Kohtulahend

Määrata D.P kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D.P karistuse kandmisest Viru kohtumääruse jõustumist.

Vanglas

peale

käesoleva

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 130,80 (ükssada kolmkümmend eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 21,80 eurot) eurot v.-adv. Marina Valge poolt määratud korras süüdimõistetu D.P kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 130,80 (ükssada kolmkümmend eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. D.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.P kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 09.08.2013 kohtuotsuse kohaselt, millega ta tunnistat i süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 21-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 15.08.2014 kohtumäärusega pöörati mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates D.P vahistamisest 14.08.2014. Kinnipeetavat D.P on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Käesolev vangistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud peamiselt salajaste ja avalike varguste eest, mis olid toime pandud grupi poolt, samuti on ka üks vägivallaga seotud vargus. Isik on ka varasemalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kõikides kuritegudes on soodusteguriks olnud alkohol. Tulenevalt sellest, et mõistetud vangistus ei ületa 1 aastat, ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Ajavahemikul 06.10.2014 – 05.11.2014 oli kinnipeetav määratud majandustöödele koristajaks ning alates 06.11.2014 töötab ta vangla majandustöödel köögitöölisena. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja viimase alaealiste lastega aadressil xxxx. Peale vabanemist soovib isik elama asuda samale aadressile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist kahetoalise ahiküttega sotsiaalkorteriga, mis vajab sanitaarremonti. Kinnipeetav lõpetas 6 klassi Rapla gümnaasiumis. Kooli ajal oli käitumis- ja õpiraskusi, 8. klassi lõpetas Puiatu Erikoolis. Murru Vanglas on isik omandanud põhihariduse, samuti on vanglas olles omandanud õmbleja ameti. Enesetäiendamist ei pea isik vajalikuks, sest on seadnud töötamise põhieesmärgiks. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult xxxx umbes ühe aasta. Peale vabanemist soovib tööle asuda samasse firmasse, kuid garantiikirja ei ole selle kohta esitanud. Ametlikult on isik töötanud ka tänavakivide paigaldajana 6 kuud. Ülejäänud juhtudel on isik töötanud enamasti mitteametlikult, juhutöödel. Varasemad varavastased kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. K-raha andmetel on kinnipeetaval ligikaudu 1150 euro ulatuses täitmata nõudeid. Väidetavalt soovib isik neid tasuda vastavalt võimalustele. Väidetavalt on kinnipeetava suhted lähedastega, eriti õega, head. Kinnipeetaval on varasemast kooselust xxxx laps, kes elab koos emaga xxxx. Elukaaslase R M on isik elanud koos 2013. aastast, ühiseid lapsi neil ei ole, kuid elukaaslasel on 4 last varasemast kooselust. Kinnipeetava väitel ei ole ta isik, keda saaks teised mõjutada, väidetavalt kõik otsused võtab ta vastu ise ja suudab sotsiaalsele survele vastu panna. Korduvad kuriteod ja väärteod näitavad, et kinnipeetav on igati riskiva ja hoolimatu elustiiliga ning tal puudub võime ette näha oma tegude võimalikke tagajärgi. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitas ta enamasti lahjat alkoholi, kuid suurtes kogustes. Kahel korral on isikut karistatud kriminaalkorras alkoholijoobes juhtimise eest. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik väidab, et alles peale õnnetust mõistab oma tegude tagajärgi. Kinnipeetavat on kahel korral karistatud väärteokorras NPALS rikkumise eest. 2012. aastal tarvitas isik väidetavalt korgijooki ning talle kutsuti kiirabi. Peale seda ei ole isik narkootikume proovinud ega tarvitanud, sest muretseb oma tervise pärast. Kinnipeetav on arvamusel, et suudab narkootikumidest iseseisvalt loobuda. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole kinnipeetaval diagnoositud sõltuvust narkootikumidest. Varasemalt on isikut karistatud kriminaalkorras avaliku varguse eest, mis on seotud vägivallaga. Kinnipeetav ise väidab, et vägivalda ei olnud, nõuti välja vana võlga.

Üldjuhul vägivaldselt ei käitu. Isik tunnistab, et on impulsiivne ja kordab oma vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Samas tunnistab oma probleeme ja on nõus, et nende lahendamiseks tuleks midagi ette võtta. Isik omab lühiajalisi eesmärke, mis võivad aidata kaasa pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele. Ametiisikutesse suhtub isik positiivselt. Varasemalt kriminaalhooldusel olles on kinnipeetav rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja toime pannud katseajal olles uue kuriteo. Kinnipeetava korduvad kuriteod ja väärteod näitavad, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes ning joobes juhtimistes, kui kinnipeetaval on alkoholiprobleemid ja halb majanduslik olukord. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab D.P tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada lisaks kontrollnõuetele talle ka KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et D.P on õde ja 3 venda, kusjuures õde A K on venda alati toetanud ja abistanud. Elukaaslase R M arvates on D.P halvad sõbrad xxxx lahkunud. Ta ei lubakski mehel sellistega kohtuda ning arvab, et suudab D.P edasist elu range kontrolli all hoida, tagamaks mehe edasise seaduskuulekuse. Hiljuti asus R M tööle xxxx, kus netokuupalk võib vahetustega tööst olenevalt varieeruda 300 ja 500 euro vahel. Meeste netopalgad samas on aga üle 600 euro kuus. R M tahab, et vabanedes asuks D.P samuti xxxxx tööle, sest muud töökohta oleks vanglast vabanenul praegu xxxx raske leida. D.P on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, neist kehtivaid karistusi on 4. Väärteokorras on teda karistatud 16-l korral, neist kehtivaid karistusi on 10. Kui kohus vabastab D.P tingimisi ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks riskide maandamiseks lisaks kontrollnõuetele panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. D.P ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on suuteline vabaduses olles alkoholi tarvitamisest hoiduma. Ta loodab väljas olles läbida programme, mis on seotud alkoholi probleemiga. Garanteeritud töökohta tal vabaduses ei ole, kuid ta plaanib minna tööle xxxx, kus töötab ka tema elukaaslane. Elukaaslane oli uurinud seda ülemuse käest ja nad võtaksid ta vabanemisel tööle. Tööülesanneteks oleks xxxx ja xxxx. Sama tööd teeb ka tema elukaaslane. Vanglas on ta praegu tööga hõivatud. D.P teab, et kui kohus peaks ta vabastama, on tema katseaeg 6 kuud. Ta on nõus sotsiaalabiprogrammidega ja kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Ta teab, et siis ei tohi ka kodus alkoholi tarvitada. Peres autot ei ole, seega ohtu, et vabaduses hakkaks ta autot juhtima, ei ole. Kinnipeetav leiab, et suudab ilma probleemideta oma elu korraldada. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks D.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest

vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.08.2015. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur toetab D.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja märkis, et seda on küllalt harva, kus vangla ja prokuratuur mõlemad toetavad kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vaatamata sellele, et D.P on varemalt korduvalt karistatud, võiks kohus tõsiselt kaaluda tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabastamisel tuleb talle loomulikult panna kontrollnõuded ja kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. D.P on ise aru saanud oma probleemidest ja neid probleeme saab ta vaid ise lahendada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on parem variant, kui kanda karistus vanglas lõpuni. Seega toetas kaitsja D.P vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.P võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et D.P on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning et reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Kohtu hinnangul ei kaalu D.P negatiivselt iseloomustavad asjaolud üles positiivseid asjaolusid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetav on enamuse ajast olnud vanglas tööga hõivatud. Ta on töötanud vangla majandustöödel koristajana ja alates 06.11.2014 töötab ta vangla majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. D.P suhtumine vangalaametnikesse on positiivne. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ning moraalset toetust pakkuvad lähedased, kelleks on eelkõige elukaaslane ja õde. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht, kuid oma sõnul on tal võimalus saada tööle samasse kohta, kus töötab ka tema elukaaslane. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud alkohol. Kinnipeetav soovib vanglast vabanedes osaleda erinevates sotsiaalprogrammides, mis aitavad alkoholi probleemiga tegeleda. D.P vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada

kriminaalhoolduse teostamise ajaks D.P-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning katseajal olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda D.P-le siiski võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 130,80 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.