Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 16.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Marko Lepik tunnistati süüdi Saksamaa Liitvabariigi Müncheni I Piirkonnakohtu 11.12.2008 otsusega StGB § 249 ja § 250 lg 2 p 1 järgi, s.o raskendavatel asjaoludel isikute grupis toimepandud röövimise eest ning karistuseks mõisteti talle 9 aastat vangistust. Müncheni I Prokuratuuri tõendist karistuse kohta nähtub, et Marko Lepik on eelvangistuses viibinud 527 päeva, seega kuulub kandmisele 7 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.06.2009. Kinnipeetavat Marko Lepikut on kriminaalkorras karistatud 14-l korral ning reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Varasemalt on isik toime pannud korduvaid grupiviisilisi varavastaseid kuritegusid, korduvaid mootorsõidukite ärandamisi, samuti on isikut karistatud dokumendi võltsimise ja kelmuse eest. Varasemalt on isik toime pannud ka ühe isikuvastase kuriteo (omavoli). Käesolevalt kannab kinnipeetav karistust vägivallaga seotud (relvastatud) varavastase kuriteo - röövimise eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud laadilt raskemaks. Kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Individuaalse täitmiskava raames töötab kinnipeetav alates 02.02.2015 väljaspool vanglat Metsviva OÜ-s metsahooldustöödel. Varasemalt on isik töötanud vanglas majandustöölisena. Kinnipeetav paikneb alates 01.12.2014 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Isik on läbinud sõltuvusprogrammi "Usk ja teadmine". Kinnipeetavale võimaldati Tartu Kutsehariduskeskuse kaudu omandada 1-aastase õppekavaga puidupingitöölise eriala, kuid kinnipeetav nimetatud eriala õppida ei soovinud. Enne väljaspoole vanglat tööle saamist võimaldati isikul korduvalt külastada Töötukassat. Lähedastega suhtleb kinnipeetav peamiselt telefonkõnesid tehes ja

kirja teel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 9 kuud ning kanda jääb veel enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes pakub Marko Lepikule elamispinna tema endine ja tulevane tööandja K K aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis seisab hetkel tühjana ning vajab sanitaarremonti. Kinnipeetav lõpetas 7. klassi Puiatu erikoolis. Vangistuses viibides on isik omandanud põhihariduse. Vanglates on isik oma sõnul õppinud lisaks metallitööd, elektritööd ja aiandust. Kinnipeetav kavatseb vabanemisjärgselt täiendada oma haridustaset. Kuna suure osa elust on isik veetnud vangistuses, on töökogemus vabaduses puudulik ja juhuslikku laadi. Kinnipeetav on olnud ka töötuna registreeritud. Enne viimast vangistust töötas isik ametlikult 10 kuud katusekatja-plekksepana. Vabanemisjärgselt on kinnipeetavale tagatud töökoht endise tööandja poolt, xxxx ehitusel. Majanduslik toimetulek vabaduses oli oma sõnul hea, samas pani kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, et võlgu ära maksta. K-Raha andmetel on seisuga 04.02.2015 tasumata hagisid 2187,66 euro ulatuses ja vabanemisfondi on hoiustatud 1065 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt esialgse toimetuleku. Kinnipeetava ema on surnud ning isa elab hooldekodus. Peamiseks isiku kasvatajaks oli väidetavalt vanaema. Käesoleval hetkel suhtleb kinnipeetav tädiga kirjavahetuse teel ning telefonitsi kahe poolvennaga. Varasemast kooselust on kinnipeetaval poeg, kelle kasvatamisel ta pole osalenud, väidetavalt lapse ema vastuseisu tõttu. Marko Lepik soovib võimalusel pojaga suhted taastada, kuid see on raskendatud, sest poeg elab xxxx. Paarisuhted on isikul olnud lühiajalised. Varasem korduv karistatus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile ning grupis toime pandud teod mõjutatavusele ja kriminaalsele suhtlusringkonnale, kellega on suhted väidetavalt katkenud. Kinnipeetav soovib vabaduses väidetavalt suhelda usklike ja korralike inimestega, et minna oma eluga edasi ning unustada endised kriminaalse taustaga tuttavad. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetava sõnul kasvas ta alkohooliku peres, esimest korda tarvitas alkoholi 12-aastaselt ning 22aastasena, pärast esimest korda vanglast vabanemist (1993), tarvitas alkoholi poole aasta vältel peaaegu iga päev. Ka kriminaalhoolduse ajal jätkas joomist. Varasemalt isik probleemi tõsidust ei näinud, sest joomine kuulus elustiili juurde. Viimasel ajal on toimunud muudatus, motivatsioon on kasvanud, mistõttu on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi. Viimati tarvitas kinnipeetav alkoholi 2003. aastal. Isik leiab, et vabanemisjärgselt ei hakka ta üldse alkoholi tarvitama, kuna on moslemi usku ning sõltuvusainete (alkohol, narkootikumid, sigaretid) tarvitamine on nimetatud usu puhul keelatud. Kuritegude toimepanemise ja alkoholi tarvitamise vahelist seost isik ei tunnista. Viimati, 2003. aastal pruukis kinnipeetav oma sõnul kanepit, kokaiini, amfetamiini (ka süstides) ja ecstasyt igapäevaselt. Kinnipeetav tunnistab, et narkootikumide tarvitamisega esines varasemalt probleeme. Käesolevalt ei näe isik enam sõltuvust probleemina, sest on vanglas viibides olnud uimastitest eemal ning ka usk keelab narkootikumide tarvitamise. Varasemalt on esinenud psühhiaatrilisi probleeme ja depressiooni. Enesevigastamise ja suitsiidikatsete kohta andmed puuduvad. Igapäevasel suhtlemisel oli varasemalt tajutav soov kaaslasi survestada ja nendega manipuleerida, et täita isiklikke soove ja saavutada endale kasulikku tulemust. Viimasel ajal on käitumine paranenud, isik on muutunud rahulikumaks ja kuulekamaks. Kinnipeetaval puudub oskus lahendada probleeme seaduskuulekal moel ning soov mõista teiste inimeste seisukohti. Vabanemise järel soovib kinnipeetav korrastada elamispinda, asuda tööle ja elada stabiilset elu, kuid eesmärkide täitmist võib raskendada korduv karistatus ja pikk vanglakogemus. Korduv kuritegude toimepanek ja vanglas viibimine varasest noorusest alates viitab kinnistunud kriminaalsetele hoiakutele ning hoolimatule suhtumisele tavaühiskonna

üldtunnustatud reeglitesse. Varasemalt on isik toime pannud uue kuriteo kriminaalhoolduse all viibimise ajal. Kuritegevust isik otseselt ei õigusta, mõistes sõnades oma varasemad teod hukka. Kinnipeetav väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest. Väidetavalt muutis Saksamaal olek isiku suhtumist seaduskuulekuse suunas, tehes temast teise inimese. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla kinnipeetav Marko Lepiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku kohaldada tema suhtes lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, kinnipeetav omab nelja poolvenda, kellega koos ei kasvanud. Peamiseks isiku kasvatajaks oli väidetavalt vanaema, kes suri, kui isik oli 10-aastane. Viimastel aastatel on toetav suhe olnud tädi R L, kellega peab kirjavahetust. Viimase aasta jooksul on Marko Lepik otsinud telefonitsi kontakti kahe poolvenna A A ja H L, kellega on suhelnud telefonitsi. Juhul, kui kohus vabastab Marko Lepiku tingimisi ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks riskide maandamiseks lisaks kontrollnõuetele panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud lisakohustused. Marko Lepik ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kahetsedes tehtut. Ta on ligi 20 aastat vanglas olnud. Viimasel ajal on tema suhted kahe poolvennaga paranenud. Ta on aru saanud, kui tähtsad on peresuhted. Poolvennad on seaduskuulekad inimesed, samuti tädi ja täditütred. Marko Lepiku väitel on ta nüüd leidnud endale ühe naisterahva, keda teab juba ammu, aga nüüd hakkasid nad teisel tasandil suhtlema, tekkinud on mõte luua perekond. Tööandja poolt on korter, milles peab remonti tegema ja pesemisvõimalused looma. Ta tahab elada seaduskuulekalt, olles kõigile kriminaalsetele sõpradele selja keeranud. Marko Lepiku väitel läks ta Saksamaale kuritegu toime panema, olles seda algusest peale tunnistanud ja aidates kaasa kuriteo avastamisele. Ta teab, et katseaeg on kuni karistusaja lõpuni ja on kindel, et suudab selle aja jooksul käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi täita. Kinnipeetav peab tähtsaks oma vendi, tädi, täditütreid ja uut naisterahvast, kes kõik usuvad temasse ja ta ei taha nende lootusi petta. Ta leiab, et on väga kõrgelt motiveeritud, paludes kohtul anda talle võimalus. Marko Lepik lubab, et ei sattu enam kunagi vanglasse. Tööandja on teda materiaalselt toetanud vangistuse ajal, natuke ka poolvennad, samuti on ta ise tööl käinud. Saksamaal vanglas viibides sai ta aru, et kõik asjad, mis inimene teeb, teeb ta endale. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Marko Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav M. Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eelnimetatud kinnipeetava käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – vangistuses viibides põhihariduse omandamine, metsahooldustöödel väljaspool vanglat töötamine, alkoholi sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi läbimine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, avavanglaosakonnas paiknemine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks M. Lepikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse

kandmisest lõpuni vanglas kuni 05.01.2017. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 03.02.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur toetab M. Lepiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marko Lepiku võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme varavastase kuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu hinnangul ei kaalu Marko Lepikut negatiivselt iseloomustavad asjaolud üles positiivseid asjaolusid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav töötab alates 02.02.2015 väljaspool vanglat OÜ-s Metsviva metsahooldustöödel, samuti oli ta varasemalt hõivatud tööga vanglas majandustöölisena. Alates 01.12.2014 viibib kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Marko Lepikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi Marko Lepikut on varem kriminaalkorras karistatud 14-l korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, on tema käitumine vangla hinnangul paranenud. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ning garanteeritud töökoht xxxx, xxxx ehitusel, kus ta on varemgi töötanud. Kinnipeetaval on vabaduses moraalset toetust pakkuvad lähedased. Kohtu hinnangul pole vähetähtis, et kunagine tööandja kinnipeetavat endiselt usaldab, pakkudes eluaset ja tööd. Isikul on vabanemisfondis 1065 eurot, mis tagab esialgse toimetuleku vabaduses. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid ta on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Usk ja teadmine“. Kinnipeetava väitel on ta nüüd moslemi usku, aga sõltuvusainete tarvitamine on nimetatud usu puhul keelatud. Marko Lepiku vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul saaks uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Marko Lepikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ja kriminaalhooldusnõudeid rikkunud (alkoholi tarvitamine) ning katseajal olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda Marko Lepikule võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.