole enam ette nähtud. Positiivse asjaoluna võibki välja tuua, et isik on läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, omandanud juhiload, õppis kokaks ja töötas abikokana. Ta seab tulevikuks eesmärke, soovib jätkata õpinguid ja on motiveeritud kriminaalhooldusametnikega koostööks. Õige on seegi kaitsja väide, et A. Sarapuul on vangla iseloomustuse kohaselt suhted kriminaalse mõtteviisiga isikutega katkenud. Ta on usulises tegevuses omandanud uusi toetavaid suhteid. Ohtlikkus ja risk puuduvad alkoholisõltuvusega seoses ning ta ei ole seitse aastat narkootikume tarvitanud.
7.Lisaks on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis iseloomustavad isiku käitumist negatiivselt ja välistavad tema tingimisi vabastamise. Nii kannab kaheksal korral kriminaalkorras karistatud A. Sarapuu neljandat reaalset vangistust. Tema varasemate kuritegude dünaamika on seotud vägivallaga, praegust vangistust kannab ta narkootikumide suures koguses käitlemise eest. A. Sarapuul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad puudulikud toimetulekuoskused. Kõikide tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. A. Sarapuu viibis 25.06.2013-19.12.2014 avavanglaosakonnas, kust ta paigutati tagasi kinnisesse osakonda seoses distsiplinaarrikkumistega. Ehkki mõlemad määruskaebuse esitajad on näinud rikkumistes vaid vähetähtsaid üleastumisi, on tegemist siiski isiku käitumist iseloomustava materjaliga ning osundavad kinnipeetu poolt põhjendamatutele riskide võtmisele. Ringkonnakohus peab eeltoodud rikkumisi taunitavaks ja kooskõlas kõrgema kohtu praktikaga tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamist mõjutavaks oluliseks asjaoluks.
8.A. Sarapuu on lisaks välja toonud asjaolu, et vaatamata garantiikirja puudumisele on tal kehtiv tööleping ning ametnikule edastas ta ka tööandja kontaktid, et kontrollida reaalse töökoha olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhooldusametnik on 28.01.2015 helistanud Max Servis OÜ-sse ning vestlusel on ettevõtte raamatupidaja väitnud, et nende firmal ei ole A. Sarapuule tööd pakkuda, kuna kõik kohad on komplekteeritud.
9.Apellatsioonikohus nõustub kaitsjaga, et antud juhul on vangla iseloomustuses välja toodud palju positiivset, mis ilmestab kinnipeetava hoiakuid ja käitumist. Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuse ongi määruskaebuse esitajad püstitanudki selliselt, et kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades ühiskonna õiglustunnet, kui esinevad teised alused isiku vabastamiseks. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustest nähtub nende esitajate seisukoht, et A. Sarapuu karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine on täidetud, mida näitab see, et täiendavaid sotsiaalprogramme kinnipeetava puhul vajalikuks ei peeta. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid (vt p 6), mis lubavad teha järelduse, et A. Sarapuu on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju narkokuriteod on, ja A. Sarapuu korduv kriminaalkorras karistatus, on ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et kinnipeetav on avaldanud soovi ja seadnud eesmärke pöörata elus uus lehekülg ja hakata seaduskuulekalt elama. Ringkonnakohus leiab, et ehkki seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo tahtlikult toimepannud isikuid 2/3 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et
vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus keelduda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase varasemat elukäiku arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebustes esitatud argumentidel puudub alus.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 11.03.2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 72 euro (sh käibemaks 12 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.