lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1142/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-1142/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1142/13Tartu Ringkonnakohus08.04.20131-13-1142/47Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4.veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-13-1142

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

süüdimõistetu Marko Lepiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Marko Lepik (IK: 37201276016; viibimiskoht: Tartu Vangla)

Kaitsja

advokaat Ann Saar

tingimisi

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta vabastamata Marko Lepik temale Müncheni I Piirkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsusega JKL 114 Js 12407/07 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista Marko Lepikult riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada nelikümmend neli (144) eurot. Määrata, et Marko Lepikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Marko Lepik tunnistati Müncheni I Piirkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsusega JKL 114 Js 12407/07 süüdi röövimises raskendavatel asjaoludel ja teda karistati 9-aastase vangistusega. Tartu Maakohtu 15. märtsi 2013. a määrusega jäeti Marko Lepik temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20. aprillil 2013. a. Marko Lepiku karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 05. jaanuaril 2017. a ning võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta avanes tal 05. jaanuaril 2014. a. Marko Lepikut on varem kriminaalkorras karistatud:

1.ENSV KrK § 88 lg 8, § 139 lg 3 ja § 197 lg 2 p 2 alusel 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
2.Viljandi Rajooni Rahvakohtu 12. juuli 1989. a otsusega ENSV KrK § 88 lg 3 ja § 139 lg 3 alusel (kvalifitseeriti hiljem ümber KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi) 4 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust;
3.Valga Maakohtu 17. jaanuari 1995. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 143 lg 2 p 1, 2 ja § 197 lg 2 p 1 alusel 2-aastase vabadusekaotusega;
4.Viljandi Maakohtu 01. aprilli 1999. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 3 päeva vangistust;
5.Viljandi Maakohtu 24. jaanuari 2000. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4 alusel 1 aasta 2 kuu pikkuse vabadusekaotusega;
6.Viljandi Maakohtu 01. märtsi 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 alusel 3-kuulise vabadusekaotusega, mis loeti kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust;
7.Viljandi Maakohtu 05. oktoobri 2001. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 186 alusel 8-kuulise vabadusekaotusega;
8.Viljandi Maakohtu 07. detsembri 2001. a otsusega KrK § 188 alusel rahatrahviga 130 päevamäära;
9.Võru Maakohtu 28. juuli 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 3kuulise vangistusega;
10.Viljandi Maakohtu 20. oktoobri 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 ja KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 2102 lg 2 p 2, 4 alusel 5-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust;
11.Viljandi Maakohtu 20. jaanuari 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 6kuulise vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 10 päeva vangistust;
12.Viljandi Maakohtu 17. märtsi 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 3kuulise vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust;
13.Viljandi Maakohtu 18. mai 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 3-kuulise vangistusega, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02. oktoobrini 2008. a vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Marko Lepiku mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu vabanemisel asuda elama oma endise tööandja korterisse, mis seisab hetkel tühjana ja vajab sanitaarremonti. Pesemisvõimalused seal puuduvad. Samuti on endine tööandja avaldanud nõusolekut pakkuda süüdimõistetul vabanemisel töökohta. Perekonnaliikmetega süüdimõistetul suhteid säilinud ei ole. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et Marko Lepik ei sobi kriminaalhooldusele , ta ei ole allunud varasemale käitumiskontrollile; ta on vanglas pannud toime korrarikkumisi ning vabaduses võib jätkata uute kuritegude sooritamist ( toimik tl.130- 131); tema elustiil on olnud riskiv. Kohtumenetluse poolte seisukohad Marko Lepik kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades et isikut on 14 korral kriminaalkorras karistatud ning tema ennetähtaegselt vanglast vabastamine oleks praegu ennatlik. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Marko Lepik kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marko Lepiku puhul on positiivne vangistuses puidupingitöölise eriala omandamine, majandusabitöödel, sotsiaalabiprogrammis „Usk ja teadmine“ ning kuritegelike hoiakute muutmisele ja seadusekuulekate hoiakute kinnistamisele suunatud vestlustel osalemine. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja töökoht. Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata tuleb aga kohtul arvestada ka seda, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba neljateistkümnel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta korduvalt. Teda

on ka varem karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid materjalidest nähtuvalt ei suutnud ta siiski vabastamisega kaasneva katseaja tingimusi täita ja pani toime käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning sellest hoolimata on ta jätkanud reeglitevastast käitumisviisi. Kuna ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud temale kehtestatud reegleid järgida, mistõttu on tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust (sealhulgas kaks neist on määratud peale eelmise ennetähtaegse vabastamise arutamist), siis ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et vajalikku mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka käesolev vangistus. Samuti annab nimetatud asjaolu aluse kahelda selles, kas süüdimõistetu oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi, mis on aga üks olulistest eeldustest isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega leiab kohus, et Marko Lepiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks ilmselt liigselt ennatlik. Arvestades süüdimõistetu varasemat korduvat karistatust ja temale antud võimalust karistuse kandmiseks vabaduses ennetähtaegselt vabastatuna, kuid sellest hoolimata uue kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et tema seekordset usaldamist ja ennetähtaegset vabastamist tuleb kaaluda eriti hoolikalt. Kuna süüdimõistetu on aga jätkanud reeglitevastast käitumist ka vangistuses, sealhulgas käitunud ebaviisakalt ja korraldusi eiravalt vanglaametnikega, siis leiab kohus, et tema seekordne usaldamine ei ole hetkel põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu oleks oma käitumisviise praeguseks vajalikul määral ümber hinnanud, et karistuse eemärgid oleksid tema suhtes täidetud ning ta suudaks järgida ka temale vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega tuleb Marko Lepik jätta praegu ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul eelkõige näidata, et ta on igati motiveeritud jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning on võimeline järgima ka temale kehtestatud reegleid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.