Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär
Liina Kaev
Kohtuistungi aeg ja koht
27. jaanuar 2015, Tallinn
Kriminaalasi
Arnold Gutmani süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi); Kaia Gutmani (endise nimega Kaia Kuus) süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi); Martin Uiga süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 § 3891 lg 2 järgi); Rene Heinala süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi); Marko Kalevi süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates
15.märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi); Nail Jagafäri süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 § 3891 lg 2 järgi) ja KarS § 4181 lg 1 järgi; Ake Andressoo süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi); Aivar Tedremäe süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi) üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
2-11-40459/80
Tartu Ringkonnakohus
03.07.2013
Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a otsus üldmenetluses
Apellatsioonide esitajad
Prokuröri, kannatanu ja süüdistatavate Arnold Gutmani, Rein Heinala, Kaia Gutmani, Marko Kalevi, Nail Jagafäri,
Prokurör
Kaitsjad
Süüdistatavad
Aivar Tedremäe, Ake Andressoo ja Martin Uiga kaitsjate apellatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tuulik Arnold Gutmani ja Rene Heinala kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu; Kaia Gutmani kaitsja vandeadvokaat Merle Järvala; Marko Kalevi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson; Nail Jagafäri kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil; Aivar Tedremäe kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa; Ake Andressoo kaitsja Ants Kuningas; Martin Uiga kaitsja vandeadvokaat Viktor Turkin Arnold Gutman ik: 37007080379, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: Nordic TFH OÜ, juhatuse liige, elukoht:
XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXX XXXX, XXXXX
XXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; Rene Heinala ik: 37010260303, Eesti Vabariigi kodanik, töötu, elukoht: XXXXXXXXXX XXX XX-X XXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Kaia Gutman (endise nimega Kaia Kuus), ik: 47505136535, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht kohtule teadmata, elukoht: XXXXXXXXX XXX XX-X, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Marko Kalev ik: 37704080222, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht kohtule teadmata; elukoht: XXXXXXXX X-XX XXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud; Nail Jagafär ik: 36111220303, Eesti Vabariigi kodanik, töötab Soome Vabariigis, elukoht: XXXXXXXX XX-X XXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Aivar Tedremäe ik: 36010050261, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: OÜ Nurmak, tegevdirektor, elukoht: XXXX XXX XX XXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata; Ake Andressoo ik: 36309260220, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: Pinnasetööde OÜ, juhatuse liige, elukoht: XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX ja XXXX XXX XX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata;
Kannatanu Kannatanu esindaja
Martin Uiga isikukood: 37609120317, Eesti Vabariigi kodanik, töötu, elukoht: XXXXXXX XX, XXXX, XXXXX XXXXXXX, alates 2. märtsist 2007 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse jurist Ester Kuivas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a otsus alljärgnevas: 1) osas, milles Nail Jagafär ja Marko Kalev tunnistatakse süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi; 2) süüdistatavatele mõistetud karistuste osas; 3) osas, milles jäeti rahuldamata kannatanu Eesti Vabariigi tsiviilhagid; 4) osas, milles maakohus vabastas arestist Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku
2.märtsi 2007. a määrusega arestitud Arnold Gutmani, Kaia Gutmani, Martin Uiga, Rene Heinala, Ake Andressoo ja Aivar Tedremäe vara; 5) läbiotsimistel äravõetud ja MTA deposiitkontol asuva Arnold Gutmani, Martin Uiga ja Marko Kalevi raha tagastamise osas.
2.Teha uus otsus alljärgnevalt.
2.1.Süüdi tunnistada Nail Jagafär KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1) järgi.
2.2.Karistada Nail Jagafäri vangistusega 2 kuud.
2.3.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Nail Jagafäri eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus üks kuu ja kakskümmend seitse päeva.
2.4.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Nail Jagafärile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.6.Süüdi tunnistada Marko Kalev KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
15.märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1) järgi.
2.7.Karistada Marko Kalevit vangistusega kolm kuud.
2.8.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Marko Kalevi eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.9.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Marko Kalevile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.10.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.11.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18. jaanuari 2013. a otsusega Marko Kalevile mõistetud rahaline karistus kuulub vastavalt KarS §-dele 65 lg 1 ja 64 lg 1 ja 2 täitmisele iseseisvalt.
2.12.Karistada Arnold Gutmani KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kuus kuud.
2.13.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Arnold Gutmani eelvangistuses viibitud aeg 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus viis kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.14.KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, mõistes liitkaristust kohtuotsuste kogumis, lugeda Arnold Gutmanile käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus kaetuks temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
27.septembril 2011 tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega kaks aastat.
2.15.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Arnold Gutmanile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.16.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.17.Karistada Kaia Gutmani KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kolm kuud.
2.18.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Kaia Gutmani poolt eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.19.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Kaia Gutmanile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.20.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.21.Karistada Martin Uigat KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kolm kuud.
2.22.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Martin Uiga eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.23.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Martin Uigale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.24.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.25.Karistada Rene Heinalat KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kolm kuud.
2.26.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Rene Heinala eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kaks kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.27.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Rene Heinalale mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.28.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.29.Karistada Ake Andressood KarS 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritud kuriteo eest vangistusega kuus kuud.
2.30.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Ake Andressoo eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus viis kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.31.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Ake Andressoole mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.32.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.33.Karistada Aivar Tedremäed KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega neli kuud.
2.34.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Aivar Tedremäe eelvangistuses viibitud aeg – 28. veebruar kuni 1. märts 2007, s.o 3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus kolm kuud ja kakskümmend seitse päeva.
2.35.Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jätta Aivar Tedremäele mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2.36.Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 29. augustist 2013.
2.37.Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi Arnold Gutmanilt, Kaia Gutmanilt, Rene Heinalalt ja Martin Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 150 587,06 eurot ja mõista eelnimetatud summa süüdistatavatelt Eesti Vabariigi kasuks välja.
2.38.Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud tsiviilhagi Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 181 571,47 eurot; Ake Andressoolt, Aivar Tedremäelt, Arnold Gutmanilt, Rene Heinalalt, Martin Uigalt ja Kaia Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 304 017,56 eurot; Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt, Marko Kalevilt ja Nail Jagafärilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 30 226,07 eurot.
2.39.Mõista eelnimetatud summad süüdistatavatelt Eesti Vabariigi kasuks välja alljärgnevalt: 1) Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt solidaarselt 181 571,47 eurot; 2) Ake Andressoolt, Aivar Tedremäelt, Arnold Gutmanilt, Rene Heinalalt, Martin Uigalt ja Kaia Gutmanilt solidaarselt 304 017,56 eurot; 3) Ake Andressoolt ja Aivar Tedremäelt, Marko Kalevilt ja Nail Jagafärilt solidaarselt 30 226,07 eurot.
2.40.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud Arnold Gutmani vara – arvelduskonto
nr XXXXXXXXXXX Swedpangas, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pangas, koos arvelduskontodel oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.41.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud Kaia Gutmani vara – arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Swedpangas, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas koos arvelduskontodel oleva rahaga ning elamumaa aadressil XXXX
XXXX,
XXXX XX XX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXX – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.42.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud Martin Uiga vara – arvelduskonto nr
XXXXXXXXXXXXX
Swedpangas, arvelduskonto nr
XXXXXXXXXXXXX
Sampo Pangas ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, koos arvelduskontodel oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.43.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud Rene Heinala vara – arvelduskonto nr
XXXXXXXXXXXX
Swedpangas, arvelduskonto nr
XXXXXXXXXXXXX
Sampo Pangas ja arvelduskontod nr XXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, koos arvelduskontodel oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.44.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud Aivar Tedremäe vara – arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas koos arvelduskontol oleva rahaga – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.45.Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 1. märtsi 2007. a määrusega arestitud Ake Anderssoo vara: - arvelduskontod nr XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX ja kasutushoius nr XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, koos seal oleva rahaga; - maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr
XXXXXXXX;
- maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr
XXXXXXX;
- maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr
XXXXXXX;
- maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr
XXXXXXX;
- maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr
XXXXXXX;
- maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr
XXXXXXX;
-
maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXXX, registriosa nr
XXXXXXX;
- maatulundusmaa, aadressil XXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXX katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, registriosa nr XXXXXXX – jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks.
2.46.Läbiotsimise käigus Martin Uigalt ära võetud sularaha summas 49 000 eesti krooni (3131 eurot ja 67 senti), mis asub Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol, konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks.
2.47.Läbiotsimise käigus Arnold Gutmanilt ära võetud sularaha summas 189 250 eesti krooni (12095 eurot ja 28 senti), mis asub Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol, konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks.
2.48.Läbiotsimise käigus Marko Kalevilt ära võetud sularaha – 150 eurot, 245 Läti latti ja 50 Vene rubla, mis asub Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol, konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a otsus muutmata.
4.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioon.
5.Rahuldada Nail Jagafäri ja Marko Kalevi kaitsjate apellatsioonid osaliselt.
6.Jätta Arnold Gutmani ja Rene Heinala kaitsja, Kaia Gutmani kaitsja; Ake Andressoo kaitsja, Aivar Tedremäe kaitsja ja Martin Uiga kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
7.Rahuldada prokuröri apellatsioon osaliselt.
8.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt AB Mahlapuu ja Partnerid kasuks 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt Arnold Gutmanile ja Rene Heinalale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
9.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Järvala ja Partnerid kasuks 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Merle Järvala poolt Kaia Gutmanile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
10.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simson ja Variku kasuks 1 086 (üks tuhat kaheksakümmend kuusd) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Andres Simsoni poolt Marko Kalevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
11.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo kasuks 1 017,60 eurot (üks tuhat seitseteist eurot ja 60 senti), sh käibemaks vandeadvokaat Leelo Viili poolt Nail Jagafärile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
12.Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu katteks Ake Andressoo kasuks välja 4 884 (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot.
13.Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu katteks Aivar Tedremäe kasuks välja 5 140 (viis tuhat ükssada nelikümmend) eurot.
EDASIKAEBE KORD
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I Süüdistused
1.Arnold Gutmanile, Kaia Kuusile (Gutman), Martin Uigale ja Rene Heinalale esitati süüdistus KarS § 22 lg 3 – § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 järgi), mis seisnes selles, et ajavahemikul jaanuarist 2004 kuni veebruarini 2007 aitas ta kaasa Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ poolt maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata üle 500 000 krooni (31955,82 eurot).
1.1.1.A. Gutman organiseeris maksupettuse toimepanemise eesmärgil rea variäriühinguid: Baltcom Holding MTA OÜ (registrikood 11015179), Veramonte OÜ (registrikood 11019409), Baltcom Holding OÜ (registrikood 10888392), Bonamark OÜ (registrikood 11040095), Project Holding OÜ (registrikood 11081680), ABC Stores OÜ (registrikood 11011018), OÜ Trimonte Ehitus (registrikood 11156260), OÜ Meisterserv (registrikood 11152478), Montetrade OÜ (registrikood 11214394), OÜ Arquette Invest (registrikood 11203485), OÜ Hovercraft Invest (alates 1. veebruarist 2007 ärinimega Eugenstern OÜ, registrikood 11269886), EPV Projekt OÜ (registrikood 11269797). A. Gutmani või tema kaasosaliste R. Heinala ja M. Uiga palvel asusid nende äriühingute juhatuse liikmeteks kolmandad isikud, kes muu hulgas andsid A. Gutmanile üle äriühingutega seotud notariaalsed ja pangadokumendid ning kontrolli äriühingute pangakontode üle (sh internetipanga paroolid ja pangakaardid). Seeläbi omasid A. Gutman, K. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala ja samuti nendega koos tegutsenud Tarmo Veensalu kontrolli eelnimetatud variettevõtete üle.
1.1.2.Eelloetletud äriühingutel puudus igasugune majandustegevus ning need ei osutanud tegelikult teenuseid ega müünud kaupu. A. Gutman ning tema kaasosalised R. Heinala, M. Uiga, TV ja Kaia Gutman edastasid tasu eest nimetatud varifirmade nimelt koostatud fiktiivseid arveid tegutsevatele ettevõtetele Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ. Eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandsid Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, ATI Grupp OÜ ja AS Ühinenud Depood fiktiivsete arvete alusel raha eelnimetatud varifirmade arvelduskontodele.
1.1.3.Vastavalt omavahelisele tööjaotusele A. Gutmani, K. Gutmani, M. Uiga ja R. Heinala vahel võttis A. Gutman eelnimetatud tegutsevate äriühingute juhtidelt tellimusi, millises summas ja millised dokumendid tuleb varifirmade nimelt koostada.
1.1.4.Pärast tellimuse vastuvõtmist andis A. Gutman K. Gutmanile korralduse koostada varifirmade nimelt vastavad dokumendid (aktid, arved ja lepingud). Samuti oli K. Gutmani ülesandeks nimetatud äriühingute pangakontodel ülekannete tegemine, mis oli vajalik reaalselt tegutsevate ettevõtete poolt laekunud summade sularahana pangaautomaatidest välja võtmiseks. Laekunud summad jagas K. Gutman mitmeks osaks, kandes nad Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ pangakontode vahel laiali.
1.1.5.M. Uiga roll seisnes OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest juhatuse liikmeks olemises. Samuti oli M. Uiga ülesanne A. Gutmani korraldusel Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ pangakontodel sularahaautomaatidest raha välja võtta. Välja võetud rahasummad toimetas M. Uiga A. Gutmanile või edastas A. Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ juhatuse liikmetele (Ake Andressoole ja Aivar Tedremäele, AT-le, ES-le, UT-le, GZ-le ja VH-le).
1.1.6.R. Heinala roll seisnes Project Holding OÜ ja ABC Stores juhatuse liikmeks olemises. Samuti leidis R. Heinala äriühingute juhatuse liikmeteks U-AK, OK, TI ja MK. Lisaks oli R. Heinala ülesandeks A. Gutmani korraldusel Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ pangakontodel sularahaautomaatidest raha välja võtta. Välja võetud rahasummad toimetas M. Uiga A. Gutmanile või edastas A. Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele, AT-le, ES-le, UT-le, GZ-le ja VH-le.
1.1.7.Sularaha tagastamise eest arvas A. Gutman ja tema kaasosalised K. Gutman, R. Heinala, M. Uiga või TV maha omapoolse tasu (Pinnatöötluse OÜ puhul 8% üle kantud summast, OÜ Revalhaus Pluss puhul 6-7% üle kantud summast, AS Ühinenud Depood puhul sõltuvalt olukorrast 5-10% üle kantud summast, OÜ ATI Grupp puhul 10% ilma käibemaksuta üle kantud summast).
1.1.8.Kui tellitud dokumendid olid valmis ning ülekantud raha väljavõetud, siis edastasid A. Gutman, R. Heinala või M. Uiga dokumendid ja raha peale omapoolse tasu mahaarvamist kas Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, AS Ühinenud Depood ja ATI Grupp OÜ juhatuse liikmetele.
1.1.9.Seejuures olid nii A. Gutman kui ka tema kaasosalised K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga teadlikud, et väljastatud arvete alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud ning väljastatud arvete alusel esitavad tegutsevate äriühingute liikmed (A. Andressoo, A. Tedremäe, AT, ES, UT, GZ ja VH) maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmeid.
1.2.Pinnatöötluse OÜ episood
1.2.1.K. Gutman koostas ajavahemikul jaanuarist 2004 kuni jaanuarini 2007 A. Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ-le Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, Meisterserv OÜ, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid seejärel Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele.
1.2.2.Kuna nendel arvetel kajastatud teenuseid ei ole maksukohustuslased tegelikkuses Pinnatöötluse OÜ-le osutanud ega kaupa müünud, siis ei vasta need arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendasid Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe eelnimetatud arvete alusel Pinnatöötluse OÜ maksukohustust alljärgnevalt kirjeldatud viisil.
1.2.3.Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige A. Andressoo ühiselt ja kooskõlastatult äriühingu teise juhatuse liikme A. Tedremäega, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada võltsitud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide jaanuar 2004 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide 5. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa.
1.2.4.Samuti tegi Pinnatöötluse OÜ Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest esitatud fiktiivsete arvete alusel ajavahemikul veebruarist 2004 kuni veebruarini 2007 ülekanded. Tegelikkuses ei ole eelloetletud variäriühingud Pinnatöötluse OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved olid tellitud A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid nimetatud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks.
1.2.4.Pinnatöötluse OÜ poolt arvete alusel ülekantud raha võtsid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) variäriühingute pangakontodelt sularahana välja. Pärast omapoolse tasu (Pinnatöötluse OÜ puhul 8% üle kantud summast) maha arvamist tagastasid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) sularaha Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole või A. Tedremäele.
1.2.5.A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid variäriühingute fiktiivsed arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Pinnatöötluse OÜ ei ole tegelikkuses süüdistuses märgitud variäriühingute esitatud fiktiivsetel arvetel näidatud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TumS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TumS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu.
1.2.6.Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ülalnimetatud arveid arvesse võttes Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid veebruari 2004 kuni veebruari 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust.
1.2.7.Sel moel esitas A. Andressoo ühiselt ja kooskõlastatult A. Tedremäega vahendlikult maksuhaldurile Pinnatöötluse OÜ veebruar 2004 kuni veebruar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata suurele kahjule vastav summa.
1.2.8.Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduste andmise, nimetatud arvete Pinnatöötluse OÜ-le esitamise, Pinnatöötluse OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega A. Andressoole ja A. Tedremäele aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi Pinnatöötluse OÜ-lt maksudena laekumata kokku 13 613 660.- krooni (870 071,45 eurot), seega suurele kahjule vastav summa.
1.2.9.Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu vähemalt 1 417 492 krooni (90 594,25 eurot).
1.3.OÜ UPA Ehitus episood
1.3.1.K. Gutman vormistas ajavahemikul maist 2005 kuni jaanuarini 2007 A. Gutmani korraldusel UPA Ehituse OÜ-le ABC Stores OÜ ja Project Holding OÜ nimelt rea fiktiivseid arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid UPA Ehituse OÜ juhatuse liikmele AT-le.
1.3.2.Kuna neil arvetel kajastatud teenuseid ei ole maksukohustuslased tegelikkuses UPA Ehitus OÜ-le osutanud ega kaupu müünud, siis ei vasta arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid UPA Ehitus OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendas UPA Ehitus OÜ juhatuse liige AT eelnimetatud arvete alusel osaühingu maksukohustust, nimelt:
1.3.3.UPA Ehitus OÜ juhatuse liige AT, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada need fiktiivsed arved UPA Ehitus OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel UPA Ehitus OÜ raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide mai 2005 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide 5. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa.
1.3.4.Samuti tegi UPA Ehitus OÜ eeltoodud fiktiivsete arvete alusel ajavahemikul juunist 2006 kuni veebruarini 2007 ülekandeid kokku 9 028 277 krooni. Tegelikkuses ei ole ABC Stores OÜ ja Project Holding OÜ UPA Ehitus OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved tellis UPA Ehitus OÜ juhatuse liige AT eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. AT esitas nimetatud arved UPA Ehitus OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks.
1.3.4.UPA Ehitus OÜ poolt fiktiivsete arvete alusel ülekantud raha võtsid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) sularahana välja. Pärast omapoolse tasu (UPA Ehitus OÜ puhul 6% üle kantud summast) maha arvamist tagastasid A. Gutman (või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga) sularaha UPA Ehitus OÜ juhatuse liikmetele AT-le.
1.3.5.AT esitas Project Holding OÜ ja ABC Stores OÜ arved UPA Ehitus OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise
isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd UPA Ehitus OÜ ei ole tegelikkuses ülal loetletud arvetel näidatud müüjatega arvetel näidatud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu.
1.3.6.UPA Ehitus OÜ raamatupidaja koostas ülal nimetatud arveid arvesse võttes UPA Ehitus OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid juuni 2006 kuni veebruar 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. UPA Ehitus OÜ raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust.
1.3.7.Sel moel esitas AT vahendlikult maksuhaldurile UPA Ehitus OÜ juuni 2006 kuni veebruar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata kokku 2 689 376 krooni.
1.3.8.Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduste andmise, nimetatud arvete UPA Ehitus OÜ-le esitamise, UPA Ehitus OÜ ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega AT-le aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa juhatuse liikmete AT poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi UPA Ehitus OÜ-lt maksudena laekumata kokku 4 442 681 krooni (283939,07 eurot).
1.3.9.Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu vähemalt 541 697 krooni.
1.4.OÜ Meeskond episood
1.4.1.Samuti aitas A. Gutman koos R. Heinala, M. Uiga, K. Gutmani ja TV-ga tahtlikult kaasa Meeskond OÜ juhatuse liikmel ES esitada maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel, mille tulemusel jäi Meeskond OÜ-lt maksudena laekumata kokku 1 115 090 krooni.
1.4.2.ES, olles OÜ Meeskond juhatuse liige, tellis maksukohustuse vähendamise eesmärgil TV kaudu A. Gutmanilt fiktiivseid arveid.
1.4.3.K. Gutman vormistas seejärel A. Gutmani korraldusel Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid TV vahendusel Meeskond OÜ juhatuse liikmele ES-le.
1.4.4.Kuna arvetel kajastatud teenuseid ei ole maksukohustuslased tegelikkuses Meeskond OÜ-le osutanud ega kaupu müünud, siis ei vasta arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid Meeskond OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendasid eelnimetatud arvete alusel Meeskond OÜ juhatuse liige ES osaühingu maksukohustuse, nimelt:
1.4.5.Meeskond OÜ juhatuse liige ES, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada need fiktiivsed arved Meeskond OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel Meeskond OÜ raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide mai 2006 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide 5. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata 378 444 krooni.
1.4.6.Samuti tegi Meeskond OÜ ülaltoodud arvete alusel ajavahemikul juunist 2006 kuni jaanuarini 2007 ülekandeid kokku 2 481 000 krooni. Tegelikkuses ei ole Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ Meeskond OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved tellis Meeskond OÜ juhatuse liige ES eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. ES esitas nimetatud arved Meeskond OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks.
1.4.7.Meeskond OÜ poolt ülal loetletud arvete alusel ülekantud summad võtsid A. Gutman või tema korraldusel R. Heinala ja M. Uiga sularahana välja. Pärast omapoolse tasu (Meeskond OÜ puhul 7% üle kantud summast) maha arvamist tagastas A. Gutman või tema korraldusel Rene Heinala ja M. Uiga sularaha TV vahendusel Meeskond OÜ juhatuse liikmele ES-le.
1.4.8.ES esitas Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ arved Meeskond OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks.
1.4.9.Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Meeskond OÜ ei ole tegelikkuses ülal loetletud arvetel näidatud müüjatega arvetel näidatud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu.
1.4.10.Meeskond OÜ raamatupidaja koostas ülalnimetatud arveid arvesse võttes Meeskond OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid juuni 2006 kuni jaanuar 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Meeskond OÜ raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust.
1.4.11.Sel moel esitas ES vahendlikult maksuhaldurile Meeskond OÜ juuni 2006 kuni jaanuar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata 736 646 krooni.
1.4.12.Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduse andmise, nimetatud arvete Meeskond OÜ-le esitamise, Meeskond OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega TV vahendusel Meeskond OÜ juhatuse liikmele ES-le aitas A. Gutman koos
K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa Meeskond OÜ juhatuse liikmete - poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi Meeskond OÜ-lt maksudena laekumata kokku 1 115 090 krooni (71 267,24 eurot).
1.4.13.Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 173 670 krooni.
1.5.OÜ Revalhaus Pluss
1.5.1.K. Gutman vormistas A. Gutmani korraldusel Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ ja OÜ Arquette Invest nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmele UT-le.
1.5.2.Nende arvete alusel oli OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmel UT-il võimalik vähendada osaühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et osaühing arvestas Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ ja OÜ Arquette Invest arvetel märgitud 554 632 krooni käibemaksu maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat, rikkudes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja 31 lg-t 1.
1.5.3.Sel viisil esitas OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liige UT A. Gutmani ja tema kaasosaliste R. Heinala, M. Uiga ja K. Kuus kaasaaitamisel maksustamisperioodil veebruarist 2004 kuni detsembrini 2006 osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksu 554 632 krooni.
1.5.4.Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduse andmise, nimetatud arvete Revalhaus Pluss OÜ-le esitamise, Revalhaus Pluss OÜ ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega Revalhaus Pluss OÜ juhatuse liikmele UT-le) aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa Revalhaus Pluss OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata käibemaks 554 632 krooni (35 447,45 eurot).
1.5.5.Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M Uigaga teenustasu kokku 218 155 krooni.
1.6.AS Ühinenud Depood episood
1.6.1.K. Gutman vormistas ajavahemikus oktoobrist 2004 kuni detsembrini 2006 A. Gutmani korraldusel Veramonte OÜ ja Project Holding OÜ nimelt AS-le Ühinenud Depood rea fiktiivseid arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid AS Ühinenud Depood juhatuse liikmele GZ-le.
1.6.2.Nende arvete alusel vähendas AS Ühinenud Depood juhatuse liige GZ maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades äriühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et AS Ühinenud Depood arvestas Veramonte OÜ ja Project Holding arvetel märgitud käibemaksu 960 409.- krooni maha aktsiaseltsi 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat, rikkudes KMS § 29 lg-t 1 ja 31 lg-t 1.
1.6.3.Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduse andmise, nimetatud arvete Ühinenud Depood AS-le esitamise, Ühinenud Depood AS poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise
ja selle tagastamisega Ühinenud Depood AS juhatuse liikmele GZ-le aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa Ühinenud Depood AS juhatuse liikme GZ poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 960 409 krooni (61 381,32 eurot).
1.6.4.Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 314 800 krooni.
1.7.ATI Grupp OÜ episood
1.7.1.K. Gutman vormistas ajavahemikul augustist 2004 kuni novembrini 2006 A. Gutmani korraldusel ATI Grupp OÜ-le Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv ja OÜ Arquette Invest nimelt rea arveid, mille A. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga edastasid ATI Grupp OÜ juhatuse liikmele VH-le.
1.7.2.Eelnimetatud arvete alusel oli ATI Grupp OÜ juhatuse liikmel VH-il võimalik vähendada osaühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et osaühing arvestas Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv ja OÜ Arquette Invest arvetel märgitud käibemaksu summas 744 221.- krooni maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ja rikkudes KMS § 29 lg-t 1 ja 31 lg-t 1.
1.7.3.ATI Grupp OÜ juhatuse liige VH esitas A. Gutmani ja tema kaasosaliste R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutmani kaasaaitamisel maksustamisperioodil augustist 2004 kuni novembrini 2006 osaühingu käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksu 744 221 krooni.
1.7.4.Fiktiivsete arvete vormistamiseks korralduste andmise, nimetatud arvete ATI Grupp OÜ-le esitamise, ATI Grupp OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega ATI Grupp OÜ juhatuse liikmele VH-le aitas A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga tahtlikult kaasa VH poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 744 221 krooni.
1.7.5.Kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 413 456 krooni (26 424,65 eurot).
1.8.AS Gadox episood
1.8.1.Samuti aitas A. Gutman koos enda kaasosaliste R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutmaniga kaasa MT poolt AS Gadox nimel maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksustamisperioodil juulist 2005 kuni detsembrini 2006, mil MT jättis arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
1.8.2.Nimelt tasus AS Gadox fiktiivsete arvete alusel 6 203 534 krooni MTF Orthopedic Service Limited arvelduskontodele, millelt sinna laekunud raha kanti edasi OÜ Project Holding arvelduskontodele. Kõnealused ülekanded/väljamaksed ei ole seotud AS Gadox majandustegevusega ja ei ole käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna AS Gadox ei soetanud kaupu ega teenuseid variettevõttelt MTF Orthopedic Service Limited. Viimane omakorda ei soetanud kaupu ega teenuseid variettevõttelt Project Holding OÜ. AS Gadox tasus ajavahemikul 1. juunist 2005 kuni 12. detsembrini 2006 MTF Orthopedic Service Limited arvelduskontole eelnimetatud äriühingu arvete alusel 6 203 534 krooni ning kassa väljamineku orderite alusel 770 376 krooni, seega kokku 6 973 910 krooni.
1.8.3.Eelnimetatud väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p-de 3 ja 5 tähenduses. AS Gadox jättis kokku tasumata tulumaksu 2 114 120.- krooni, kuna TuMS § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr 2005. a 24/76 ja 2006. a 23/77 ning TuMS § 54 lg 2 kohaselt on kõik juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni ning TuMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti (MTA) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
2.Marko Kalevile ja Nail Jagafärile esitati süüdistus KarS § 22 lg 3 – § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 15.03.2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 järgi) selles, et ajavahemikul septembrist 2006 kuni veebruarini 2007 aitasid nad kaasa Pinnatöötluse OÜ poolt maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata üle 500 000 krooni.
2.1.M. Kalev organiseeris maksupettuse toimepanemise eesmärgil varifirma Tekacom Baltic OÜ (registrikood 11095890). Tekacom Baltic OÜ asutati 5. jaanuaril 2005.
24.juulil 2006 asus MR eeluurimisel tuvastamata isiku palvel tasu eest Tekacom Baltic OÜ juhatuse liikmeks ning avas äriühingule pangakontod. Seejärel loovutas ta kõik ettevõttega seotud dokumendid, pangakaardid ning internetipanga paroolid eeluurimisel tuvastamata isikule, kelle kaudu nimetatud ettevõtte dokumendid ja esemed edastati samal kuupäeval M. Kalevile. M. Kalev andis Tekacom Baltic OÜ pangakaardid MS kätte korraldusega võtta nimetatud pangakaartidega välja Tekacom Baltic OÜ kontodel olev raha. Seega korraldas M. Kalev läbi MS, kelle käsutuses olid variettevõtte Tekacom Baltic OÜ pangakaardid ja pinkalkulaator, nimetatud äriühingu tegevust.
2.2.Vastavalt sisemisele tööjaotusele M. Kalevi, MS ja N. Jagafäri vahel võttis N. Jagafär Pinnatöötluse OÜ äriühingute juhtidelt tellimusi, millises summas ja millised dokumendid tuleb varifirmade nimelt koostada. Seejärel edastas ta nimetatud teabe M. Kalevile, kes koostas varifirmade nimelt vastavad dokumendid (aktid, arved ja lepingud).
2.3.Tekacom Baltic OÜ arveid ja muid dokumente koostas M. Kalev ning esitas variettevõtete nimelt fiktiivseid raamatupidamisdokumente – lepinguid, akte ja müügiarveid teenuste ja kaupade müügi kohta.
2.4.Tegelikkuses puudus Tekacom Baltic OÜ-l igasugune majandustegevus ning see osaühing ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu. M. Kalev edastas tasu eest varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid läbi N. Jagafäri Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele. Pinnatöötluse OÜ kasutas varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid selleks, et ebaseaduslikult suurendada Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu ja alusetult kajastada Pinnatöötluse OÜ-lt tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kulutustena, vähendades seeläbi maksukohustust.
2.5.Eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis Pinnatöötluse OÜ fiktiivsete arvete alusel raha variettevõtte Tekacom Baltic OÜ arvelduskontole. Seejärel andis M. Kalev MS-le, kes kasutas Tekacom Baltic OÜ pangakontot, korralduse kanda Tekacom Baltic OÜ pangakontol olevad ja sinna Pinnatöötluse OÜ poolt kantud rahasummad edasi Tekacom Baltic OÜ teistele arvelduskontodele või võtta raha sularahas välja. MS andis väljavõetud sularaha üle M. Kalevile, kes andis väljavõetud raha ja Tekacom Baltic OÜ fiktiivsed arved edasi N.
Jagafärile. N. Jagafär tagastas omakorda summad ja andis üle fiktiivsed dokumendid peale omapoolse tasu mahaarvamist (9% üle kantud summast) Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele.
2.6.M. Kalev, MS ja N. Jagafär olid teadlikud, et väljastatud arvete alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud ja väljastatud arvete alusel esitavad Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmed.
2.7.M. Kalev vormistas ajavahemikul septembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 Pinnatöötluse OÜ-le rea arveid Tekacom Baltic OÜ nimelt, mille ta hiljem ise või N. Jägafäri kaudu edastas Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmete A. Andressoole ja A. Tedremäele.
2.8.Kuna Tekacom Baltic OÜ tegelikult ei osutanud Pinnatöötluse OÜ-le arvetel osutatud teenuseid ega müünud ka kaupu, siis ei vasta need arved KMS §-s 37 toodud nõuetele. Lähtuvalt KMS § 31 lg-st 1 puudus seega õiguslik alus kõnealuseid arveid Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu arvestuses arvesse võtta ning arvetel näidatud käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata. Vaatamata sellele vähendasid Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe eelnimetatud arvete alusel osaühingu maksukohustust alljärgnevalt kirjeldatud viisil.
2.9.Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige A. Andressoo ühiselt ja kooskõlastatult äriühingu teise juhatuse liikme A. Tedremäega, teades, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud, lasi äriühingu raamatupidajal sisestada võltsitud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestusse ning arvestada nende alusel sisendkäibemaksuna alusetult maha äriühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Selle tulemusel koostas Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja ja esitas maksuhaldurile e-maksuameti kaudu maksustamisperioodide september 2006 kuni jaanuar 2007 kohta valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone, deklareerides käibedeklaratsioonide 5. real sisendkäibemaksu suuremana ning KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, mille tagajärjel jäi riigile käibemaksuna laekumata 293 352 krooni.
2.10.Samuti tegi Pinnatöötluse OÜ eelkäsitletud arvete alusel ajavahemikul oktoobrist 2006 kuni veebruarini 2007 ülekandeid. Tegelikkuses ei ole OÜ Tekacom Baltic OÜ-le Pinnatöötluse arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud ja nimetatud arved tellisid A. Andressoo ja A. Tedremäe üksnes eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust.
2.11.M. Kalev andis MS-le, kes kasutades Tekacom Baltic OÜ pangakontot, korralduse kanda Tekacom Baltic OÜ pangakontol olevad ja sinna Pinnatöötluse OÜ poolt kantud rahasummad edasi Tekacom Baltic OÜ teistele arvelduskontodele või võtta raha sularahas välja. MS andis väljavõetud sularaha üle M. Kalevile, kes andis raha ja Tekacom Baltic OÜ fiktiivsed arved edasi N. Jagafärile, kes omakorda tagastas raha peale omapoolse tasu (9% üle kantud summast) mahaarvamist A. Andressoole ja A. Tedremäele, andes neile üle ka fiktiivsed dokumendid.
2.12.A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid Tekacom Baltic OÜ arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Pinnatöötluse OÜ ei ole tegelikkuses ülal viidatud
arvetel näidatud müüjatega arvetel näidatud tehinguid teostanud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel teostatud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu.
2.13.Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ülal nimetatud arveid arvesse võttes Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid oktoobri 2006 kuni veebruari 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Seejuures ei olnud raamatupidaja teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust.
2.14.Sellisel viisil esitasid A. Andressoo ja A. Tedremäe ühiselt ja kooskõlastatult (M. Kalevi, MS ja N. Jägafäri kaasabil) vahendlikult maksuhaldurile Pinnatöötluse OÜ oktoobri 2006 kuni veebruari 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta vähem tulumaksu, mille tagajärjel jäi riigile tulumaksuna laekumata suurele kahjule vastav summa.
2.15.Fiktiivsete arvete vormistamise, nende Pinnatöötluse OÜ-le esitamise, Pinnatöötluse OÜ poolt ülekantud raha sularahana väljavõtmise ja selle tagastamisega A. Andressoole ja A. Tedremäele aitas M. Kalev koos MS ja N. Jägafäriga ajavahemikul septembrist 2006 kuni veebruarini 2007 tahtlikult kaasa A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 834 922 krooni (53 361,24 eurot).
3.N. Jagafärile esitati süüdistus ka KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta käitles 28. veebruaril 2007 oma elukohas aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinn tsiviilkäibes keelatud laskemoona. Nimelt leiti sel kuupäeval toimunud läbiotsimise käigus tema elukohast seaduslik tulirelv Browning SA seerianumbriga 245nx59981 koos kahe padrunisalve ja kahe padrunikarbiga. Ühes leitud ja ära võetud relvasalves sisaldus 2 õõnesotsalist mantliga padrunit 9MM Luger CBC ning halli värvi padrunikarbis “Magtech 9MM Luger centerfire cartridges” sisaldus 29 tk õõnesotsalist mantliga padrunit 9MM Luger CBC. Nimetatud 31 õõnesotsalist mantliga padrunit on relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 4 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon. N. Jagafär käitles seda laskemoona RelvS § 11 lg 2 mõttes – olles 28. veebruaril 2007 moona omanik ja valdaja.
4.Ake Andressoole ja Aivar Tedremäele esitati süüdistus KarS § 386 lg 1 järgi (alates
15.märtsist 2007 on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi) selles, et eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ (pankrotis, reg.kood 10279003) maksukohustust, esitasid nad äriühingu juhatuse liikmetena ajavahemikul 16. märtsist 2004 kuni 20. veebruarini 2007 ühiselt ja kooskõlastatult raamatupidaja vahendusel jaanuari 2004 kuni jaanuari 2007 käibemaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmed, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu kokku 4 556 318 krooni. Samuti esitasid nad eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid Pinnatöötluse OÜ veebruari 2004 kuni veebruari 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 9 057 342 krooni (578 869,66 eurot). Konkreetsemalt tegid A. Andressoo ja A. Tedremäe alljärgnevat.
4.1.Käibemaks
4.1.1.A. Andressoo tellis ühiselt ja kooskõlastatult teise Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikme A. Tedremäega A. Gutmanilt Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest nimelt fiktiivseid arveid selleks, et Pinnatöötluse OÜ-l oleks võimalik suurendada nende ostuarvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. A. Gutman andis tellimuse saamisel koheselt korralduse K. Gutmanile koostada fiktiivsete tehingute toimumist tõendavaid dokumente, s.o akte, arveid ja lepinguid. A. Andressoo ja A. Tedremäe said A. Gutmanilt, R. Heinalalt või M. Uigalt eeltoodud variäriühingute arveid ajavahemikul 2004. a jaanuarist kuni 2007. a jaanuarini. Samuti eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt fiktiivsete arvete alusel raha eelnimetatud varifirmadele. Seejärel võttis A. Gutman või tema korraldusel R. Heinala või M. Uiga üle kantud raha sularahana välja ja tagastas selle pärast 8% komisjonitasu maha arvamist A. Andressoole või A. Tedremäele. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja arvestas eelviidatud fiktiivsete arvete alusel kokku maha 2 644 743 krooni osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, vähendades nii tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.
4.1.2.A. Andressoo tellis ühiselt ja kooskõlastatult teise Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikme A. Tedremäega SE-lt OÜ Exclusive Haldus nimelt fiktiivseid arveid selleks, et Pinnatöötluse OÜ-l oleks võimalik suurendada nende ostuarvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Tellitud OÜ Exclusive Haldus dokumendid (arved ja muud dokumendid) koostas SE või tema palvel KA. A. Andressoo ja A. Tedremäe said OÜlt Exclusive Haldus fiktiivseid arveid ajavahemikus 2004. a oktoobrist kuni 2007. a jaanuarini. Samuti eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt fiktiivsete arvete alusel raha OÜle Exclusive Haldus. Seejärel kandis SE ettevõtte kontole laekunud raha edasi OÜ PRO Arendusprojekt, OÜ Regular Baltic, OÜ Tekto Arendus ja OÜ TOM Marketing pangakontole, võttis siis raha sularahaautomaatidest või pangakontoritest välja ja tagastas selle pärast 5% komisjonitasu maha arvamist A. Andressoole või A. Tedremäele. Tegelikkuses puudus äriühingutel OÜ Exclusive Haldus, OÜ PRO Arendusprojekt, OÜ Regular Baltic, OÜ Tekto Arendus ja OÜ TOM Marketing igasugune majandustegevus ning tegelikult need osaühingud ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja arvestas eelviidatud fiktiivsete arvete alusel kokku maha 1 444 981 krooni osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.
4.1.3.A. Andressoo tellis ühiselt ja kooskõlastatult teise Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikme A. Tedremäega N. Jagafäri vahendusel M. Kalevilt Tekacom Baltic OÜ nimelt fiktiivseid arveid selleks, et Pinnatöötluse OÜ-l oleks võimalik suurendada nende ostuarvete alusel sisendkäibemaksu, kuigi arvetel näidatud tehinguid reaalselt ei toimunud. Tekacom Baltic OÜ arveid ja muid dokumente koostas M. Kalev. A. Andressoo ja A. Tedremäe said Tekacom Baltic OÜ arveid ajavahemikus septembrist 2006 kuni jaanuarini 2007. Samuti eesmärgiga näidata näiliste tehingute toimumist, kandis A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt fiktiivsete arvete alusel raha OÜ-le Exclusive Haldus. Seejärel andis M. Kalev MS-le korralduse kanda Tekacom Baltic OÜ pangakontol olevad ja sinna Pinnatöötluse OÜ poolt kantud raha edasi Tekacom Baltic OÜ teistele arvelduskontodele või võtta see sularahas välja. MS andis väljavõetud sularaha üle M. Kalevile, kes andis raha ja Tekacom Baltic OÜ fiktiivsed arved edasi N. Jagafärile. Viimane omakorda, peale omapoolse tasu maha arvamist, tagastas raha ning andis üle ka fiktiivsed dokumendid A. Andressoole ja
A. Tedremäele. Tegelikkuses puudus äriühingul Tekacom Baltic OÜ igasugune majandustegevus ning see ei osutanud teenuseid ega müünud kaupu. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja arvestas nimetatud fiktiivsete arvete alusel kokku maha 293 352 krooni osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat.
4.1.4.Samuti kajastasid A. Andressoo ja A. Tedremäe ajavahemikul jaanuarist 2006 kuni aprillini 2006 Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestuses OÜ Baltmar Market fiktiivseid arveid. Sel ettevõtel ei olnud reaalset äritegevust ning väljastatud müügiarved olid fiktiivsed. Eeluurimisel ei õnnestunud aga tuvastada isikuid, kes OÜ Baltmar Market nimelt fiktiivseid arveid väljastasid. Fiktiivsete arvete alusel oli A. Andressool ja A. Tedremäel võimalik vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust, arvestades OÜ Baltmar Market arvetel märgitud käibemaksu 173 242 krooni maha Pinnatöötluse OÜ 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust.
4.2.Tulumaks
4.2.1.Samuti eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust, esitasid juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe ühiselt ja kooskõlastatult raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid Pinnatöötluse OÜ veebruari 2004 kuni veebruari 2007 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 9 057 342 krooni (578 869,66 eurot).
4.2.2.A. Andressoo või tema korraldusel T. Andressoo tegi Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest , OÜ Exclusive Haldus, OÜ Baltmar Market ja Tekacom Baltic OÜ nimelt väljastatud eelviidatud arvete alusel Pinnatöötluse OÜ arvelduskontolt ajavahemikul veebruarist 2004 kuni veebruarini 2007 ülekandeid kokku 29 597 987 krooni.
4.2.3.Tegelikkuses ei ole Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest , OÜ Exclusive Haldus, OÜ Baltmar Market ja Tekacom Baltic OÜ Pinnatöötluse OÜ-le arvetel näidatud kaupu müünud ega teenuseid osutanud. Nimetatud arved tellisid A. Andressoo ja A. Tedremäe eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid nimetatud arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks.
4.2.4.Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab aga residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuivõrd Pinnatöötluse OÜ ei ole tegelikkuses eelviidatud arvetel näidatud müüjatega arvetel märgitud tehinguid teinud, ei saa kõnealuseid arveid käsitleda nõuetele vastavate algdokumentidena, mistõttu on nende alusel tehtud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tulenevalt TuMS § 51 lg-st 1 lasub äriühingul kohustus maksta ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu.
4.2.5.Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja koostas ülal viidatud arveid arvesse võttes Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid veebruari 2004 kuni veebruari 2007 kohta ning edastas deklaratsioonid e-maksuameti kaudu maksuhaldurile. Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja ei olnud deklaratsioone koostades ja maksuhaldurile esitades teadlik dokumentide tegelikkusele mittevastavusest ning seetõttu vähem arvestatavast, deklareeritavast ja tasutavast tulumaksust.
4.2.6.2004. a kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 1 695 033 krooni võrra vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 595 551 krooni vähem (vastavalt 2004. a kehtinud TuMS redaktsiooni §-le 4 lg 1 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 26/76). 2005. a kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 10 071 516 krooni võrra vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 3 180 479 krooni vähem (vastavalt 2005. a kehtinud TuMS redaktsiooni §-le 4 lg 1 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 24/76). 2006. a kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 15 131 069 krooni võrra vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 4 519 670 krooni vähem (vastavalt 2006. a kehtinud TuMS redaktsiooni § 4 lg-tele 1 ja 11 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 23/77). 2007. a jaanuari ja veebruari kohta esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerisid A. Andressoo ja A. Tedremäe ettevõtlusega mitteseotud kulusid ettenähtust 2 700 369 krooni vähem ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 761 642 krooni vähem (vastavalt 2007. a kehtinud TuMS redaktsiooni § 4 lg-tele 1 ja 11 on ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tulumaksumäär 22/78).
II Maakohtu otsuse resolutsioon
5.1.Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a otsusega mõisteti N. Jagafär KarS § 4181 järgi seoses süüdistusest loobumisega õigeks.
5.2.A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga mõisteti KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi (enne 15. märtsi 2007 oli see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi) UPA Ehitus OÜ tulumaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamise episoodis seoses süüdistusest loobumisega õigeks. Samuti tunnistati nimetatud süüdistatavad seoses süüdistusest loobumisega KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi (enne 15. märtsi 2007 oli see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi) õigeks AS Gadox, OÜ ATI Grupp ja AS Ühinenud Depood maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises.
5.3.A Gutman tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg, kolm päeva. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, mõistes liitkaristust kohtuotsuste kogumis, luges maakohus A. Gutmanile mõistetud karistuse kaetuks talle Harju Maakohtu 27. septembri 2011. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, s.o kahe aasta vangistusega. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A. Gutman ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva, s.o 29. augusti 2013.
5.4.K. Gutman tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et K. Gutman ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja
kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o.
29.augusti 2013.
5.5.M. Uiga tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et M. Uiga ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013.
5.6.R. Heinala tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Heinala ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o.
29.augusti 2013.
5.7.M. Kalev tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et M. Kalev ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013. Harju Maakohtu
18.jaanuari 2013. a otsusega M. Kalevile mõistetud rahalise karistuse jättis maakohus vastavalt KarS §-dele 65 lg 1 ja 64 lg-tele 1 ja 2 iseseisvalt täitmisele.
5.8.N. Jagafär tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati seitsme kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et N. Jagafär ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013.
5.9.A. Andressoo tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Heinala ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013.
5.10.A. Tedremäe tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2) järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest jättis maakohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et R. Heinala ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks luges maakohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päeva s.o. 29. augusti 2013.
5.11.Juhindudes TsÜS §-st 150 lg-st 1 jättis maakohus rahuldamata Eesti Vabariigi alljärgnevad tsiviilhagid:
- A. Gutmanilt, K. Gutmanilt, R. Heinalalt ja M. Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 150 587,06 eurot; - A. Andressoolt ja A. Tedremäelt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 181 571,47 eurot - A. Andressoolt, A. Tedremäelt, A. Gutmanilt, R. Heinalalt, M. Uigalt ja K. Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 304 017,56 eurot; ning - A. Andressoolt ja A. Tedremäelt, M. Kalevilt ja N. Jagafärilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju nõudes summas 30 226,07 eurot.
5.12.Maakohus vabastas Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud A. Gutmani, K. Gutmani, M. Uiga, R. Heinala, A. Andressoo ja A. Tedremäe vara.
5.13.Asitõendiks olevad raamatupidamisdokumendid, muud dokumendid, panga-, konto- ja muud kaardid, märkmikud jättis maakohus kriminaalasja materjalide juurde. Samuti asitõendiks olevad pin-kalkulaatorid, OÜ ABC Stores, OÜ Veramonte ja OÜ Meisterserv pitsatid, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.
5.14.Läbiotsimisel M. Uigalt ära võetud sularaha 49 000 eesti krooni (3131 eurot ja 67 senti), mis asub MTA deposiitkontol, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist M. Uigale tagastada. Läbiotsimisel A. Gutmanilt ära võetud sularaha 189 250 eesti krooni (12 095 eurot ja 28 senti), mis asub MTA deposiitkontol, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist A. Gutmanile tagastada. Läbiotsimisel M. Kalevilt ära võetud sularaha 150 eurot, 245 Läti latti ja 50 Vene rubla, mis asuvad MTA deposiitkontol, otsustas maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist M. Kalevile tagastada.
5.15.Maakohus mõistis A. Gutmanilt menetluskuludena välja sundraha 480 eurot, 4700 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 181 alusel muus osas kaitsjatasu riigi kanda.
5.16.K. Gutmanilt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 480 eurot ja 5000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ja § 181 alusel muus osas kaitsjatasu riigi kanda.
5.17.M. Uigalt mõistis maakohus menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 480 eurot ja 5000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 181 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda.
5.18.R. Heinalalt mõistis maakohus menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 480 eurot ja 4700 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 181 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda.
5.19.N. Jagafärilt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 480 eurot ja 3000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 ning 181 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda.
5.20.M. Kalevilt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 480 eurot ja 5000 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses, jättes KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu muus osas riigi kanda.
5.21.A. Andressoolt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 480 eurot, jättes KrMS § 180 lg 1 alusel rahuldamata tema taotluse kaitsjatasu ja sõidukulude hüvitamiseks.
5.22.A. Tedremäelt mõistis maakohus riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 480 eurot. III Maakohtu põhjendused
6.1.Maakohtu istungil ükski süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. K. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala keeldusid ütluste andmisest, samuti nagu nad olid ütlust andmisest keeldunud juba ka kohtueelses menetluses.
6.2.A. Gutman, A. Andressoo ja N. Jagafär andsid kohtuistungil ütlusi, milles eitasid süüdistusi ja väitsid, et tehingud, mida Pinnatöötluse OÜ väidetavate variäriühingutega tegi, olid reaalsed tehingud, tegemist oli tegutsevate ettevõtetega.
6.3.A. Tedremäe ja M. Kalev keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel nende kohtueelses menetluses kahtlustavana antud ütlused.
7.Kohtulike vaidluste käigus loobus prokuratuur süüdistatava N. Jagafäri osas süüdistusest KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti loobus prokuratuur A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uiga suhtes süüdistusest UPA Ehitus OÜ tulumaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises ning samuti AS Gadox, OÜ ATI Grupp ja AS Ühinenud Depood maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises. Seetõttu tegi maakohus neis episoodides KrMS § 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva kohtuotsuse ega andnud kohtupoolset hinnangut kohtuliku uurimise käigus nendes episoodides kohtule esitatud tõenditele.
8.Ühe tõendina taotles prokurör maakohtus uurida jälitusprotokolli, kuid kaitsjad vaidlesid sellele vastu, leides, et tegemist on lubamatu tõendiga.
8.1.A. Andressoo kaitsja hinnangul ei ole A. Andressoole süüksarvatav kuritegu selline, mis lubaks tõendeid koguda jälitustoimingutega kooskõlas KrMS §-ga 110 lg 1. A. Andressoole esitatud süüdistus on kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, samas näeb KrMS § 110 lg 1 ette, et jälitustoimingutega võib tõendeid koguda muuhulgas tahtlikult toime pandud II astme kuritegude puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
8.2.K. Gutmani kaitsja taotles, et kohus jätaks jälitusprotokolli tõendina vastu võtmata kui lubamatu tõendi, sest kriminaalmenetluse kohtueelse uurimise käigus ei ole eeluurimiskohtuniku poolt väljastatud luba K. Gutmani suhtes jälitustoimingute teostamiseks ning seega on tema suhtes teostatud jälitustoimingud ebaseaduslikud.
8.3.Samuti leidsid kaitsjad, et jälitusprotokoll on tõendina lubamatu, sest sellele on alla kirjutanud MTA töötajad. Vastavalt KrMS § 113 lg-le 3 peavad aga jälitusprotokollile alla kirjutama jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Kõnealused jälitustoiminguid on teinud Keskkriminaalpolitsei mitte Maksu-ja Tolliamet.
8.4.Maakohus lubas oma 6. juuni 2012. a määrusega prokuröril esitada kohtule tõendina jälitusprotokolli koos lisadega ning samuti kuulata prokuröri taotlusel jälitusprotokolli lisadena esitatud salvestusi CD plaadilt kontrollimaks jälitusprotokolli vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule. Samuti tutvus kohus jälitustoimikutega, refereeris protokolliliselt vastava pädevusega eeluurimiskohtunike poolt selle kriminaalasjas eeluurimisel välja antud kohtumäärusi, mille alusel olid läbi viidud jälitustoimingud ning võimaldas süüdistatavatele ja nende kaitsjatele juurdepääsu piiratud tasemega riigisaladusele, et oleks võimalik tutvuda kriminaalasja nr 06930000161 menetluse käigus iga konkreetse süüdistatava suhtes jälitustegevuse käigus kogutud infoga.
8.5.Puutuvalt kaitsjate vastuväidetesse märkis maakohus kõigepealt, et vaidlusaluste jälitustoimingute tegemiseks on eeluurimiskohtunikud andnud nõuetekohased jälitusload ja jälitustoiminguid on tehtud lubades märgitud ajavahemikel ning neis märgitud ulatuses.
8.6.A. Andressoo kaitsja tõlgendus KrMS § 110 lg-s 1 sätestatust on ebaõige, sest kuritegu, milles A. Andressood süüdistatakse, oli toimepanemise ajal karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, mis võimaldas KrMS § 110 lg 1 kohaselt koguda tõendeid ka jälitustoimingutega.
8.7.Kohus ei jaganud ka K. Gutmani kaitsja seisukohta selles, nagu olnuks jälitustoimingutega tõendite kogumine K. Gutmani suhtes ebaseaduslik põhjusel, et tema suhtes ei olnud väljastatud kohtu luba jälitustoimingute tegemiseks. Jälitustoimingute tegemise ajal kehtinud KrMS §-s 118 reguleeritud jälitustoimingu – tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamise – käigus talletatakse pealt kuulatavate isikute omavahelist vestlust. Maakohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et telefonikõnede pidamiseks on vaja vähemalt kahte isikut – seda, kes helistab ja seda, kellele helistatakse. Kohtu loal läbi viidud telefonikõne salajase pealtkuulamise eelduseks on see, et vähemalt ühe telefonikõne osapoole suhtes on väljaantud kohtu luba niisuguseks jälitustoiminguks. Sellised seadusega kooskõlas olevad load on arutatavas kriminaalasjas väljastatud kõigi nende isikute suhtes, kelle telefonivestlusi K. Gutmaniga on salvestatud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et selle kogumisele seadusega seatud nõudeid on järgitud (KrMS §-des 110, 112, 113 ja 114) ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu (n-ö juhuleid) vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Seega ei saa kindlasti olla välistatud ka olukord, kus ühe ja sama kriminaalasja raames kuulatakse kohtu määrusega lubatud jälitustoimingu käigus pealt loas märgitud isiku vestlust kuriteos osaleva teise isikuga, kelle suhtes jälitusluba ei ole antud, ning sellisel viisil kogutud tõendeid kasutatakse ka selle teise isiku, praegusel juhul K. Gutmani süü tõendamiseks.
8.8.Seoses kaitsjate vastuväitega jälitusprotokollile allakirjutanud isiku kohta märkis maakohus, et jälitustoimingute tegemise ja jälitusprotokolli koostamise ajal kehtinud KrMS § 113 lg 3 sätestas tõepoolest, et jälitusprotokollile kirjutab alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Arutatavas kriminaalasjas on jälitustoimingu teinud asutuseks Keskkriminaalpolitsei, kuid jälitusprotokolli on koostanud MTA uurimisosakonna Põhja I talituse vaneminspektor HT, kes on ühena isikutest ka protokolli allkirjastanud, teiseks allakirjutanud isikuks on MTA uurimisosakonna osakonnajuhataja kt RK. Seega on tegemist olukorraga, kus jälitusprotokolli on allkirjastanud isikud, kes ei ole jälitustoimingu teinud asutuse juht ega kohtule teadaolevalt ka tema poolt määratud ametnik.
8.9.Menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud KrMS §-st 111 järeldus, et erinevalt muudest tõendi kogumise viisidest tõi mistahes jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumine endaga automaatselt kaasa saadud teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Arutataval juhul maakohus aga ei tuvastanud, et jälitustoiminguga tõendite kogumisel oleks seaduse nõudeid rikutud.
8.10.Jälitustoimingu protokollile esitatavad nõuded sisaldusid protokolli koostamise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis KrMS §-s 113. KrMS § 118 alusel teostatud jälitustoimingu nõuetekohane kajastamine jälitustoimingu protokollis tähendab, et protokollist peab nähtuma, millal on jälitustegevuse luba antud, millal ja mis ajavahemiku suhtes on teostatud teabepäring ning viimaks ka see, millal on koostatud jälitusprotokoll. Nende andmete põhjal on võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust. Need nõuded on praegusel juhul täidetud. Kohtulikul arutamisel kontrolliti vahetult ka jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemuse ehk jälitusprotokolli stenogrammi vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule kuulates kohtuistungil helilinte. Selle käigus ei tuvastanud peale üksikute trükivigade protokollide ja teabesalvestiste vahel sisulisi vastuolusid, mistõttu pidas maakohus jälitustoimingute protokolle usaldusväärseks ja lubatavaks tõendiks.
8.11.Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et kuigi jälitusprotokolli vormistamisel esines KrMS § 113 lg 3 sätete rikkumine, ei too see rikkumine kaasa jälitustoiminguga saadud tõendi lubamatuks tunnistamist, sest tegemist ei ole jälitustoimingu käigus aset leidnud seaduserikkumisega, vaid tõendi vormistamise käigus toimunud rikkumisega.
9.Maakohus ei nõustunud kaitsjate vastuväidetega kriminaalasjas asitõenditeks olevate dokumentide ja esemete kajastamise kohta süüdistusaktis ja nende seisukohaga, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas esitatud asitõendid lubamatud tõendid.
9.1.Maakohus märkis, et süüdistusaktile asitõendite osas tehtud etteheidete analüüsimisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku süüdistusakti koostamise ajal kehtinud redaktsioonist. Süüdistusakt on aga koostatud ja isikud kohtu alla antud enne 1. septembrit 2011.
9.2.KrMS § 123 lg 2 kohaselt on dokument asitõend, kui sel on KrMS § 124 lg-s 1 loetletud tunnused, s.t kui tegemist on kuriteo objektiks olnud asja, kuriteo toimepanemise vahendi, kuriteojäljega asja või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objektiga, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega, KrMS § 123 ja 124 koostoimes tõlgendades tuleb märkida, et dokument võib olla ka asitõend, kui ta muuhulgas on kas kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend või muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.
9.3.Läbiotsimisprotokollides on kirjeldatud, milliseid tõendeid on isikute korterite, autode ja kontorite läbiotsimisel leitud, ära võetud, asitõendite vaatlusprotokollides on neid tõendeid vaadeldud. Samas möönis maakohus, et suurem osa kriminaalasja kohtueelsel uurimisel koostatud asitõendite vaatlusprotokollidest on oma sisult vaid vaadeldud asitõendite loetelu ning asitõendiks olevaid esemeid ja dokumente ei ole asitõendite vaatlusprotokollides tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud. Asitõendi vaatlusprotokolli puudused ei tähenda siiski seda, et asitõendid tõendina lubamatud oleks – asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõend on KrMS § 63 lg 1 kohaselt iseseisvad tõendid.
9.4.Süüdistusakti koostamise ajal kehtinud KrMS § 154 ei sätestanud kohustust märkida süüdistusakti põhiosas andmeid asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta, nagu seda teeb kehtiv KrMS § 154 lg 2 p 10.
9.5.Seega olukord, kus prokuratuur süüdistusakti 61 lehel märgib asitõendite kohta, et vaadeldud dokumendid ja eseme asuvad kriminaalasja materjalide juures, lisatoimikutes 1-26, ei ole vastuolus tollal kehtinud seaduse redaktsiooniga. Kohtueelse menetluse lõpuleviimisel andis prokuratuur kaitsjatele kriminaaltoimiku koopia KrMS § 223 lg 3 ja 224 lg 1 sätestatud korras. Vastavalt KrMS §-le 224 lg 3 kohaselt kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend.
9.6.Kaitsjad ei ole aga kohtueelse uurimise lõpuleviimisel esitanud taotlust asitõenditega tutvumiseks. Kaitsja hoolsuskohustusest tulenevalt on tal kohustus tutvuda kriminaalasja toimiku materjalidega, kohtule esitatud tõenditest – eelkõige läbiotsimis- ja asitõendite vaatlusprotokollidest on üheselt mõistetav, et kriminaalasjas on asitõendid, süüdistusakti punktis 5 oleva tõendite loetelu lõpus on viide sellele, et vaadeldud dokumendid asuvad lisatoimikutes. Kohtu arvates oleksid kaitsjad KrMS § 224 lg 3 alusel pidanud esitama prokuratuurile taotluse asitõenditega tutvumiseks, kuid seda kaitsjad teinud ei ole. Kuna kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtus üheselt, et kriminaalasjas on olemas asitõendid, siis lubas kohus prokuratuuril asitõendid kohtule esitada, sest KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohus tugineda vaid tõendile, mida on kohtuistungil vahetult uuritud. Samas, andis kohus kaitseõiguse täies mahus realiseerimiseks kohtuliku uurimise käigus kaitsjatele võimaluse enne asitõendite sisulise avaldamise ja kontrollimise juurde asumist nendega tutvuda. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et asitõendite näol on tegemist lubatavate tõenditega.
10.Nõustumata kaitsjate sellekohaste väidetega, leidis maakohus, et mõistlik menetlusaeg ei ole arutatavas kriminaalasjas möödunud ja seetõttu puudub alus rahuldada kaitsjate taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel.
10.1.Maakohus leidis, et kriminaalmenetlus kestis alates selle algusest süüdistatavat suhtes 28. veebruaril 2007 kuni I astme kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamiseni 29. augustil 2013 täpselt 6 aastat ja 6 kuud.
10.2.Kohus osutas, et arutatav kriminaalasi ei ole küll õiguslikult väga keerukas, kuid esimese astme kohtus kohtuotsuse tegemisele eelnev menetlus oli asja mahukuse tõttu aeganõudev. Kriminaalasja kohtusse saabudes oli selles 16 süüdistatavat. Kohtuotsuse tegemise ajaks on neist alles jäänud 8 füüsilist isikut, teiste osas on menetlus erinevatel alustel lõpetatud või on osa isikuid õigeks mõistetud seoses prokuratuuri poolt süüdistusest loobumisega. Kriminaalasjas olevate tõendite maht on suur, tegemist on grupilise kriminaalasjaga, milles menetlusosaliste suur hulk põhjustab samuti menetluse viivitust. Seega on tegemist keskmisest mahukama ja keerukama kriminaalasjaga, mille lahendamisele kulunud aeg on olnud seetõttu keskmisest pikem.
10.3.Kohus märkis, et süüdistatavad on osalenud kohtuistungitel korrektselt ega ole põhjustanud kohtuliku uurimise venimist. Küll aga on kaitsjad jätnud tegemata töö, mis tulnuks teha juba kohtueelses menetluses, sest nad on jätnud kasutamata võimaluse tutvuda nende suhtes jälitustoimingutega kogutud materjalidega ja kohus on selleks andnud neile eraldi täiendavalt aega varasemalt istungiteks ettenähtud aja arvelt. Samuti on kaitsjad prokuröri poolt kohtule asitõendite esitamisel avaldanud, et nad ei ole asitõendite olemasolust teadlikud. Maakohus leidis, et kaitsjad oleks pidanud KrMS § 224 lg 3 kohtueelse menetluse
lõpuleviimisel esitama taotluse asitõenditega tutvumiseks, mida aga keegi kaitsjatest ei teinud. Samas pidas kohus kaitseõiguse täies mahus realiseerimiseks oluliseks, et kaitsjad saaksid enne kohtuistungil asitõendite sisulise avaldamise ja kontrollimise juurde asumist nendega tutvuda. Selleks andis kohus tähtaja kuni 24.septembrini 2012.a, seega mõni päev vähem, kui 3 kuud. Selle tähtaja jooksul soovisid vaid A. Andressoo ja tema kaitsja asitõenditega kohtus tutvuda, sedagi kohtu poolt antud tähtaja viimasel tunnil, ehk 24.septembril 2012.a kell 15.00. Samuti märkis maakohus, et kaitsjad on oma mitmete taotlustega püüdnud kohut järjekindlalt eksitada. Selliste taotluste läbivaatamine ja neile vastamine on kulutanud rohkesti kohtu istungiteks ettenähtud aega.
10.4.Maakohus ei tuvastanud prokuratuuri poolt kriminaalasja arutamise kuritahtlikku venitamist. Asja arutamise venimist vähem kui kuu võrra põhjustas asjas prokuröri vahetumine. Eelistungil plaanitud aja jooksul ei õnnestunud kriminaalasjas istungeid lõpuni pidada mh aga põhjusel, et kohus oli sunnitud andma kaitsjatele korduvalt lisatähtaegu tõenditega tutvumiseks.
10.5.Viimaks märkis maakohus, et mitme süüdistatava puhul, kes oma süüd tunnistasid, on kriminaalmenetlus juba lõppenud, sest prokuratuuri taotlusel on neil puhkudel kohaldatud alternatiivseid meetmeid. Järgi jäänud süüdistatavate jaoks on asja arutamine jätkunud üldmenetluses, et nad saaksid asjas sisulise ja lõpliku kohtulahendi, milles otsustataks nende süüdiolek või õigeksmõistmine.
11.Asudes põhistama kohtu seisukohti süüdistatavatele etteheidetavate tegude suhtes, märkis maakohus alljärgnevat.
11.1.Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud U-AK, OK, TI ja MK ütlustest nähtub, et A. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala palusid variisikutel asuda tasu eest mitme äriühingu (Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ) juhatuse liikmeks, kuid tegelik kontroll nende äriühingute (sh äriühingute pangakontode) üle jäi A. Gutmanile, M. Uigale ja R. Heinalale. Variisikud ei teadnud äriühingute tegevusest, mille juhatusse nad kuulusid, midagi.
11.2.Kirjalike tõendite, eelkõige aga jälitustoimingutega kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et A. Gutman, R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutman edastasid tasu eest varifirmade nimelt koostatud fiktiivseid arveid tegutsevatele ettevõtetele (sh Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss) eesmärgiga näidata tehingute toimumist, ning nimetatud tegutsevad ettevõtted kandsid nende fiktiivsete arvete alusel raha eelnimetatud varifirmade arvelduskontodele, kust see süüdistatavate poolt sularahas välja võeti ja tagastati. Kogutud tõendite pinnalt saab teha järeldusi ka ülesannete jaotuse kohta grupis sees, nii nähtub jälitustoimingutega salvestatud kõnedest, et A. Gutman, saades eelnimetatud tegutsevate äriühingute juhtidelt tellimuse, millises summas ja millised dokumendid tuleb koostada varifirmade nimelt, annab korralduse K. Gutmanile koostada varifirmade nimelt vastavad dokumendid (lepingud, aktid, arved). Samuti oli K. Gutmani ülesandeks nimetatud äriühingute pangakontodel ülekannete teostamine, mis oli vajalik reaalselt tegutsevate ettevõtete poolt laekunud summade sularahana pangaautomaatidest välja võtmiseks.
11.3.Kogutud tõendite (eeskätt jälitustoimingutega kogutud tõendid) pinnalt seisnes süüdistatava M. Uiga roll OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest ja OÜ Hovercraft Invest juhatuse liikmeks olemises ning sularaha pangaautomaatidest väljavõtmises. Välja võetud rahasummad toimetas Martin Uiga Arnold Gutmanile või edastas
Arnold Gutmani korraldusel Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmetele (A. Andressoole ja A. Tedremäele, AT-le, ES-le, UT-le).
11.4.R. Heinala roll seisnes tunnistajate U-AK, OK, TI ja MK ütlustest nähtuvalt Project Holding OÜ ja ABC Stores juhatuse liikmeks olemises, samuti nn „tankistide“ värbamises. Lisaks oli R. Heinala ülesandeks sularahaautomaatidest raha välja võtta ja see edastada A. Gutmanile või tegutsevate ettevõtete juhatuse liikmetele. Sularaha tagastamise eest arvestati maha omapoolne tasu (sõltuvalt ettevõttest 6-8% üle kantud summast) Nende protsentide suurusi tõendavad muuhulgas pangakontode väljatrükid, millised võeti ära läbiotsimise käigus XXXXX XX-XX/XX tänava kontorist ja mida on vaadeldud vaatlusprotokollis (Tõend nr 6). Nimetatud vaatlusprotokoll ja selle lisa on kohtus uuritud, muuhulgas on uuritud ABC Stores OÜ Hansapanga a/a nr 221027260660 arvelduskonto väljavõtet 9 lehel perioodist 1. juuli 200631. juuli 2006, millest nähtub, et ülekande teinud firmade taha on kirjutatud käsitsi numbrid ja summad.
11.5.Samuti on kogutud tõenditega tõendamist leidnud ka skeemi viimane osa, nimelt see, et ettevalmistatud dokumendid ja ülekantud ja pangaautomaadist välja võetud summad andsid kas A. Gutman, R. Heinala või M. Uiga peale omapoolse tasu mahaarvamist Pinnatöötluse OÜ, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond või OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liikmetele.
12.1.OÜ-d Meeskond puudutavates tegudes kuulas maakohus kohtuistungil süüdistatavana üle OÜ Meeskond juhatuse liikme ES. ES sõnul tunneb ta nii TV kui ka A. Gutmanit, kellega on paar-kolm korda kohtunud ja arutanud, kuidas vormistada lepinguid ja arveid. Reaalselt ei ole süüdistuses märgitud äriühingud OÜ-le Meeskond teenust osutanud, ülekantud raha tagastati hiljem TV vahendusel OÜ-le Meeskond, tavaliselt jättis TV raha ümbrikus ettevõtte postkasti. A. Gutman võttis sellise tegevuse eest ca 5-6% nö vahendustasu. Tellimused arvetele märgitavate tööde kohta esitas ta läbi TV A. Gutmanile. Kõik sularaha tagasisaamisega üksikasjad leppis tavaliselt kokku aga TV-ga, kellega telefoni teel sel teemal suhtes. Samasisulisi ütlusi andis ka kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud TV.
12.2.Seda, et ES esitas Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Meisterserv, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ arved Meeskond OÜ raamatupidajale äriühingu maksuarvestuses ning maksudeklaratsioonides juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kulutustena kajastamiseks kinnitab tõend nr 256, s.o väljatrükk OÜ Meeskond pearaamatu käibemaksu kontost (konto nr 1470 – teistele tasutud käibemaks) ajavahemikust 1. mai 2006 – 31. jaanuar 2007 ning ka OÜ Meeskond poolt esitatud arvete koopiad ajavahemikust 1. mai 2006 – 31. jaanuar 2007. Neist dokumentidest nähtub, et OÜ Meeskond on tasunud eelloetletud äriühingute arveid väga mitmesuguste teenuste eest kokku vastavalt: OÜ-le ABC Stores kokku 9 ülekannet perioodil 08.06.2006-17.08.2006 summas 640 450 krooni; OÜ-le EPV Projekt perioodil 3 ülekannet perioodil 15.12.2006-15.01.2007 summas 122 200 krooni; OÜ-le Project Holding kokku 16 ülekannet perioodil 2006 juuni-2007 jaanuar summas 762500 krooni; OÜ-le Arquette Invest kokku 13 ülekannet perioodil 08.06.2006-15.01.2007 summas 756 350 krooni; OÜ-le Meisterserv kokku 2 ülekannet perioodil 05.06.2006-29.06.2006 summas 165 000 krooni; OÜ-le Hovercraft Invest ühe ülekande 15.01.2007 summas 34 500 krooni.
12.3.Maakohus tugines ka asitõendi vaatlusprotokollile ja selle lisadeks olevatele pangakonto väljavõtetele (tõend nr 6). Vaatlusprotokollis on vaadeldud A. Gutmani töökohast XXXXX XX-XX/XX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumente (kontoväljavõtted), millest nähtuvad OÜ Meeskond tehtud ülekanded varifirmadele ja ülekandeid kajastava info juurde tehtud käsikirjalised märkmed, mis maakohtu hinnangul kajastavad variäriühingute fiktiivsete arvete alusel tasutu sularahana tagastamise eest võetava teenustasu protsenti ja sellele vastavat summat ülekantud rahast, mille said A. Gutman ja teised arvevabrikuga seotud isikud.
12.4.Veel tõendab A. Gutmani ja K. Gutmani süüd jälitusprotokoll, millest (ja mille lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et A. Gutman ja K. Gutman on TV kaudu seotud OÜle Meeskond fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega. Samuti nähtub kohtu hinnangul neist kõnedest, et igal grupi liikmel oli oma konkreetne ülesanne. K. Gutman koostas fiktiivseid arveid, edastas neid TV-le, samuti kandis laekunud summasid edasi teistele variettevõtetele. A. Gutman aga annab nt K. Gutmanile ülesande kanda Hovercraft OÜ kontole laekunud summasid edasi teistele kontodele.
12.5.A. Gutmani ütlusi, et ta tegi OÜ-ga Meeskond koostööd ja osutas neile reaalseid teenuseid, ei lugenud maakohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus muude tõenditega.
12.6.Kohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et OÜ Meeskond ülekannete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Erinevate variettevõtete poolt esitatud arvete alusel sai OÜ Meeskond juhatuse liige ES esitada oma mai 2006 – jaanuari 2007 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mille tulemusena vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selle tulemusel jäi riigil käibemaksuna laekumata 378 444 krooni.
12.7.Samuti jättis OÜ Meeskond oma 2006 aasta juuli kuni 2007 aasta veebruari tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed süüdistusaktis märgitud varifirmadele ning samuti deklareerimata nendelt väljamaksetelt arvestatud tulumaksu, mistõttu jäi riigil tulumaksuna laekumata 736 646 krooni.
12.8.Sellele kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku 173 670 krooni.
13.1.OÜ-d Revalhaus Pluss puudutavates tegudes tugines kohus Harju Maakohtu 5. novembri 2007. a otsusele kriminaalasjas 1-07-12778, millega mõisteti Revalhaus Pluss OÜ KarS § 386 lg 2 (alates 15. märtsist 2007 § 3891 lg 3) järgi süüdi selles, et OÜ Revalhaus Pluss kajastas oma raamatupidamises OÜ Veramonte, OÜ Baltcom Holding, OÜ Baltcom Holding MTA, OÜ ABC Stores, OÜ Arquette Invest ja OÜ Project Holding fiktiivseid arveid, millega vähendas perioodil 2004 veebruar- 2006 detsember tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 554 632 krooni. Kohtuotsusega tuvastati, et eelloetletud äriühingud ei osutanud OÜ-le Revalhaus Pluss reaalselt teenuseid ega müünud kaupu. Esitatud arvete eest tasutu tagastasid A. Gutman, R. Heinala või M. Uiga peale omapoolse teenustasu mahaarvamist sularahas Revalhaus Pluss OÜ juhatuse liikmele UT-le. UT oli samas menetluses kahtlustatav, kuid tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ühes kohustusega tasuda riigituludesse 56 000 krooni. Maakohus järeldas eelnevast, et UT ja Revalhaus Pluss puhul on tuvastatud, et A. Gutmani kontrollitud variäriühingutest esitati neile fiktiivseid arveid, mille alusel sai Revalhaus Pluss OÜ esitada oma maksudeklaratsioonides valeandmeid.
13.2.Maakohus tugines ka asitõendi vaatlusprotokollile ja selle lisadeks olevatele pangakonto väljavõtetele (tõend nr 6 VI kd tl 60 jj). Vaatlusprotokollis on vaadeldud A. Gutmani töökohast
XXXXX XX-XX/XX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumente (kontoväljavõtted), millest nähtuvad OÜ Revalhaus Pluss tehtud ülekanded varifirmadele ja ülekandeid kajastava info juurde tehtud käsikirjalised märkmed, mis maakohtu hinnangul kajastavad variäriühingute fiktiivsete arvete alusel tasutu sularahana tagastamise eest võetava teenustasu protsenti ja sellele vastavat summat ülekantud rahast, mille said A. Gutman ja teised arvevabrikuga seotud isikud.
13.3.Kohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et OÜ Revalhaus Pluss ülekannete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Erinevate variettevõtete poolt esitatud arvete alusel sai OÜ Revalhaus Pluss juhatuse liige UT esitada oma veebruari 2004 – detsembri 2006 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mille tulemusena vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selle tulemusel jäi riigil käibemaksuna laekumata 554 632 krooni.
13.4.Sellele kuriteole kaasaitamise eest sai A. Gutman koos K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uigaga teenustasu kokku summas 218 155 krooni.
14.1.OÜ-d UPA Ehitus puudutavates tegudes tugines maakohus muu hulgas OÜ UPA Ehitus ruumides teostatud läbiotsimise protokollile, asitõendi vaatlusprotokollile koos lisadega ja UPA Ehitus maksuarvestusele 22. oktoobrist 2007.
14.2.Lisaks eelpool viidatud tõenditele kinnitab OÜ ABC Stores poolt esitatud arvete alusel rahade laekumist ABC Stores arveldusarvele muuhulgas 28. veebruaril 2007 toimunud läbiotsimise käigus A. Gutmani töökohast aadressil XXXXX XX-XX/XX ära võetud 2006. a juuli pangaväljavõte (tõend nr 6). Sellelt on näha, et 2006 aasta juulis UPA Ehitus OÜ poolt tehtud ülekannete juures on samuti märgitud teenustasu protsent ja ülekande summalt arvestatud teenustasu. See, et nimetatud pangaväljavõte leiti A. Gutmani juurest 2007. a, kinnitab kohtu hinnangul, et ka pärast R. Heinala poolt OÜ ABC Stores 19. augustil 2005 RPle võõrandamist oli nimetatud variettevõte jätkuvalt A. Gutmani ja tema kaasosaliste kontrolli all. Seda kohtu veendumust kinnitavad ka tunnistaja KT poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused selle kohta, et tunnistaja ettevõte tegi 2005. aastal OÜ-le ABC Stores raamatupidamisteenust ning isegi pärast seda, kui uueks juhatuse liikmeks sai RP, kontakteerus tunnistaja selle ettevõttega seotud küsimustes ikkagi A. Gutmaniga.
14.3.Asitõendi vaatluse käigus (tõend nr 6) on vaadeldud A. Gutmani töökohast XXXXX XXXX/XX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumente, muuhulgas pangaväljavõtteid, millelt nähtub, et UPA Ehitus OÜ on kandnud mitme arve eest raha ABC Stores OÜ ja tundmatu äriühingu (kohus on järeldanud, et tegemist pidi olema Projekt Holding OÜ-ga) pangakontodele. Väljavõtetel on käsikirjaliselt märgitud numbrid, mida maakohus peab arvevabriku teenustasu protsendiks ja teenustatu summadeks konkreetsete ülekannete alusel tasutud summade sularahas tagastamise eest.
14.4.Kohus luges vastuolu tõttu muude tõenditega ebausaldusväärseks A. Gutmani ütlused selle kohta, et tehingud UPA Ehitusega olid reaalsed. Project Holding olevat teinud alltöövõtu korras töid nii Lõuna-Eestis kui ka Tallinnas. Lõuna Eestist on meeles vähitiikide tööd, mida tehti tehnikaga. Tallinnas tehti alltöövõtte Hansaplanti kaubamajas, samuti erinevatel objektidel Tallinna ümbruses.
14.5.Süüdistatavate osalust selles kuriteoepisoodis tõendab kohtu hinnangul eelkõige jälitusprotokoll, millest (ja mille lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et A. Gutman, R. Heinala ja K. Gutman on seotud UPA Ehitus OÜ-le fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega.
14.6.Kohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et UPA Ehitus OÜ ülekannete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Variettevõtete Project Holding OÜ ja ABS Stores OÜ poolt esitatud arvete alusel sai UPA Ehitus OÜ Meeskond juhatuse liige AT esitada oma mai 2005 – jaanuari 2007 käibedeklaratsioonidel valeandmeid, mille tulemusena vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Selle tulemusel jäi riigil käibemaksuna laekumata 1 814 324 krooni.
15.Asudes arutama Pinnatöötluse OÜ-ga seonduvaid kuritegusid, märkis maakohus esmalt, et see äriühing on Harju Maakohtu 20. veebruari 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1645 KarS § 386 lg 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 3) järgi kvalifitseeritavas kuriteos seoses süüdistusest loobumisega õigeks mõistetud.
16.1.Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uiga kontrollitud variettevõtetega seotud episoodides tuvastas maakohus, et ajavahemikul
31.jaanuarist kuni 11. novembrini 2004 on Baltcom Holding OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 10 arvet; ajavahemikul 15. veebruarist 2005 kuni 30. juunini 2006 on Bonamark OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 7 arvet; ajavahemikul 3. maist 2005 kuni
31.jaanuarini 2007 on Project Holding OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 34 arvet; ajavahemikul 19. aprillist 2005 kuni 11. septembrini 2006 on ABC Stores OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 53 arvet; 30. septembril 2005 on Meisterserv OÜ nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 1 arve; ajavahemikul 30. juunist kuni 31. augustini 2006 on OÜ Arquette Invest nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 2 arvet; ajavahemikul 31. oktoobrist kuni 15. detsembrini 2006 on OÜ Hovercraft Invest nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud 4 arvet.
16.2.Arvete esitamist ja nende alusel maksete tegemist tõendavad tõend nr 3 – OÜ Project Holding kontoris aadressil XXXXX XX-XX/XX toimunud läbiotsimise protokoll; tõend 4 – asitõendite vaatlusprotokoll, tõend 6 – pangakontode väljatrükkide vaatlusprotokoll koos lisadega, tõend 71 – vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Pinnatöötluse OÜ pangakontode väljavõtet ning fikseeritud ülekanded OÜ-le Baltmar Market, OÜ ABC Stores, Baltcom Holding, Bonamark OÜ Project Holding ja OÜ Hovercraft Invest pangakontodele; aga samuti tõendid nr 249 ja 250 – Pinnatöötluse OÜ 27. veebruaril 2008 koostatud maksuarvestus nr 12-3/140 ja Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi sisendkäibemaksu konto väljavõte, mis tõendavad nimetatud arvete kajastumist Pinnatöötluse OÜ raamatupidamises.
16.3.Maakohus pidas ebausaldusväärseks ja jättis seetõttu tõendite kogumist välja A. Andressoo ütlused selle kohta, et kõik tehingud ülaltoodud äriühingutega olid reaalsed. Kohus luges A. Andressoo ütlused ebausaldusväärseteks põhjusel, et need on erinevates menetlusetappides oluliselt erinevad ja süüdistatav ei ole suutnud neid erinevusi mõistlikult selgitada. Samuti pidas kohus ebausaldusväärseks ja jättis tõendite kogumist välja A. Gutmani ütlused selle kohta, et Project Holding OÜ ja M. Uigaga seotud ettevõtted tegid Pinnatöötluse OÜ-le palju alltöövõtte, sest need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega.
16.4.Mitmete isikute (sh tunnistaja YB ja Pinnatöötluse OÜ juhatuse süüdistatavast liikme A. Tedremäe kohtueelsel menetlusel antud ja prokuröri taotlusel kohtuistungil avaldatud) ütlustele tuginedes leidis maakohus, et A. Andressoo ja A. Tedremäe lõid korduvalt tööle võetavates isikutes mulje, et nad asuvad tööle Pinnatöötluse OÜ-s, kuid tegelikult vormistati nad tööle teise äriühingusse, mille pangakontolt maksti neile osa palgast. Teise osa palgast maksid aga A. Andressoo või A. Tedremäe neile sularahas nn ümbrikupalgana. Tunnistajate ütlusi
ümbrikupalga osas kinnitavad ka kohtus uuritud asitõendid (LK töötasu arvestusleht 2007. a jaanuari kohta ja ülevaade LK töödest, koos selle juurde märgitud töötasu summaga).
16.5.Ka jälitustoimingutega kogutud tõenditest selgub, et eelviidatud arvetele kajastatud teenuseid Pinnatöötluse OÜ-le ei osutatud ega kaupu müüdud. A. Andressoo ja A. Tedremäe tellisid arved üksnes eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust. Jälitusprotokollist (ja selle lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et A. Gutman ja K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga on seotud Pinnatöötluse OÜ-le fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega. Seejuures märgib kohus, et jälitustoimingutega saadud teave langeb kokku kirjalikest tõenditest nähtuvaga – telefonitsi kokkulepete sõlmimise järel tõepoolest esitatakse kokkulepitud suuruses ja numbritega arveid, samuti võetakse varifirmade pangakontodelt välja kokkulepitud summas sularaha.
16.6.Maakohus on samuti tuginenud tõendile nr 249, s.o Pinnatöötluse OÜ 27. veebruaril 2008 koostatud maksuarvestus nr 12-3/140; tõendile nr 250, s.o Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi sisendkäibemaksu konto väljavõte; ja tõendile nr 251, s.o Pinnatöötluse OÜ käibedeklaratsioonide koondväljatrükk 2004-2007. Neist tõenditest nähtuvalt tuvastas maakohus, millises kogusummas on süüdistuses märgitud A. Gutmani ja tema kaasosalistega seotud variäriühingud Pinnatöötluse OÜ-le arveid väljastanud; kui suures summas on Pinnatöötluse OÜ raamatupidamise arvestuses nende arvete alusel arvestatud sisendkäibemaksu; ja millises summas (sisendkäibemaksu kontol märgituga kattuvalt) on Pinnatöötluse OÜ süüdistuses märgitud perioodil käibemaksu deklareerinud. Maakohus hinnangul on eelneva põhjal tõendatud, et OÜ Pinnatöötluse 2004-2007. a raamatupidamise arvestuses ja sellest tulenevalt ka käibedeklaratsioonidel on süüdistuses nimetatud firmade poolt väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestatud Pinnatöötluse OÜ maksukohustuse deklareerimisel.
16.7.Kokku deklareeris Pinnatöötluse OÜ eelnimetatud varifirmade fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu 2 644 743 krooni. Samuti jättis Pinnatöötluse OÜ 2004 - 2007 veebruari tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerimata nimetatud variettevõtetele tehtud väljamaksed kokku summas 17 337 782 krooni ja sellelt arvestatud tulumaksu 5 295 390 krooni.
16.8.Maakohus leidis, et need valeandmed esitati A. Andressoo ja A. Tedremäe teadmisel ja heakskiidul, sest nad olid teadlikud, et variäriühingud ei osutanud Pinnatöötluse OÜ-le mingeid reaalseid teenuseid. See on tõendatud A. Andresoo ja A. Tedremäe telefonikõnedega A. Gutmaniga, kus räägitakse konspireeritult näilistest tehingutest ja sularaha tagastamisest. Samuti on see tõendatud ka sellega, et Pinnatöötluse OÜ maksis regulaarselt oma töötajatele nn ümbrikupalku ja osa A. Gutmanilt tagasisaadud sularahast läks kindlasti ka selle jaoks. Töölistele musta palga maksmine nõudis igakuiselt aktiivset tegevust selle nimel, et sularaha „tekitada“, et seda õigeaegselt saada oleks ning kuivõrd ehitusobjekte oli palju, siis pidid sellega tegelema ja kursis olema mõlemad juhatuse liikmed.
17.1.Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates Exclusive Haldus OÜ ja SE-ga seotud episoodides tuvastas maakohus, et OÜ Exclusive Haldus esitas Pinnatöötluse OÜ-le ajavahemikul oktoobrist 2004 kuni jaanuarini 2007 kokku 73 fiktiivset arvet. Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmed A. Andressoo ja A. Tedremäe edastasid need arved Pinnatöötluse OÜ raamatupidajale, kes arvestas neil arvetel märgitud käibemaksu maha Pinnatöötluse OÜ 18% määraga maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksust, seda kokku 1 444 981 krooni. See nähtub maakohtu hinnangul muu hulgas kohtus uuritud tõendist nr 249, s.o Pinnatöötluse OÜ 27.
veebruaril 2008 koostatud maksuarvestus nr 12-3/140; ja tõendist nr 250, s.o Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi sisendkäibemaksu konto väljavõte.
17.2.Maakohus märkis, et Harju Maakohtu 27. veebruari 2012. a määrusega lõpetati KrMS § 202 alusel SE suhtes neis tegudes KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi toimunud kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud SE tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja andis ütlusi selles, et ta esitas OÜ Exclusive Haldus juhatuse liikmena A. Andressoo palvel äriühingu nimel arveid Pinnatöötluse OÜ-le tööde eest, mida OÜ Exclusive Haldus ei ole tegelikkuses sooritanud. Arved ja muud dokumendid valmistas ette A. Andressoo. Kui Pinnatöötlus OÜ oli arvete alusel raha üle kandnud, tagastas ta selle sularahas, võttes teenustasuna 5% käibemaksust. SE kinnitas ka, et ta on teinud Pinnatöötluse OÜ-le töid, kuid mitte süüdistuses nimetatud arvete alusel.
17.3.Ka jälitustoimingutega kogutud tõenditest selgub, et OÜ Exclusive Haldus arvetel kajastatud teenuseid Pinnatöötluse OÜ-le ei osutatud ega kaupu müüdud. A. Andressoo ja A. Tedremäe tellisid arved üksnes eesmärgiga vähendada Pinnatöötluse OÜ maksukohustust. Jälitusprotokollist (ja selle lisaks olevast kõnede stenogrammist) nähtub, et SE on seotud Pinnatöötluse OÜ-le fiktiivsete arvete väljastamise ning samuti sularaha tagastamisega.
17.4.Kohus tugines ka A. Tedremäe kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtuvale, et vähemalt ühel korral on ta saanud SE-lt Ake korraldusel tagasi sularaha ning seda raha kasutati töömeestele mitteametliku palga maksmisel.
17.5.Kriminaalasjas selles episoodis kogutud tõendeid kogumis hinnates ja neid teiste tõenditega kõrvutades jõudis maakohus järeldusele, et tegelikku majandustegevust OÜ Exclusive Haldus ja Pinnatöötluse OÜ vahel ei toimunud, esitatud arved olid fiktiivsed ja nende alusel üle kantud raha tagastas SE sularahas A. Andressoole.
17.6.A. Andressoo end õigustavad ja SE mustavad ütlused jättis maakohus ebausaldusväärsetena tõendite kogumist välja, sest need on vastuolus muude kogutud tõenditega.
17.7.Maakohus leidis, et tõenditest nähtuvalt olid A. Andressoo ja A. Tedremäe ka teadlikud sellest, et esitatud arved olid fiktiivsed ja nende alusel ei toimunud reaalset tööd. Samuti olid nad teadlikud ja kiitsid heaks, et nende arvete alusel esitas raamatupidaja maksuhaldurile valeandmeid. Kohus märkis eraldi, et juba tulenevalt fiktiivsete arvete esitamise pikast kestusest (enam kui kaks aastat) oli ka A. Tedremäe juhatuse liikmena fiktiivsetest tehingutest teadlik.
18.1.Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates M. Kalevi ja N. Jagafäri ja MS kontrolli all olnud Tekacom Baltic OÜ-ga seotud episoodides tuvastas maakohus Pinnatöötluse OÜ maksuarvestuse lisast 7 nähtuvalt (tõend nr 249), et Pinnatöötluse OÜ on Tekacom Baltic OÜ-lt saanud ajavahemikus 30. septembrist 2006 kuni 30. jaanuarini 2007 15 arvet ja nende arvete alusel arvelduskontole ülekandeid teinud. Maakohus tugines seda asjaolu tuvastades ka tõendile nr 71.
18.2.Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud MR (Tekacom Baltic OÜ juhatuse liikmeks palgatud variisik) ütluste põhjal tuvastas maakohus, et Tekacom Baltic OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing.
18.3.Maakohus osutas, et MS suhtes on kriminaalmenetlus prokuratuuri taotlusel
9.aprilli 2012. a kohtumäärusega lõpetatud. Kohtuistungil on ta aga andnud ütlusi selle kohta, et tema käes olid 2007. a veebruaris paari nädala jooksul Tekacom Baltic OÜ pangakaardid ja M. Kalevi antud juhised, kuidas selle äriühingu arvetelt raha välja võtta, sh, millist tasu ta selle eest saab. Neid ütlusi kinnitab 28. veebruaril 2007 MS kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt leiti tema valdusest Tekacom Baltic OÜ pangakaardid, PIN-kalkulaator ja A4 paber koos M. Kalevi trükitud juhistega, kuidas raha välja võtta ja seda dokumenteerida, ning et see tuleb toimetada M. Kalevi abikaasa kätte.
18.4.Maakohus luges ebausaldusväärseteks N. Jagafäri kohtuistungil antud ütlused, milles ta eitab enda seost maksukuriteoga ja Tekacom Baltic OÜ-ga, sest need ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütluste ja muude asjas kogutud tõenditega. N. Jagafär ei ole suutnud ütluste erinevust mõistlikult selgitada. Ebausaldusväärsed on ka M. Kalevi kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused selle kohta, et Tekacom Baltic OÜ nimeline firma ei ole talle teada. Ka need ütlused on vastuolus muude kogutud tõenditega. Samuti pidas maakohus ebausaldusväärseks ja jättis tõendite kogumist välja A. Andressoo ütlused selle kohta, et tal olid N. Jagafäriga ärilised suhted – ta rentis N. Jagafärilt tellinguid, samuti olid neil omavahel laenusuhted. Needki ütlused on vastuolus muude tõenditega.
18.5.Maakohus osutas A. Tedremäe kohtueelses menetluses antud ja prokuratuuri taotlusel avaldatud ütlustele, millest nähtuvalt on Pinnatöötluse OÜ võtnud N. Jagafärilt rendile tellinguid. OÜ Tekacom Baltic oli A. Tedremäe teda N. Jagafäri firma. Ühel korral on ta N. Jagafäri käest saanud tagasi sularaha, mida kasutati töömeestele mitteametlike palkade maksmiseks. Tavaliselt suhtles N. Jagafäriga sel teemal aga A. Andressoo. Kohus möönis, et N. Jagafär on ehk kunagi tõepoolest Pinnatöötluse OÜ-le tellinguid rentinud, kuid leidis, et asjas uuritu tõendite põhjal ei olnud tema suhtlus A. Andressoo ja A. Tedremäega süüdistuses kirjeldatud perioodil kindlasti mitte seotud tellingute rentimisega.
18.6.Süüdistatavate ütlustele tuginedes tuvastas maakohus, et Pinnatöötluse OÜ esindajatega suhtles üksnes N. Jagafär, kes omakorda suhtles M. Kaleviga ja see omakorda MS-ga. Selline isikute suhtlus ja selle sisu on fikseeritud ka jälitusprotokollile lisatud stenogrammis, mis seega samuti kinnitab N. Jagafäri, M. Kalevi ja MS seotust A. Andressoo ning A. Tedremäe kaudu Pinnatöötluse OÜ-le arvete esitamise, sealt ülekannete saamise ja seejärel ülekantud raha teenustasu eest tagastamisega. Samuti nähtub kohtu hinnangul pealt kuulatud kõnedest, et N. Jagafäril, M. Kalevil ja MS-l oli igaühel oma konkreetne ülesanne A. Andressoo ja A. Tedremäe toime pandavale maksukuriteole kaasaaitamisel.
18.7.Samuti tuvastas maakohus kogutud tõenditele tuginedes (eeskätt MS ütlused ja temalt läbiotsimisel äravõetud esemed), et Tekacom Baltic OÜ oli M. Kalevi ja tema kaasosaliste N. Jagafäri ja MS kontrolli all.
18.8.Tekacom Baltic OÜ arveid ja muid dokumente koostas M. Kalev ning esitas variettevõtete nimelt fiktiivseid raamatupidamisdokumente – lepinguid, akte ja müügiarveid teenuste ja kaupade müügi kohta. Tegelikkuses äriühingul Tekacom Baltic OÜ igasugune majandustegevus puudus ning tegelikult ei osutanud osaühing teenuseid ega müünud kaupa. M. Kalev edastas tasu eest varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid läbi N. Jagafäri Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele A. Andressoole ja A. Tedremäele. Pinnatöötluse OÜ kasutas varifirma Tekacom Baltic OÜ nimelt koostatud fiktiivseid arveid selleks, et ebaseaduslikult suurendada Pinnatöötluse OÜ sisendkäibemaksu ning alusetult
kajastada Pinnatööstuse OÜ-lt tehtud väljamaksed ettevõtlusega seotud kulutustena, ehk vähendada maksukohustust.
18.9.OÜ Pinnatöötluse sisendkäibemaksu konto raamatupidamisprogrammi väljavõtte (tõend nr 250) ja käibedeklaratsioonide koondi (tõend nr 251) kohaselt arvestas ka deklareeris Pinnatöötluse OÜ eelnimetatud varifirmade fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu 293 352,49 krooni.
18.10.Need valeandmed esitati A. Andressoo ja A. Tedremäe teadmisel ja heakskiidul, sest nad olid teadlikud, et Tekacom Baltic OÜ ei osutanud Pinnatöötluse OÜ-le mingeid reaalseid teenuseid.
19.1.Pinnatöötluse OÜ-d puudutavates OÜ-ga Baltmar Market seotud episoodides tuvastas maakohus, et Pinnatöötluse OÜ raamatupidamises kajastatakse 14 OÜ Baltmar Market arvet, mille A. Tedremäe on 18. oktoobril 2007 Pinnatöötluse OÜ-s toimunud läbiotsimisel ka välja andnud. Samuti nähtub raamatupidamise materjalidest, et neil arvetel märgitud käibemaksusummasid on kajastatud Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammis sisendkäibemaksu kontol.
19.2.29. augusti 2007. a asitõendite vaatlusprotokollist (tõend nr 54) nähtub, et A. Andressoo töökohast Pinnatöötluse OÜ kontoris XXXXXX XXX X-XXX Tallinnas on 28. veebruaril 2007 toimunud läbiotsimise käigus leiti muu hulgas HU passikoopia; pabeririba OÜ Baltmar Market juriidilise aadressi, kontaktide, arveldusarve numbri ja käsikirjalise märkmega HU; ning kollase post-it paberi millel käsikirjalised märkmed „Nail uus alates Dets 2005“.
19.3.Maakohus leidis, et Baltmar Market OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Selle äriühingu nimelt Pinnatöötluse OÜ-le väljastatud arved on aga fiktiivsed ning A. Andressoo ja A. Tedremäe olid sellest faktist teadlikud.
19.4.Eelnimetatud arvete alusel oli Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetel A. Andressool ja A. Tedremäel võimalik vähendada osaühingu maksukohustusest, mis seisnes selles, et osaühing arvestas OÜ Baltmar Market arvetel märgitud käibemaksu summas 173 242 krooni maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Kohus leidis ka, et Pinnatöötluse OÜ poolt OÜ-le Baltmar Market tehtud väljamaksete näol oli tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb tasuda tulumaks.
19.5.Maakohus märkis, et Pinnatöötluse OÜ kontorist leitud HU passikoopia, Baltmar Market infoleht ning märkmepaber, millele oli tehtud märge „Nail uus alates Dets 2005“, annavad alust arvata, et OÜ Baltmar Market on seotud N. Jagafäriga. OÜ Baltmar Market näol oli maakohtu arvates tegemist varifirmaga, mis alustas oma tegevust 2005. a detsembris ja tegutses kuni 2006. a maini. Lähtudes modus operandi argumendist, siis ei erinenud Baltmar Market OÜ mitte millegi poolest teistest varifirmadest, kelle arveid Pinnatöötluse OÜ regulaarselt alates 2004. a jaanuarist kuni 2007. a veebruarini oma raamatupidamises kajastas. RKKKo nr 3-1-1-16-04 p 9 märgitakse, et kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud käitumisaktid, võivad anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Seega võib maakohtu arvates ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine, eriti kui ta on täiesti sarnane süüdistuses kirjeldatud käitumisega, kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje.
20.Maakohtu hinnangul on A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uiga tegevus eeltoodud episoodides hinnatav maksukuriteole kaasaaitamisena.
20.1.Nad osutasid oma tegevusega nii ainelist kui ka vaimset kaasabi Pinnatöötluse OÜ, UPA Ehituse OÜ, OÜ Meeskond ja Revalhaus Pluss OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi riigil maksudena laekumata karistatava teo alampiirist kordades suurem summa. Kõigil nimetatud isikutest oli maakohtu hinnangul seejuures oma kindel roll, millega nad täideviijate tegu hõlbustasid. Nii suhtles A. Gutman OÜ Pinnatöötluse, OÜ UPA Ehitus, OÜ Meeskond ja Revalhaus Pluss OÜ esindajatega, võttis vastu nende tellimusi, lahendas probleeme ja koordineeris arveveski üldist tööd; K. Gutman koostas varifirmade arveid ja tegi ülekandeid varifirmade kontode vahel; R. Heinala ja M. Uiga võtsid aga varifirmade arveldusarvetelt sularaha välja ja tagastasid seda ülekande teinud isikutele.
20.2.Samuti sooritasid A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga toiminguid, mis olid suunatud näiliku majandustegevuse mulje tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli maksu- ja teiste riigi kontrollorganite poolt ja lõpptulemusena vähendada täideviijate maksukuriteo avastamise riski. Nt kasutati variäriühingute juhatuse liikmetena variisikuid, kes ei olnud asjadega kursis; liigutati raha erinevate varifirmade vahel enne, kui see välja võeti jne. Sellega A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga tugevdasid ja kindlustasid täideviijate kuriteo toimepanemise tahet, mis on käsitletav vaimse kaasaaitamisena. Maksukuriteole (maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele) kaasaaitamiseks ei ole vaja, et kaasaaitaja puutuks valeandmetega maksudeklaratsioonidega vahetult kokku. Piisab ka sellest, kui kaasaaitaja teopanuse avaldab mõju põhjusliku seose ahela arengule ja toetab selle arengut.
20.3.Maakohus leidis, et A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga olid teadlikud sellest, et nende variettevõtete nimel väljastatud arvete alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud ning et väljastatud arvete alusel esitavad tegutsevate äriühingute liikmed (A. Andressoo, A. Tedremäe, AT, ES, UT) maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides valeandmed. Seega panid A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15. märtsist 2007 karistatav KarS § 22 lg 3 - 3891 lg 2 järgi) toime otsese tahtlusega.
21.Eelnevaga samasugused järeldused tegi maakohus ka M. Kalevi ja N. Jagafäri suhtes, leides, et nemadki on otsese tahtlusega A. Andressoo ja A. Tedremäe maksukuriteole kaasa aidanud, pannes seega toime KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates
15.märtsist 2007 karistatav KarS § 22 lg 3 - 3891 lg 2 järgi).
22.A. Andressoo ja A. Tedremäe osas leidis maakohus, et tegutsesid OÜ Pinnatöötluse maksukohustuse vähendamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult, pannes maksukuriteo toime kavatsetult. Fiktiivsete arvete alusel maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine toimus A. Andressoo ja A. Tedremäe ühise kokkuleppe alusel pika perioodi jooksul, nad mõlemad osalesid maksukuriteo toimepanemisel erineva teopanusega, pannes kuriteo toime kaastäideviijatena ning kavatsetult. A. Andressoo ja A. Tedremäe esitasid Pinnatöötluse OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Seetõttu jäi maksudena laekumata kokku 13 613 660.- krooni (870 071,45 eurot). Sellega panid nad toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15. märtsist 2007 on see kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi).
23.1.Eesti Vabariik kannatanuna esitas MTA kaudu 12. detsembril 2012, juhindudes VÕS §-st 1043; § 1045 lg 1 p-st 7, KrMS § 37 lg-st 1; KrMSRS §-st 24, KarS § 3891 lg-st 1 ja VVS § 441 lg-st 1 tsiviilhagi, taotledes UPA Ehitus OÜ juhatuse liikmelt AT-ilt ja kaasaitajatelt A. Gutmanilt, K. Gutmanilt, R. Heinalalt ja M. Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju väljamõistmist kokku 150 587,06 eurot (maksusumma 34 677,01 eurot ja intress 115 910,05 eurot).
23.2.Samuti esitas Eesti Vabariik MTA kaudu 20. detsembril 2012 tsiviilhagi, taotledes Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmelt A. Andressoolt ja A. Tedremäelt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju väljamõistmist kokku 181 571,47 eurot (maksusumma 103 423,24 eurot ja intress 78 148,23 eurot); A. Andressoolt ja A. Tedremäelt ning kaasaaitajatelt A. Gutmanilt, R. Heinalalt, M. Uigalt ja K. Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju väljamõistmist kokku 304 017, 56 eurot (maksusumma 169 029,95 eurot ja intress 134 987,61 eurot); A. Andressoolt ja A. Tedremäelt ning kaasaaitajatelt M. Kalevilt, N. Jagafärilt ja MS-lt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju väljamõistmist kokku 30 226,07 eurot (maksusumma 18 748,60 ja intress 11 477,47 eurot); A. Gutmanilt, K. Gutmanilt, R. Heinalalt ja M. Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju väljamõistmist kokku 150 587,06 eurot (maksusumma 34 677,01 eurot ja intress 115 910,05 eurot).
23.3.24. jaanuaril 2013 MTA täpsustas hagis näidatud kahjusummasid, tuginedes KrMS § 38 lg 1 p-le 2 ja KrMSRS §-le 24. Samuti taotles hageja jätta rahuldamata taotlused tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks ja aegumise kohaldamiseks.
24.Kohus leidis, et süüdistatavate käitumine tuleb kvalifitseerida kahju õigusvastase tekitamisena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad TsÜS § 150 lg 1 ja lg 3. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 150 lg 1, 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kui nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud, ei oma TsÜS § 150 lg 3 sätestatu enam tähendust.
25.Kohus asus seisukohale, et kannatanu Eesti Vabariik (MTA kaudu) pidi saama kahju tekkimisest teada hiljemalt süüdistatavatele kohtueelses menetluses kahtlustuste esitamisel. A. Andresoo, M. Uiga, K. Gutman, A. Gutman, N. Jagafär, A. Tedremäe, M. Kalevi puhul on märgitud kuupäevaks olnud 28. veebruar 2007, s.t hagi õigeaegse esitamise tähtaeg olnuks hiljemalt 28. veebruar 2010. Asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas on Põhja Ringkonnaprokuratuur koostanud süüdistusakti süüdistatavate suhtes hiljem eelpool märgitud kuupäevast, ei saanuks olla kannatanule takistuseks tsiviilhagi õigeaegsele esitamisele. Maakohtu hinnangul on kannatanu käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid aegunud ning tuleb jätta seega TsÜS §-st 150 lg-st 1 juhindudes rahuldamata.
26.Süüdistatavatele karistusi mõistes märkis maakohus, et ühegi süüdistatava puhul ei ole tuvastatud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
27.A. Gutman on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 2011. a. Arvestades tema rolli selle kuriteo toimepanemisel, seda, et võrreldes teiste maksukuriteole kaasaaitajatega on tema süü suurem, siis tuleb talle karistuseks mõista vangistus, mis on
oluliselt suurem kuriteo toimepanemise ajal kehtinud sanktsiooni miinimummäärast. Samas arvestas kohus, et kuritegude toimepanemisest oli otsuse tegemise ajaks möödunud üle viie aasta ja hiljem ei ole A. Gutman samaliigilisi tegusid toime pannud. 2011. a mõisteti talle rahapesukuriteo eest tingimisi vangistus, seega on kohtu arvates otstarbekas karistada teda ka käesolevas kriminaalasjas vangistusega, kuid mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui A. Gutman ei pane KarS § 73 sätete alusel määratud 3-aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.
28.K. Gutmani, M. Uiga ja R. Heinala puhul arvestas maakohus, et nad on varem kriminaalkorras karistamata. Tema süü suurust, samuti tema osaluse astet maksukuriteole kaasaaitamises arvestades leidis kohus, et K. Gutmanit, M. Uigat ja R. Heinalat tuleb karistada miinimumilähedase vangistusega. Kuna K. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala ei ole varasemalt kuritegusid toime pannud, kuritegude toimepanemisest on möödas mitu aastat ja ta on ka pärast süüdistuses märgitud tegude toime panemist käitunud kohtule teadaolevalt seaduskuulekalt, siis pidas kohus otstarbekaks jätta vangistus KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et K. Gutman, M. Uiga ja R. Heinala ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
29.M. Kalev on varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati 2013. a KarS § 3892 lg 1 § 25 lg-te 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest rahalise karistusega. Arvestades tema süü suurust, samuti tema osaluse astet maksukuriteole kaasaaitamises, leidis kohus, et M. Kalevit tuleb karistada lühiajalise vangistusega. Samas arvestas kohus, et menetletavate kuritegude toimepanemisest on möödas üle viie aasta, mistõttu on kohtu arvates otstarbekas jäta mõistetud karistust täitmisele pööramata tingimusel, et M. Kalev ei pane KarS § 73 sätete alusel määratud 3-aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.
30.Arvestades N. Jagafäri puhul varasema kriminaalkaristuse puudumist, tema süü suurust, samuti tema osaluse astet maksukuriteole kaasaaitamises, leidis kohus, et N. Jagafäri tuleb karistada lühiajalise vangistusega. Kuna isik ei ole varasemalt kuritegusid toime pannud, kuritegude toimepanemisest on möödas mitu aastat, N. Jagafär on pärast seda käitunud kohtule teadaolevalt seaduskuulekalt ja tema tervislik seisund on menetluse käigus halvenenud, pidas kohus otstarbekaks, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele tingimusel, et N. Jagafär ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
31.Arvestades A. Andressoo puhul varasema kriminaalkaristuse puudumist, tema süü suurust, samuti tema osaluse astet maksukuriteos, mis on kohtu hinnangul suurem kui kaassüüdistataval A. Tedremäel, karistas maakohus teda sanktsiooni miinimummäärast oluliselt suurema vangistusega. Samas arvestas kohus, et menetletavate kuritegude toimepanemisest on möödas üle viie aasta, kohtule teadaolevalt ei ole A. Andressoo hiljem kuritegusid toime pannud, mistõttu pidas kohus otstarbekaks jätta mõistetud karistust täitmisele pööramata tingimusel, et A. Andressoo ei pane KarS § 73 sätete alusel määratud 3-aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.
32.Arvestades A. Tedremäe puhul varasema kriminaalkaristuse puudumist, tema süü suurust, samuti tema osaluse astet maksukuriteos, karistas maakohus A. Tedremäed sanktsiooni keskmisest lühema vangistusega. Kuna A. Tedremäe ei ole varasemalt kuritegusid toime pannud, kuritegude toimepanemisest on möödas mitu aastat, ta on ka pärast seda käitunud kohtule teadaolevalt seaduskuulekalt, pidas kohus otstarbekaks jätta mõistetud vangistus KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et A. Tedremäe ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
33.Kohus mõistis süüdimõistetuilt välja ka menetluskulud, jättes aga A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala, M. Uiga, M. Kalevi ja N. Jagafäri puhul KrMS § 180 lg-test 1 ja 3 ning §-st 181 juhindudes need osaliselt riigi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
34.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tuulik, A. Gutmani ja R. Heinala kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, K. Gutmani kaitsja vandeadvokaat Merle Järvala, M. Kalevi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, N. Jagafäri kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, A. Tedremäe kaitsja vandeadvokaat A. Reinmaa, A. Andressoo kaitsja Ants Kuningas, M. Uiga kaitsja vandeadvokaat Viktor Turkin ning Maksu- ja Tolliamet kannatanu Eesti Vabariigi esindajana.
35.Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega vabastati aresti alt A. Gutmani, K. Gutmani ja R. Heinala vara ja uue otsusega see vara KarS § 831 alusel konfiskeerida. Samuti taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist osas, millega otsustati peale kohtuotsuse jõustumist tagastada A. Gutmanile, M. Uigale ja M. Kalevile neilt läbiotsimisel ära võetud ja MTA deposiidikontol asuv raha. Prokurör taotleb sellegi vara konfiskeerimist KarS § 83 1 lg 1 alusel.
35.1.Apellant leiab, et kui maakohus jättis tsiviilhagi rahuldamata, pidanuks ta süüdistatavate arestitud ja neilt läbiotsimisel äravõetud vara kriminaaltuluna konfiskeerima. A. Gutmani juhitud nn arveveski sai ainuüksi Pinnatöötluse OÜ, Meeskond OÜ ja UPA Ehituse OÜ tehtud ülekannetest süüdistuse perioodil kuritegelikku tulu vähemalt 1 678 927 krooni. Samas oli arveveskil lisaks nimetatuile veel hulgaliselt kliente.
35.2.See, kuidas A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala ja M. Uiga seda kuritegelikku tulu jagasid, ei ole oluline. Kuna tõendatud on kuritegeliku tulu saamine grupi kui terviku poolt, siis tuleb kogu kuritegelikul teel saadud vara lugeda võrdselt grupi liikmete varaks. Vastupidise kohta puuduvad igasugused tõendid. Seega tuleks igalt grupi liikmelt sisse nõuda kuritegeliku tuluna vähemalt 1⁄4 kogu grupi kuritegelikul teel saadud koguvarast, so iga liikme puhul vähemalt 419 731 krooni (26 825 eurot) 1 678 927 / 4= 419 731. Seega tuleb kohaldada konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 alusel nii A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala süüdistusaktis märgitud arestitud varade kui ka läbiotsimistel äravõetud sularaha osas, mida ei ole eeluurimisel arestitud, ning mis seisid eeluurimise ajal menetleja deposiitkontol.
35.3.Prokurör märgib, et ta taotles juhul, kui maakohus peaks tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata jätma, kriminaaltulu konfiskeerimist juba süüdistuskõnes.
35.4.Ka M. Kalevi puhul on tuvastatud, et ta sai ta sai näilike arvete väljastamise eest tasu ning seetõttu on temalt leitud sularahasummasid alus käsitleda kui süüteoga saadut.
36.Maksu- ja Tolliameti kui kannatanu Eesti Vabariigi esindaja apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata tsiviilhagi. Apellant taotleb tsiviilhagi rahuldamist ja
- A. Gutmanilt, K. Gutmanilt, R. Heinalalt ja M. Uigalt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju välja mõistmist kokku 150 587,06 eurot (maksusumma 34 677,01 eurot ja intress 115 910,05 eurot); - A. Anderssoolt ja A. Tedremäelt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju välja mõistmist kokku 181 571,47 eurot (maksusumma 103 423,24 eurot ja intress 78 148,23 eurot); - A. Anderssoolt, A. Tedremäelt, A. Gutmanilt, R. Heinalalt, M. Uigalt ja K. Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju välja mõistmist kokku 304 017,56 eurot (maksusumma 169 029,95 eurot ja intress 134987,61 eurot); - A. Andressoolt, A. Tedremäelt, M. Kalevilt ja N. Jagafärilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju välja mõistmist kokku 30 226,07 eurot (maksusumma 18 748,60 eurot ja intress 11 477,47 eurot.
36.1.MTA ei nõustu maakohtu seisukohaga, et MTA pidi saama kahju tekkimisest teada hiljemalt süüdistatavatele kohtueelses menetluses kahtlustuste esitamisel s.o 28. veebruaril 2007, märkides, et TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahtlustuse esitajaks on kohtueelse menetluse läbiviija. KrMS § 212 lg 2 p 2 kohaselt toimetab kohtueelset menetlust maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos MTA. Kohtueelse menetluse läbiviija ei saa olla kannatanu. Seega ei saa pidada MTA uurimisosakonda, kes on kohteelse menetluse läbiviija, ja Eesti Vabariiki kannatanuna samaks isikuks. Sellest tulenevalt ei saa uurimisosakonna poolt kahtlustuse esitamine kaasa tuua MTA, kui kannatanu teadmist kahju tekitajatest.
36.2.KrMS § 224 lg 2 tuleneb, et kannatanu saab kriminaaltoimikuga tutvuda vaid prokuröri loal. Seega ei saa teha uurimise alustamisest ja võimalikest muudest menetlustoimingute tegemistest järeldusi, justkui oleks MTA-le kui kannatanule algusest peale teada, kes konkreetselt on võimalikus kahju tekitamises süüdi ja seeläbi ka isik, kelle vastu oleks võimalik kahjunõue suunata enne, kui kriminaalmenetlus on lõpule viidud.
36.3.Arutatavas kriminaalasjas MTA poolt esitatud tõendist nähtuvalt sai MTA esindaja KrMS § 224 lg 2 kohaselt toimikuga tutvuda 4. mail 2010. Seega möödus 3-aastane aegumistähtaeg 4. mail 2013. Kohus ei ole selgitanud, millisele kriminaalasjas esitatud tõendile tuginedes kohus leiab, et MTA kannatanuna pidi teadma kahju tekitajatest hiljemalt süüdistatavatele kohtueelses menetluses kahtlustuste esitamisel s.o 28. veebruaril 2007. Samuti on kohus märkinud, et kannatanu ei ole vastavalt KrMS § 38 lg 2 esitanud tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. Kohus on seisukohal, et KrMSRS § 24 alusel on küll pikendatud tsiviilhagi kohtusse esitamise tähtaega, kuid ei ole muudetud hagi esitamise korda. Kohus on võtnud 21. detsembri 2012. a määrusega nr 1-11-5395 hagi menetlusse. Tulenevalt KrMS § 262 lg-st 41 teeb kohus määruse tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või määrab tähtaja tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Juhul, kui tsiviilhagi oli esitatud KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud korda rikkudes pidanuks kohus sellele tähelepanu juhtima 21. detsembril 2012 tehtud kohtumääruses. MTA märgib, et arutatavas kriminaalasjas saadeti süüdistusakt kohtusse 29. aprillil 2011 ning kokkuleppel prokuröriga esitas MTA 14. detsembril 2014 tsiviilhagi KrMSRS § 24 alusel Harju Maakohtule. Kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta 1. septembrit, võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus ning varasemalt kehtinud seaduse kohaselt võis kannatanu esitada tsiviilhagi kohtule.
37.A. Gutmani ja R. Heinala kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Gutmani ja R. Heinala süüdimõistmise osas ning nende õigeksmõistmist.
37.1.Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud valikuliselt ja ebaõigesti. Kaitsja hinnangul on tõenditega vastuolus maakohtu järeldus, nagu puudunuks Baltcom Holding MTA OÜ, Veramonte OÜ, Baltcom Holding OÜ, Bonamark OÜ, Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ, OÜ Trimonte Ehitus, OÜ Meisterserv, Montetrade OÜ, OÜ Arquette Invest, OÜ Hovercraft Invest ja EPV Projekt OÜ-l majandustegevus. Kriminaalasjas on kogutud kirjalikke tõendeid Project Holding OÜ tehtud tööde kohta. Selle äriühingu reaalselt tehtud töid on möönnud ka prokurör. Nii A. Gutman kui ka A. Andressoo on andnud kohtus ütlusi ka teiste eeltoodud äriühingute reaalse majandustegevuse kohta, kuid kohus on need ütlused põhjendamatult ebausaldusväärsetena tõendite kogumist välja jätnud. Kaitsja arvates on maakohus tõendeid hinnanud vaid süüstavast aspektist ja ebaobjektiivselt. Seejuures on maakohus põhjendamatult lugenud usaldusväärseteks tunnistaja TI ütlused, ehk küll need on menetluse eri etappidel olnud erinevad.
37.2.Kaitsja arvates on ebaõiged maakohtu selgitused jälitustoiminguga kogutud tõendite lubatavuse kohta. Apellant leiab, et jälitustoimingutega tõendite kogumisel on rikutud menetlusnorme (jälitustoimingu protokollidel ei ole jälitusametkonna ülema nõusolekut ega allkirja), mistõttu on saadud tõendid lubamatud.
37.3.Samuti ei nõustu kaitsja maakohtuga mõistliku menetlusaja osas, leides, et arutatavas asjas on ilmselgelt põhjendatud menetluse lõpetamine mõistliku menetlusajaületamise tõttu. Arutatavas asjas on menetlus kestnud ligi 8 aastat, seejuures toob kaitsja eraldi välja, et maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamisest kuni põhistatud otsuse kättesaadavaks tegemiseni kulus ligi aasta. Samuti rõhutab kaitsja, et kohtuliku uurimise venimine ei olnud tingitud süüdistatavatest, kes osalesid korrektselt kohtuistungitel.
37.4.Kaitsja arvates esineb asjas kõrvaldamatuid kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks.
37.4.Samuti on kaitsja arvates maakohtu otsuse oluliselt rikutud kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 ning lg 2 tähenduses. Viimane rikkumine seisneb selles, et maakohus on jätnud täitmata talle KrMS §-ga 61 lg 2 pandud ülesande hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
38.K. Gutmani kaitsja taotleb oma kaitsealuse suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist K. Gutmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 2 järgi) ning tema õigeksmõistmist selles süüdistuses.
38.1.Kaitsja hinnangul on maakohus mõistliku menetlusaja kriteeriume ebaõigesti hinnanud.
38.1.1.Esmalt märgib kaitsja sellega seoses, et kriminaalmenetlus maakohtu otsuse tegemiseni ei kestnud mitte 6 aastat ja 6 kuud, vaid ligi 7 aastat ja 6 kuud, sest maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamisest kuni tervikotsuse kättesaadavaks tegemiseni kulus ligi aasta. Seejuures rikkus maakohus otsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemisel oluliselt menetlusõigust, sest ei vormistanud alates 15. novembrist 2013 nõuetekohase määrusega kohtuotsuse tervikteksti teatavaks tegemise uut aega.
38.1.2.Apellandi arvates on eksitav maakohtu seisukoht, et menetluse venimist maakohtus põhjustas muu hulgas asjaolu, et kohus andis kaitsjaile võimaluse teha tööd, mida tulnuks teha juba kohtueelses menetluses – nt tutvuda jälitustoimingutega kogutud materjalidega. K. Gutmani kaitsja osutab, et tema soovis nimetatud materjalidega tutvuda juba kohtueelses menetluses, kuid seda esialgselt ei võimaldatud. Kaitsja KrMS § 227 alusel kohtule esitatud korduv taotlus jälituslubade põhjalikuks kontrollimiseks oli aga igati seaduslik ja põhjendatud, sest kaitsja on olnud püsivalt seisukohal, et K. Gutmani suhtes oli jälitustoimingute tegemine ebaseaduslik. Apellandi arvates on kohatu ka maakohtu etteheide selle kohta, et kaitsjad pole KrMS § 224 lg 3 kohaselt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotlenud tutvumist asitõenditega. Ta märgib, et kaitsjad on kriminaalmenetluses korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et süüdistusaktis puudusid viited asitõenditele, mistõttu süüdistusakt ei vastanud KrMS § 154 nõuetele. Selle normi kohaselt tuli märkida süüdistusaktis süüdistust kinnitavate tõendite loetelu. Asitõendeid käesolevas asjas koostatud süüdistusakt ei sisalda. Süüdistusaktis on üksnes märkus, et vaadeldud dokumendid ja esemed asuvad kriminaalasja materjalide juures lisatoimikutes 1-26. Seadus ei aga näinud ette mingite lisatoimikute koostamist, vaid sätestas üheselt, et prokuratuur esitab kaistjale kriminaaltoimiku koopia elektrooniliselt või kaitsja taotlusel paberil. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et 27. septembri 2012. a istungil loobus prokurör K. Gutmani suhtes kogutud asitõendite avaldamisest ja uurimisest, mis välistab kõik sellekohased etteheited kaitsjale. Põhjendamatu on ka maakohtu järeldus, nagu olnuks kaitsjate, konkreetselt aga K. Gutmani kaitsja kohtule esitatud taotlused eksitavad.
38.1.3.Kaitsja leiab, et juba kriminaalasja kohtueelne menetlus, mis kestis ligi viis aastat, oli põhjendamatult pikk ning sellesse jäi põhjendamatuid seisakuperioode.
38.2.Apellandi hinnangul tugineb K. Gutmani süüditunnistamine üksnes jälitustegevusega kogutud infole ja sedagi mõne üksiku pealt kuulatud kõne fragmendi osas, millest ei saa teha järeldusi, et K. Gutman oleks kaasa aidanud maksukuritegude toimepanemisele. Ühtegi teist tõendit, mida võiks seostada K. Gutmaniga ja temale ette heidetud teoga, kohtuotsus ei sisalda. Kaitsja arvates ei ole arutataval juhul kohtuotsusest selge, miks on kohus selle ühe ainsa süüstava tõendi põhjal K. Gutmani süüdi tunnistanud. Osades episoodides kohtu põhistused ülepea puuduvad ja nende asemel on kohus lihtsalt kopeerinud lõike süüdistusest (nt Revalhaus Pluss OÜ). Samuti puuduvad tõendid selle kohta, millised ebaseaduslikud arved on K. Gutman koostanud äriühingule Pinnatöötluse OÜ. Kaitsja leiab ka, et tulumaksusumma ebakorrektse kindlaksmääramise tõttu tuleks vähemalt tulumaksu episoodis K. Gutman õigeks mõista.
38.3.Kaitsja arvates puuduvad tõendid ka selle kohta, et K. Gutmanil olnuks nõutav tahtlus kaasaaitamistegude toimepanemiseks. Pole tuvastatud, et tal oli mingigi teadmine sellest, et ta aitab kaasa maksupettustele. Tõendatud pole seegi, et K. Gutmanil olnuks kontroll süüdistuses märgitud variäriühingute üle. Tuvastatud ei ole, et K. Gutman saanuks mingit teenustatu.
38.4.Kaitsja hinnangul on jälitustoimingu protokoll K. Gutmani suhtes lubamatu tõend, sest keegi ei ole väljastanud K. Gutmani suhtes luba jälitustoimingu tegemiseks. Lisaks ei olegi K. Gutmani suhtes jälitusprotokolli tehtud, seega kriminaalmenetlusõiguslikult tegelikult üldse puudub teda süüstav jälitusteavet sisaldav tõend. Lisaks on kaitsja arvates jälitustoiminguga saadud tõend asjas lubamatu, sest jälitustoimingu protokolli on allkirjastanud selleks õigustamata isik.
39.M. Kalevi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Kalevi süüditunnistamises KarS § 3891 lg 2 (kuni 15. märtsini 2007 § 386 lg 1) ja § 22 lg 3 järgi ja tema õigeksmõistmist
selles süüdistuses. Alternatiivselt taotleb ta kriminaalasja menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
39.1.Apellant märgib, et täielikult on tõendamata väide, nagu oleks M. Kalev organiseerinud variäriühingu Tekacom Baltic OÜ. Isegi süüdistuses on märgitud, et selle äriühingu organiseeris tuvastamata isik. Tõendamata on ka see, et M. Kalevil oli kontroll selle äriühingu pangakontode üle ning et ta koostas Tekacom Baltic OÜ nimelt arveid.
39.2.Kuigi maakohus ei rahuldanud MTA tsiviilhagi, märgib kaitsja, et käibemaksusumma määramise osas on vaadeldud ainult Pinnatöötluse OÜ ja Tekacom Baltic vahelisi tehinguid, arvesse ei ole aga võetud käibemaksu tasumist Tekacom Baltic OÜ poolt. Kuna käibemaksukumulatsioon ei ole lubatud, siis käibemaksusumma on selles episoodis määratud vastuolus seadusega. Tulumaksu osas märgib kaitsja, et kuna vaidlusalusele tehingule vastav kaup on olemas ja ebamõistlik on eeldada, et see saadi tasuta, siis on tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus, mida ei ole aga tõendatud. Seega on ka MTA tsiviilhagi sisuliselt põhjendamatu.
39.3.Apellant märgib, et M. Kalevile heidetakse ette maksukahju tekitamist erinevate maksude näol suurusjärgus, mis jääb alla kriminaalõigusliku vastutuse alammäära. Süüdistuses märgitud kuriteokoosseisu puhul on oluline otsene varaline kahju, mis on 18 748,60 eurot ehk oluliselt alla kriminaalõigusliku vastutuse alammäära (500 000 krooni). Seega on M. Kalevi kriminaalvastustus välistatud.
39.4.Apellant leiab, et mõistlik menetlusaeg arutatavas kriminaalasjas on tänaseks möödunud ja lähiajal ei ole ette näha ka kriminaalasja lõpliku lahendamiseni jõudmist. Seetõttu taotleb kaitsja alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
40.N. Jagafäri kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema kaitsealuse süüditunnistamises ja karistamises KarS § 22 lg 3 - 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi ja tema õigeksmõistmist.
40.1.Apellandi hinnangul ei ole tõendatud, et N. Jagafär esitas Pinnatöötluse OÜ-le fiktiivseid arveid. Kohtuotsusest ei nähtu veenvaid ja konkreetsetele tõenditele tuginevaid põhjendusi selle kohta, et Pinnatöötluse OÜ ja Tekacom Baltic OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud mingeid reaalseid tehinguid. Asjas esinevad kõrvaldamatud kahtlused, mis tuleks tõlgendada N. Jagafäri kasuks.
40.2.M. Kalev ja N. Jagafär ei ole kuritegu toime pannud juba põhjusel, et süüdistuse kohaselt on nad maksukuriteole kaasaaitajatena tekitanud õigusvastaselt Eesti Vabariigile kahju summas 30 226,07 eurot (maksusumma 18 748,60 eurot ning intress 11 477,47 eurot). See ei täida aga KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 § 3891 lg 1) koosseisu, kus nõutava koosseispärase kahju alampiiriks on 500 000 krooni. Kaitsja arvates saaks eelnimetatud kahjuna arvesse võtta üksnes otsest maksukahju, mitte aga sellele lisanduvaid intresse. Samuti on maakohus hinnanud ainult Pinnatöötluse OÜ ja Tekacom Baltic OÜ vahelisi tehinguid, võtmata arvesse käibemaksu võimalikku tasumist Tekacom Baltic OÜ poolt. KMS § 1 mõtte kohaselt on käibemaks lisandunud väärtuse maks ja maksusumma jaotub paljude ettevõtete vahel, kus igaüks maksab käibemaksu tema poolt tekitatud lisandväärtuse pealt. Seejuures on oluline silmas pidada, et käibemaksukumulatsioon ei ole lubatud. Nii süüdistusaktis kui kohtuotsuses on piirdutud arvete nimetamisega, kuid käibemaksu kontekstis ja just süüdistusega hõlmatud ajajärgu kohta on maksude analüütiline ja kumulatiivne arvestuskäik jäetud esitamata. Vaidlusaluseid arveid ei
ole kontrollitud ega välja selgitanud, kas nende alusel teenuste osutamine tegelikkuses toimus või mitte. Ka prokurör on möönnud, et osa tehingutest olid reaalsed, samas ei ole kohus selgitanud välja tegelike tehingute proportsiooni ega mahtu.
40.3.Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga selle kohta, et N. Jagafäri ütlused pole usaldusväärsed põhjusel, et ta on andnud kohtueelses menetluses ja kohtuistungil erinevaid ütlusi. N. Jagafär on veenvalt selgitanud, et ta andis kohtueelses menetluses hilisemast erinevaid ütlusi uurija survel. Kohtus andis ta tõeseid ütlusi enda suhete kohta kaassüüdistatavatega. Neid ütlusi on kaassüüdistatavad A. Andressoo, A. Tedremäe ja M. Kalev ka kinnitanud.
40.4.Kaitsja leiab, et jälitustoimingutega saadud tõendid on lubamatud, sest neid kogudes rikuti seadust (jälitusprotokollid on allkirjastanud selleks õigustamata isik; samuti ei ole kõigi isikute suhtes, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti, selleks luba antud). Lisaks leiab apellant, et jälitustoiminguga kogutud tõendist ei ole võimalik aru saada, et süüdistatavad räägiks omavahel maksukuriteost – kõnesalvestiste protokollidest ei nähtu teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Samuti ei ole jälitustoiminguga saadud tõendid usaldusväärsed, sest kõiki kõnesalvestisi kohtus ei kuulatud ja kohus on esile toonud vaid need kõned, mida ta on pidanud süüdistuse seisukohast oluliseks.
40.5.Asjas ei ole tõendatud põhitegu – milliseid andmeid on Pinnatöötluse OÜ poolt maksuhaldurile esitatud, sest äriühingu poolt esitatud maksudeklaratsioone kriminaalasjas ei leidu. Nõustuda ei saa seisukohaga, et deklaratsioone võiks asendada koondandmete väljatrükk. Süüdistuse aluseks olev maksuarvestus on sisuliselt kohtueelse menetleja poolt loodud tõend, menetleja ei saa aga olla tõendi allikaks. Sellist maksuarvestust ilma deklaratsioonideta ei saa lugeda tõendiks KrMS § 63 tähenduses, mis võiks olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Kuna kriminaalasja arutamine toimub üksnes süüdistusakti järgi ja süüdistusaktis ei ole märgitud asitõendeid (sh maksudeklaratsioonid), siis ei olnud prokuröril õigust 26 lisaköites asuvaid asitõendeid kohtule ka esitada.
40.6.Kaitsja arvates on tõendamata N. Jagafäri tahtlus, nimelt see, et toetanuks teadlikult väidetava kuriteo täideviijate ebaseaduslikku tegevust. Samuti ei saa väita, et N. Jagafär soovis või vähemalt möönis enam kui 500 000 krooni maksudena laekumata jäämist. Isegi siis, kui oleks tuvastatav N. Jagafäri täiel määral arusaamine kõigist tehioludest, ei tähenda see automaatselt, et ta oleks arvestanud võimaliku maksude maksmisest kõrvalehoidumisega suures ulatuses ning sellega sisimas ka nõustunud. Kaitsja ei sea kahtluse alla asjaolu, et dokumente edastas N. Jagafär Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetele tahtlikult. Samas puudus tal ettekujutus dokumentide sisust ning nende koostamise ja edastamise eesmärkidest. Arutatavas asjas ei saa kohtule esitatud tõenditest kuidagi järeldada, nagu saanuks N. Jagafär A. Andressoo palvel dokumente edastades aru, et A. Andressoo tegevus võib olla suunatud Pinnatöötlus OÜ maksukohustuse vähendamisele, saati siis veel suures ulatuses.
40.7.Kaitsja hinnangul on kriminaalasja arutamise mõistlik aeg ületatud. Arutatav kriminaalasi ei ole tõenduslikult ega õiguslikult sedavõrd keeruline, et oleks õigustatud ligi viis aastat kestev kriminaalasja kohtueelne menetlemine. Märkimisväärne on seejuures, et aastatel 2009–2011 ei tehtud toimiku materjalidest nähtuvalt mingeid menetlustoiminguid. Ka kriminaalasja arutamine maakohtus kestis ebamõistlikult kaua. Siinjuures toob kaitsja eriliselt esile, et maakohtul kulus ligi aasta oma otsuse resolutiivosa kuulutamisest kuni tervikotsuse menetlusosalistele kättesaadavaks tegemiseni. Kaitsja hinnangul ei ole menetluse venimine seotud N. Jagafäri käitumisega. Samuti märgib apellant, et N. Jagafäri süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi.
41.A. Tedremäe kaitsja taotleb kriminaalasjas menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Alternatiivselt taotleb ta maakohtu otsuse tühistamist A. Tedremäe süüdi tunnistamises ja tema esitatud süüdistuses õigeks mõistmist või kriminaalasja maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks saatmist. Samuti taotleb ta kaitsjale makstud tasu hüvitamist A. Tedremäele.
41.1.Kaitsja leiab mõistlik menetlusaeg arutatavas kriminaalasjas on ületatud. Kohtueelne menetlus kestis üle nelja aasta ja menetlus esimese astme kohtus üle kolme aasta. Selle aja sees on märgatavaid tegevusetuse perioode. Nimelt on kohtuasi üle aasta seisnud prokuratuuris ja ligi aasta kulus maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamisest kuni motiveeritud otsuse kättesaadavaks tegemiseni menetlusosalistele. Kaitsja hinnangul on praeguses olukorras kriminaalmenetluse lõpetamine ainuke sobiv meede lõpetamaks A. Tedremäe õiguse kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemisele jätkuvat rikkumist. Apellandi arvates nõuab kriminaalasjas menetluse lõpetamist ka see, et tõenäoliselt ei ole menetluse jätkumisel võimalik asjas lähiajal lõpliku kohtuotsuseni jõuda. Kohtuasi ei ole sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks õigustatud praeguseks juba ligi kaheksa aastat kestnud kriminaalmenetlus. A. Tedremäe käitumine ei ole kohtuasja arutamise venimist mingil viisil tinginud. Apellant ei nõustu seejuures maakohtu hinnanguga, nagu oleks kohtuasja arutamine maakohtus veninud muu hulgas põhjusel, et kaitsjad ei olnud õigeaegselt tutvunud asitõenditega ja vajasid seetõttu selleks lisaaega, mis tuli istungiteks kavandatud aja arvelt. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et süüdistusaktis ei olnud ühtki asitõendit nimetatud, mistõttu puudus ka vajadus nendega eelnevalt tutvuda. Kohatud on ka maakohtu etteheited, mille kohaselt kulus maakohtul asja arutamiseks plaanitust enam aega kaitsjate asjakohatute taotluste tõttu. Taotlus süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks ei olnud asjakohatu, sest süüdistusakt ei vastanud seaduse nõuetele.
41.2.Apellant leiab, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused ja maakohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti. Kohtuotsuse puuduvad mistahes viited tõenditele ja põhjendused selles, A. Tedremäe oleks viinud mõne arve raamatupidajale või esitanud mõne deklaratsiooni. Lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi väidetavalt ebaõigeid andmeid sisaldanud käibedeklaratsiooni. Esitatud on vaid menetleja (maksuhalduri) poolt koostatud väljavõte.
41.3.A. Tedremäele etteheidetav tegu, valeandmete esitamine, on tegevusdelikt. A. Tedremäele heidetakse aga ette vaheldumisi nii tegevust kui tegevusetust (deklaratsioonides valeandmete esitamine, fiktiivsete arvete raamatupidajale esitamine; ebaõigete deklaratsioonide parandamata jätmist). Tegevusetuse pugul on kohus lähtunud asjaolust, et juhatuse liige vastutab äriühingu raamatipidamise kohustuse täitmise eest ning A. Tedremäe pidi olema teadlik ebaõigetest deklaratsioonidest, kuid jättis need parandamata. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks asjaolu, et A. Tedremäe on ühiselt ja kooskõlastatult A. Andressooga esitanud raamatupidajale fiktiivseid arveid või valeandmetega deklaratsioone. Samuti, et A. Tedremäe oleks tutvunud või ennast kurssi viinud A. Andressoo poolt koostatud dokumentidega või raamatupidajale antud juhistega. Üldteada on asjaolu, et äriühingutes on juhatuse liikmete vahel jagatud vastutusvaldkonnad ning Pinnatöötluse OÜ-s tegeles kogu raamatupidamist puudutava poolega A. Andressoo. Seetõttu on ka olemas tõendid A Andressoo poolt arvete koostamise ning raamatupidajale juhiste andmise kohta ning puuduvad igasugused tõendid A. Tedremäe kohta.
41.4.Kohtuotsuses puuduvad põhjendused ja viited tõenditele selles osas, kuidas A. Tedremäe on täitnud kooskõlastatult KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu. Samuti on kohus
ebaõigesti hinnanud tõendeid jättes tähelepanuta, et A. Tedremäel puudus üldse võimalus äriühingu konto kasutamiseks ning jättes tähelepanuta tunnistajate ütlused, mille kohaselt tegeles A. Tedremäe ehitusobjektil tööde juhatamisega, mitte aga äriühingu kui sellise juhtimisega.
41.5.Apellandi hinnangul on maakohus vastu võtnud süüdistusaktis nimetamata tõendid ning tõendid, millistel lasuvad puuduseid ei võimalda nendele kohtuotsuses tugineda. Prokuratuur esitas asjas asitõendid, millised asusid 26-s kaustas. Kohtuistungil esitati asitõendid kaustade kaupa ning ka istungil ei toonud prokurör välja, milline asitõend millist süüdistuse aluseks olevat asjaolu tõendab. Prokurör selgitas, et kõik asitõendid süüstavad kõiki süüdistatavaid. Apellant leiab, et süüdistusaktis loetlemata ja eluliste asjaoludega sidumata tõendeid esitades ning neid kohtu poolt vastu võttes on oluliselt rikutud kaitseõigust. Nimetatud asitõendite esitamise läbi ja kohtu poolt vastuvõtmise läbi on asja kohtulik arutamine väljunud KrMS § 268 sätestatud piiridest. Apellant on seisukohal, et tõendid, mida ei ole süüdistusaktis nimetatud ja mille kohta ei ole ka istungil selgitatud, millist asjaolu see tõendab, tuleks kohtul lugeda lubamatuks KrMS § 3051 lg 3 alusel.
41.6.Maakohus on otsuses tuginenud suuresti ka jälitustegevuse tulemusel saadud tõenditele. Apellant on seisukohal, et jälitustegevus ei olnud lubatud KrMS § 110 lg 1 kohaselt. KrMS § 110 lg 1 kohaselt on jälitustegevus lubatud juhul, kui tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud ja kui esemeks I astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit või põhjendust, millest järelduks, et antud juhul oli tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud muul viisil. Samuti on kaitsja arvates jälitustoiminguga saadud tõend lubamatu põhjusel, et jälitusprotokolli on allkirjastanud selleks õigustamata isik.
41.7.Prokurör on süüdistusaktis ning maakohus otsuses tuginenud maksuhalduri ehk menetleja koostatud maksuarvestusele. Samas ei ole asjas esitatud kõiki selle maksuarvestuse aluseks olevaid arveid ning seetõttu ei ole lõpptulemus kontrollitav. Seega ei ole apellandi arvates lubatud antud tõendile tugineda ka kohtuotsuses.
41.8.Maakohus on muu hulgas tuginenud tõendina väidetavalt Pinnatöötluse OÜ-s toimunud läbiotsimise käigus saadud Pinnatöötluse OÜ raamatupidamise programmi väljavõttega. Isikut, kes väidetava väljavõtte on allkirjastanud ei ole tuvastatud ja prokurör ei osanud ka tõendi kohtule esitamisel seda isikut nimetada. Tõendi osas ei ole teada tõendi saamise viis ja tõendi saamiseks kasutatud vahendid. Seetõttu ei oleks tohtinud ka maakohus antud tõendile tugineda. Apellant leiab, et sellise raamatupidamise väljavõtte ja selle alusel koostatud maksuarvestuse tõendiks olemiseks peaks see olema ekspertiisiakti vormis. Selleks, et väljavõte ja arvestus oleks tõendiks, oleks kohtueelses menetluses pidanud teostama Pinnatöötluse OÜ-le raamatupidamisliku ekspertiisi. Antud juhul on tuvastamata isiku poolt, tuvastama väljavõtte alusel koostatud arvestus. Sellisele tõendile kohtuotsuses tuginemine on kaitsja arvates ilmselgelt lubamatu.
42.A. Andressoo kaitsja taotleb esmalt põhiseaduslikkuse järelevalve korras selle kontrollimist, kas Harju Maakohus on tervikotsuse kättesaadavaks tegemisega venitamisega rikkunud A. Andressoo õigust mõistlikule menetlusajale. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Andressoo KarS § 386 lg 1 (alates 15. märtsist 2007 § 3891 lg 2) järgi süüditunnistamises ja kriminaalasja maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb ta ringkonnakohtus uue otsuse tegemist, millega A. Andressoo talle esitatud süüdistuses
õigeks mõista. Kaitsja taotleb ka maakohtu otsuse muutmist tsiviilhagi osas ja määrata kõik tsiviilkostja A. Andressoo menetluskulud MTA kanda. Veel taotleb kaitsja selle tuvastamist, et kriminaalmenetluse mõistlik aeg on ületatud ja seetõttu kriminaalmenetlus lõpetada, hüvitades süüdistatavale kriminaalasja menetlemise tõttu kantud sõidukulud ja kulud kaitsjale.
42.1.Kaitsja hinnangul on maakohus, kulutades peale kohtotsuse resolutiivosa kuulutamist otsuse tervikteksti süüdistatavale A. Andressoole kättesaadavaks tegemisele ligi aasta, rikkunud süüdistatava põhiseaduslikku õigust mõistlikule menetlusajale sisuliste põhjendustega kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisel. Otsuse motiivide kirjapanekule kulunud aeg on kaitsja arvates põhjendamatult pikk ja seega tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras kontrollida, kas see võis rikkuda isiku õigust mõistlikule menetlusajale.
42.2.Edasiselt asub apellant seisukohale, et kriminaalmenetluse kestus maakohtus – kokku 3 aastat ja 4 kuud, ületab samuti mõistliku menetlusaja piiri. Maakohtu etteheited, nagu oleks kohtulik uurimine maakohtus veninud muu hulgas kaitsjate tegemata töö tõttu, on ebaõige. Kriminaalasja protokollidest nähtub, et prokuratuuril ei olnud reeglina istungipäevadeks piisavalt ette valmistatud ja seetõttu olid kõik prokuröri vooru tõendite esitamise ja avaldamise päevad poolikud. Ühtegi istungipäeva ei lühendatud selleks, et kaitsjad või süüdistatavad saaksid asitõenditega või jälitustegevuse materjalidega tutvuda. Menetluse ebamõistliku pikkuse on ebamõistliku tõendikogumi kuhjamise ja seadusele mittevastava süüdistusakti koostamisega põhjustanud eelkõige prokuratuur. Ka süüdistusakti koostamiseks on prokuratuuril kulunud põhjendamatult pikk aeg – veidi enam kui aasta.
42.3.Apellant leiab, et maakohtu otsus ei vasta süüdistusaktis esitatud süüdistusele ja kriminaalasjas esitatud tõenditele. Kohtusse esitatud süüdistusakt ei vastanud KrMS § 154 sätetele, sest süüdistusaktis ei ole asitõendeid ja teabesalvestisi ühiku kaupa nimetatud ja loetletud, vaid on üksnes viidatud, et vaadeldud dokumendid ja esemed asuvad lisatoimikutes 1-26. Süüdistusaktis nimetamata ja loetlemata süüstavate tõendite vastuvõtmine ja avaldamine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingib kohtuotsuse tühistamise ja tagasi saatmise esimesse kohtuastmesse. Prokurör esitas ja avaldas kohtu loal hulgaliselt asitõendeid, nimetades et kõik asitõendid pidavat puudutama kõiki süüdistatavaid. Ühegi asitõendi osas ei nimetanud prokurör, missuguse KrMS § 124 lg 1 loetletud eritunnuse tõttu on iga konkreetne asitõend kogutud ja miks on 25 toimikut dokumentaalseid tõendeid ja 1 toimik esemeid kogutud asitõenditena. Lisaks märgib apellant, et prokurör on kohtule esitanud ja kohus on alusetult vastu võtnud tõendi nr 85 koosseisus CD-andmekandja, mida ei ole kajastatud süüdistusaktis ja mis on seetõttu tõendina lubamatu. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2, sest kohus on süüdistusaktis kajastamata tõendi vastuvõtmisega oluliselt rikkunud menetlusõigust, on kõrvale kaldunud poolte võistlevuse printsiibist ja on eelistanud süüdistaja poolt, rikkudes kaitseõigust. Kaitsja märgib, et kuigi maakohus viitab kohtuotsuse põhjendavas osas lk 124 süüdistusakti tabelites 1 kuni 6 kajastatud arvetele, ei ole enamust neist arvetest kohtule kriminaalasjas tõenditena esitatud, avaldatud ega kohtuistungil uuritud. See on kaitsja arvates hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes.
42.4.Kaitsja leiab, et kuriteokoosseis on tõendamata ja kaitsja versioon on kohtu poolt jäetud õigusliku hinnanguta. Sellega seoses märgib ta esmalt, et kriminaalasjas ei ole esitatud, avaldatud ega uuritud ühtegi maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsiooni. Süüdistusaktis nimetatud maksudeklaratsioonide asemel on prokuratuuri poolt esitatud MTA (st menetleja enda) poolt koostatud koondid, mis ei ole maksudeklaratsioonid. Ometi lükkaks see kaitseversioon ümber kogu süüdistuse.
42.5.Samuti märgib apellant, et kohus on teinud lahendi süüdistusakti tekstile, mitte tõenditele toetuvalt. Süüdistusaktis on A. Andressoole esitatud süüdistusega seoses käsitletud kolme sarnase nimega äriühingut: Pinnatöötluse OÜ, Pinnasetööde OÜ ja Pinnatööstuse OÜ. Neist viimasega pole aga A. Andressool mingit puutumust. Ka ei ole prokurör kohtus Pinnasetööde OÜ-ga ja Pinnatööstuse OÜ-ga seotud tõendeid käsitlenud. Ebaselge on, mis on Pinnasetööde OÜ tegevuse puutumus A. Andressoole esitatud süüdistusse.
42.6.Prokurör on esitanud asjas tõendina Pinnatöötluse OÜ kontori läbiotsimise protokolli, tõend nr 50, millest ei nähtu, mis kuupäeval on läbiotsimine läbi viidud. Kaitsja osundas, et tegemist on lubamatu tõendiga, mis ei ole kohtukõlbulik. Samuti ei ole kohtukõlbulikud sellise teadmata kuupäeval läbi viidud läbiotsimise käigus ära võetud asitõendid. Kohus on selle tõendi siiski vastu võtnud lubadusega kohtuotsuse tegemisel hinnata, kas see on vaatamata koostamise kuupäeva puudumisele lubatav tõend. Sellist seisukohta pole aga kohtuotsuses võetud. Põhjusel, et Pinnatöötluse OÜ läbiotsimise protokollil puudub kuupäev ja seega on täitmata tõendi saamise ajalise määratluse nõue, on kohtukõlbmatud ka kõik sel identifitseerimata kuupäeval läbi viidud läbiotsimise käigus saadud asitõendid, mis asuvad asitõendite toimikutes 23 (lk 51 LK töötasu arvestusleht 2007. a jaanuari kohta) ja 24 (dokumendid numbritega 00077; 00078 ja 00079). Samuti on kohus vastu võtnud ja lubanud avaldada teadmata kuupäeval sooritatud läbiotsimise käigus ära võetud märkmike vaatlusprotokolli, tõend nr 53, mis on kaitsja arvates ka lubamatu tõend.
42.7.Kaitsja leiab, et kriminaalasjas esitatud jälitusprotokoll ja selle lisad ei ole kohtukõlbulik tõend, jälitustegevuse käigus kogutud salvestisi on muudetud, salvestiste puutumatus ei olnud tagatud, jälitustegevuse käigus kogutud tõendid ei ole kogumis lubatavad. Jälitustegevuse algatamine ei vastanud KrMS § 110 lg 1 tingimustele, sest muude tõendite kogumine ei olnud välistatud ega oluliselt raskendatud. Lisaks on kaitsja arvates välistatud jälitustegevuse tõendite kogumise lubatavus kuriteo puhul, mille eest võidakse lisaks kuni kolmeaastasele vangistusele karistada ka rahalise karistusega. Jälitustoiminguga saadud tõendi lubatavuse välistab arutatavas asjas ka see, et jälitusprotokolli on allkirjastanud selleks õigustamata isik.
42.8.Jälitustegevuse olulised puudused on ilmnenud kaitsja poolt esitatud A. Andressoo jälitustegevuse salvestistes, mis on avaldatud ja kohtumenetluses uuritud. Nii on ühe ja sama sisuga kõned toimunud kõneeritustest nähtuvalt korduvalt, osaliselt omavahel kattuval ajal, sh on kõnede pikkus ajaliselt oluliselt erinev. Paljud kõnesalvestised on kuulamisel tühjad failid (puudub igasugune heli), mis viitab nende salvestiste võimalikule muutmisele või kustutamisele, kuigi salvestised on olulise pikkusega. On ka kõnesid, mis on kajastatud kahe ajaliselt erineva salvestisena, on sõnalises osas peaaegu identsed. Kõned erinevad omavahel üksnes ühe sõna, erinevate algus- ja lõpuaegade ning ajalise kestvuse osas. Viidatud kõned kulgevad omavahel ajas osaliselt kattuvalt, kuid on samas ajalises nihkes.
42.9.Kohus ei ole tõendi nr 6 lubatavusele andnud igakülgset hinnangut ega ole põhjendanud, miks on kaitsjate väited jäänud kohtu poolt arvestamata. Tõendi nr 6 esitamisel
29.märtsi 2012. a kohtuistungil esitasid kaitsjad selle tõendi osas vastuväiteid, sest vaatlusprotokolli koosseisus esitatud pangakonto väljavõtet (kui asitõendit) ei olnud asitõendina nimetatud süüdistusakti tõendite loetelus. Sisulise vastuväitena osundasid kaitsjad asjaolule, et sama dokumendi kohta kaks aastat varem, so 21. septembril 2007 koostatud vaatlusprotokollis (tõend nr 4), ei olnud pangakontode väljavõtete osas tehtud ühtegi märkust, et nendele väljavõtetele oleks käsikirjaliselt midagi peale kirjutatud.
42.10.Lisaks on maakohus rajanud otsuse andmetele, mis ei ole kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt tõendiks. Nimelt on kohus otsuses toetunud ka MTA poolt 27. veebruaril 2008 koostatud maksuarvestusele (tõend nr 249), mis väidetavalt tõendavat fiktiivsete arvete esitamist Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisarvestusse. Kaitsja toonitab, et selle tõendi on loonud MTA uurimisosakonna poolt edastatud dokumentide alusel kohtuvälise menetleja asutuse ametnik. Tõend 249 on seega menetleja tellimusel koostatud andmestik. Selline tõend ei ole lubatav ega kohtukõlbulik, sest menetleja ei saa ise olla tõendi allikaks. Lubamatu tõend on ka Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammist väidetavalt tehtud väljavõte (tõend 250), sest selle puhul ei ole jälgitav, et tegemist oleks Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammist tehtud väljavõttega. Kaitsja osundab, et mitteõiguslike teadmiste vajadusel tuleb asjas läbi viia sõltumatu ekspertiis ja sellist ekspertiisi ei saa asendada menetleja tellimuse alusel koostatud maksuarvestus. Käesoleval juhul oleks kohaseks tõendiks kvalifitseerunud üksnes Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisekspertiis – mitte tuginemine tõenditele 249 ja 250. Üksnes raamatupidamisekspertiisi kaudu on võimalik kriminaalmenetluses uurida raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete võimalikku moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist, samuti selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm. Prokuröri poolt esitatud tõend nr 249 ei ole lubatud tõendiks ka seetõttu, et selles „maksuarvestuses” süüstatakse Pinnatöötluse OÜ-d (pankrotis) samas asjas, milles Pinnatöötluse OÜ on juba õigeks mõistetud (kriminaalasjas 1-12-1645).
42.11.Apellant osundab täiendavalt tõendile nr 251 kohta, mis peaks süüdistusakti kohaselt olema Pinnatöötluse OÜ käibemaksudeklaratsioonid ja tõendile nr 252, mis peaks süüdistusakti kohaselt sisaldama Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone. Kaitsja esitas viidatud tõenditele vastuväiteid juba enne tõendi esitamist, osundades et tegemist ei ole maksudeklaratsioonidega, vaid dokumentidega, mis ei sisaldu süüdistusaktis. Kohtule ei ole tõend nr 251 koosseisus esitatud Pinnatöötluse OÜ käibemaksudeklaratsioone, samuti ei ole tõend nr 252 koosseisus esitatud Pinnatöötluse OÜ tulu- ja sotsmaksudeklaratsioone, vaid muud dokumendid, mis prokuröri väitel on MTA koostatud koondid. Neid koondeid ei ole Pinnatöötluse OÜ maksuhaldurile esitanud, samuti ei ole viidatud dokumente koostanud ja nende koostamises osalenud süüdistatav Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige A. Andressoo. Kaitsja arvates on tegemist lubamatute tõenditega.
42.12.Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalasja arutamisel vahetu ja suulise arutamise nõuet, mis seisnes alljärgnevas. Prokurör esitas ja avaldas 7. juuni 2012. a kohtuistungil võõrkeelseid kõnesid, mille tõlge esines üksnes stenogrammis. Kõned olevat olnud A. Tedremäe ja F ning A. Tedremäe ja A vahel. Neid kõnesid ei tõlgitud vahetult kohtuistungil. Samuti esitas prokurör kohtukõnes riigil maksudena väidetavalt saamata jäänud maksusummade suuruse, kuid jättis maksusumma arvutuskäigu selgitamata ja tõenditele viitamata, nimetades, et arvutuskäik on lisatud kohtule kirjalikult esitatud kõnes. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasja vahetu suulise kohtuliku arutamise põhimõttest tulenevalt peab ka maksusumma arvutuskäik olema kohtukõnes ette kantud, kui prokurör seda kohtule kohtukõne koosseisus esitada soovib. Kaitsjal ja süüdistataval puudub võimalus prokuröri kohtukõne kirjalikule tekstile vastu vaielda ja süüdistuse väited ümber lükata, kui puudub igasugune teave prokuröri poolt tehtud arvutuskäigu kohta, mis on esitatud üksnes kirjalikus kohtukõne dokumendis.
42.13.Kuigi maakohus on otsuse põhistustes jõudnud järeldusele, et Pinnatöötluse OÜ on kajastanud Baltmar Market OÜ arveid oma raamatupidamisarvestuses ning seetõttu ka käibedeklaratsioonidel, pole maakohus näidanud, milliste tõendite põhjal on sellise järelduseni
jõutud. Kohtule ei ole esitatud ega ole kohus ka uurinud Baltmar Market OÜ arveid. Samuti ei ole kohtule esitatud Pinnatöötluse OÜ käibedeklaratsioone. Seega ei rajane maakohtu järeldused asjas uuritud tõenditele.
42.14.Kaitsja arvates ei ole asjas ka tõendeid, millest nähtuks maakohtu poolt tuvastatud A. Andressoo ja A. Tedremäe ühine ja kooskõlastatud tegevus maksukuriteo toimepanemisel. Kohtu sellekohase väite kinnituseks ei ole esitatud mingit jälgitavat arutluskäiku.
42.15.Kriminaalasja otsusest ei nähtu jälgitavalt, missuguste tõendite ja missuguse arvestuse alusel on kohus jõudnud väidetava maksukahjuni 13 613 660 krooni ehk (870 071,45 eurot). Kaitsja hinnangul ei ole selle kohta esitatud tõendeid, sh kohtuotsuses väidetud fiktiivseid arveid ja maksudeklaratsioone. Seega puudus kohtul võimalus tõenditele toetuvalt ja arvestuse tulemusena jõuda selliste maksusummade tõendatuks lugemisele kohtuotsuses. Kohus on teinud otsuse pelgalt süüdistuse arvamusele tuginedes, jättes kaitsjate vastuväited tõendite lubamatuse ja puudumise kohta otsuse tegemisel arvestamata ja hindamata.
42.16.Tunnistajate ütlustega ja kuluarvete ning Project Holding OÜ käibedeklaratsioonide ning ülekannetega on tõendamist leidnud, et Project Holding OÜ omas töötajaid, maksis nende töötasudelt makse ja sooritas töövõttu ning maksis riigile käibemaksu. Kohus ei ole nendele tõenditele tähelepanu pööranud ja ei ole kohtuotsuses põhjendanud, kas kohus peab selliseid tõendeid ebausaldusväärseks või on jätnud tähelepanuta muul põhjusel. Seega puudub kohtuotsuse vastavas osas põhjendus.
42.17.Apellant märgib ka, et kuigi kriminaalasjas ei ole esitatud kõiki Pinnatöötluse OÜ alltöövõtjate tehtud käibemaksu arvestusi ja pangakontode väljavõtteid käibemaksu maksete sooritamise kohta, võib asjas esitatud ja avaldatud dokumentaalsete tõendite (sh asitõendite) pinnalt väita, et süüdistusaktis väljendatud käibemaksukohustus on arvestatud kumuleeruvalt. Pinnatöötluse OÜ alltöövõtjad arvestasid ja maksid vaidlusalusel ajal riigile käibemaksu, kuid süüdistusaktis ja ka kohtuotsuses on käibemaksukohustus esitatud kumuleeruvalt. Käibemaksu ei saa arvestada kumuleeruva maksuna ja käibemaksul ei saa olla karistatavat iseloomu.
42.18.Lisaks käibemaksunõudele on alusetu ka otsuses kajastatud Pinnatöötluse OÜ vastu esitatud tulumaksunõue. Tunnistajate ütluste, Project Holding OÜ ja ABC Stores OÜ palgalehtede, töötajatele üle kantud töötasude ja pangaülekannetega on tõendamist leidnud riiklike maksude maksmine alltöövõtjate poolt. Kuigi kohus on otsuses väitnud, nagu oleks alltöövõtjate kontole makstud raha tagastatud Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmele A. Andressoole, ei ole kohus oma väiteid ühegi lubatud tõendiga tõendanud. Seejuures on tõendamata nii raha tagastamise fakt, väidetavalt tagastatud rahasumma suurus kui ka tagastamise aeg ja koht. Tulumaksu summa on süüdistusaktis Pinnatöötluse OÜ-le arvestatud üksnes Pinnatöötluse OÜ väljamaksete brutosumma alusel. Pinnatöötluse OÜ-le Project Holding OÜ, ABC Stores OÜ jt poolt esitatud arvete aluseks oli teenuse osutaja poolt tehtud reaalne kulu, mida on kohtule esitatud palgalehtede ja tunnistajate ütluste kaudu tõendanud ka prokurör. Prokuröri poolt kutsutud tunnistajad kinnitasid, et nendele maksti palk kontole. Neid tunnistajate väiteid tõendavad täiendavalt ka kohtus avaldatud alltöövõtjate ABC Stores OÜ ja Project Holding OÜ pangakonto väljavõtted, millest nähtus palkade väljamaksmine töötajatele, tulumaksu- ja tervisekindlustuse ülekannete sooritamine MTA kontodele.
42.19.Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud otsusest lähtub põhimõte, et kohus ei saa maksuhalduri asemel hindamist kaaluda ega maksusummat hindamise teel määrata ning juhul, kui maksuhaldur ei ole tulumaksukohustuse väljaselgitamisel kaalunud maksusumma
määramist hindamise teel, on see iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks. Arutatavas asjas ei ole maksusummat määratud hindamise teel ja seega on süüdistusaktis nimetatud õigusvastasel teel saadud tulumaksusumma. See maksusumma on ka kohtuotsuses kajastatud, kuid kohus ei ole otsuses andud seisukohta kaitsja väidetele ja argumentidele ning ei ole põhjendanud, miks kohus eelistab süüdistusaktis kajastatud tõendamata maksusummat asjas esitatud tõenditele.
42.20.Kuigi maakohus on tsiviilhagi osas nõustunud kaitsjaga ja jätnud hagi aegumise tõttu rahuldamata, ei ole kohus õigustamatult teinud lahendit menetluskulude jaotamise kohta. Kohtulikus kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi läbivaatamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel, kui kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta teisiti. TsMS § 138 alusel on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Maakohus ei ole seda teinud. Apellandi arvates tuleks jätta A. Andressoo menetluskulud Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kanda.
43.M. Uiga kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Uiga süüditunnistamises ja tema õigeksmõistmist esitatud süüdistuses. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist.
43.1.Apellant leiab, et M. Uiga süüdimõistmine rajaneb olulises osas ebaseaduslikel tõenditel – tema sõiduki läbiotsimisel saadud asitõendite baasil saadud teabele. Kriminaalasja materjalide kohaselt toimus nii M. Uiga kahtlustatavana kinnipidamine kui tema sõiduki läbiotsimine minutilise täpsusega samal kuupäeval ja kellaajal (28. veebruaril 2007, kl. 9.10). Kuna menetlejal pole võimalik teha ühel ja samal ajal kaht erinevat menetlustoimingut, on selge, et tegu on nähtavate sisuliste vigadega tõendite kogumisel, mis seab nende seaduslikkuse kahtluse alla. Läbiotsimise protokollil on M. Uiga kinnitus, et ta ei tea oma õigusi ning puudub igasugune menetleja poole viide, et M. Uigale oleks tema õigusi läbiotsimisel ka selgitatud. Kuna jääb arusaamatuks, millist menetlustoimingut ikkagi 28. veebruaril 2007 kl 9.10. Martin Uiga suhtes tehti ning kas ja millisel määral kinnipeetule tema õigusi selgitati, on kaitsja seisukohal, et tegu on kõlbmatute tõenditega.
43.2.Kaitsja arvates on jälitustoimingud arutatavas kriminaalasjas tehtud olulises osas ebaseaduslikult. Samuti on jälitusprotokolli allkirjastanud selleks õigustamata isik. Kuna ka M. Uiga süüdimõistmine rajaneb olulisel määral ebaseaduslikele jälitusprotokollidele, siis puudub üldse alus tema süüditunnistamiseks. Kaitsja arvates ei anna aga ka jälitustoimingutega kogutud teavet M. Uiga poolt maksukuritegude toimepanemise kohta. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegid nn varifirmade töötajad reaalset tööd ja said ka tasu. Sestap on kõrvaldamata kahtlus selles, et M. Uiga ei vormistanud fiktiivseid arveid.
43.3.Apellandi arvates on mõistlik menetlusaeg arutatavas kriminaalasjas ületatud. Kriminaalmenetluse pikka kestvust ei saa põhjendada asja keerukuse ega mahukusega, sest tegemist on tavalise maksukuriteoga, milles kogu uurimine jäi Eesti piiresse ja toimus ühe ametkonna osavõtul, hõlmates suhteliselt piiratud osaliste ringi. Kriminaalasja materjalide mahukus annab tunnistust üksnes menetleja ebaprofessionaalsusest, eriti arvestades, et kohtus loobus prokurör olulises osas süüdistusest. Kaitsja juhib eraldi tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsuse terviktekst sai menetlusosalistele kättesaadavaks alles ligi aasta peale otsuse resolutiivosa kuulutamist.
44.Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonide juurde ja palusid need rahuldada. Süüdistatavad toetasid oma kaitsjate apellatsioone. Ühtlasi avaldasid kõik süüdistatavad, et nad on nõus oma kaitsjate taotlusega lõpetada kriminaalasja menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. A. Gutmani ja R. Heinala kaitsja M. Mahlapuu kordas koos apellatsiooniga kohtule esitatud taotlust võtta tõendina kriminaalasja juurde prokuratuuri vastus 5. septembri 2010. a teabenõudele. Süüdistatav A. Andressoo kordas enda 15. jaanuaril 2015 kohtule kirjalikult esitatud taotlust võtta tõendina kriminaalasja juurde Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi 29. oktoobri 2014. a otsus Harju Maakohtu kohtuniku Katre Poljakova distsiplinaarasjas nr 9-13/14-5. Prokurör esitas taotluse võtta kriminaalasja materjalide juurde alusdokumendid, millest nähtub süüdistavate arestitud kontode saldo. Kriminaalkolleegium rahuldas kõik eelloetletud taotlused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
45.Kriminaalkolleegium, olles läbi vaadanud esitatud apellatsioonid ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, asub seisukohale, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Alljärgnevalt käsitleb kolleegium esmalt kriminaalmenetluse mõistliku ajaga seonduvat (I); vastab seejärel apellantide kriitikale puutuvalt asitõenditesse (II); käsitleb jälitustoimingutega saadud tõenditega seonduvat (III); analüüsib kaitsjate väiteid tõendite hindamise kohta maakohtus (IV); selgitab A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt kuriteo kaastäideviimisega seonduvat (V); vastab kaitsjate väidetele kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste kohta (VI); käsitleb kaitsjate kriitika seoses väidetavalt lubamatute tõenditega (VII); analüüsib kaitsjate kriitikat puutuvalt maksukuriteoga tekitatud kahju suurusse (VIII); vastab N. Jagafäri ja M. Kalevi kaitsjate väitele, mille kohaselt ei ületa nende süüdistatavate kaasaaitamisteod maksukuriteo jaoks vajalikku karistatavuse alampiiri (IX); vastab A. Andressoo kaitsja seisukohale, nagu oleks maakohus teinud vastuoluliselt otsuse üksnes Pinnatöötluse OÜ suhtes, kuigi süüdistusaktis käsitletakse selle asemel kolme erinevat äriühingut (X); käsitleb tsiviilhagiga seonduvaid küsimusi (XI); käsitleb karistuste, konfiskeerimistaotluste ja arestitud varaga seotud küsimusi (XII); lahendab kriminaalasja (XIII); ja viimaseks otsustab menetluskuludega seonduva (XIV).
I
46.A. Andressoo kaitsja taotles apellatsioonis põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse korras kontrollida, kas maakohus on tervikotsuse süüdistatavale A. Andressoo kättesaadavaks tegemisega ligi aasta pärast apellatsiooniteate esitamist rikkunud süüdistatava põhiõigust mõistlikule menetlusajale. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Õigus oma kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul on tõepoolest hinnatav isiku põhiõigusena. Niisamuti on ka maakohtu tervikotsuse koostamisega viivitamine hinnatav selle põhiõiguse riivena. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamine põhiõiguse riive tõttu oleks aga põhjendatud üksnes olukorras, kus selle riive üle ei oleks võimalik kriminaalmenetluse raames kohtulikku kontrolli toimetada. Arutataval juhul niisugust ohtu ei eksisteeri. KrMS § 151 kohaselt tuleb kohtul tagada kriminaalasjas võimalikult kiire lahendini jõudmine. KrMS § 2741 kohaselt on kohtumenetluse poolel õigus taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, tagamaks
kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. KrMS §-s 2742 lg-s 1 sätestatakse aga, et juhul kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Seega on kriminaalmenetluses ette nähtud meetmed, mille abil menetlusosalisel on võimalus taotleda mõistliku menetlusaja riivele reageerimist ja mille alusel on kohus kohustatud ka selle õiguse riivet kontrollima. Arutataval juhul on ka A. Andressoo kaitsja ise ringkonnakohtult taotlenud mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kriminaalasjas menetluse lõpetamist, mistõttu kohtukolleegiumil tuleb juba apellandi taotlusest tulenevalt kaaluda, kas A. Andressoo põhiõigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud ja mismoodi sellele võimalikule rikkumisele reageerida.
47.Kaitsjad on apellatsioonides taotlenud kriminaalasjas menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Seejuures märgivad kaitsjad, et kriminaalmenetlus arutatavas asjas on süüdistatavate jaoks kestnud juba vähemalt alates veebruarist 2007; menetluses on nii kohtueelses menetluses kui ka maakohtus esinenud põhjendamatuid pause; kriminaalasi ei ole sedavõrd mahukas ega keeruline, et see õigustaks menetluse senist kestust; menetluse venimine ei ole toimunud süüdistatavate süül; ja puudub perspektiiv, et menetluses saabuks lähiajal lõplik lahendus. Kolleegiumi hinnangul on kaitsjate tõstatatud küsimus kriminaalmenetluse mõistliku aja ületamisest asjakohane, kuid sellegipoolest ei ole alust rahuldada apellatsioonides esitatud taotlust kriminaalmenetlust lõpetada.
48.Asudes selgitama mõistliku menetlusajaga seonduvat, märgib kolleegium esmalt, et nõustub maakohtu seisukohaga, et arutatavas asjas tuleb mõistliku menetlusaja kulgemist arvestada alates süüdistatavate kahtlustatavatena kinnipidamisest 28. veebruaril 2007. Kaitsjate ringkonnakohtu istungil avaldatud väidetega, nagu peaks mõistliku menetlusaja kulgemist arvestama juba 18. oktoobrist 2006, mil asjas alustati kriminaalmenetlust, kolleegium maakohtu otsuses viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtade valguses ei soostu. Mõistliku menetlusaja nõude eesmärk on vältida olukorda, kus menetlusele allutatud isikul eksisteerib tarbetult pika ajavahemiku kestel teadmatus ja ebakindlus oma kriminaalasja lõpplahendist ning seetõttu sundida riiki toimetama kriminaalmenetlust optimaalse aja jooksul. Olukorras, kus kriminaalmenetlust on küll juba alustatud, kuid konkreetsele isikule ei ole see veel teatavaks saanud, ei saa aga mingist teadmatusest või ebakindlusest rääkida ning seepärast ei ole põhjendatud sellisele kriminaalmenetluse staadiumile laiendada veel ka mõistliku menetlusaja nõuet. Praegusel juhul on tõepoolest kriminaalmenetlust süüdistatavate suhtes toimetatud juba enne nende kahtlustatavana kinni pidamist 28. veebruaril 2007, kuid sellest kuupäevast varasemad menetlustoimingud on toimunud süüdistatavate teadmata ega ole seetõttu saanud ka neis kriminaalmenetluse kulgemisega kaasneda võivat kindlusetust esile kutsuda. Jälitustoimingute tegemisega alates 2006. a oktoobrist on kahtlemata toimunud küll süüdistatavate põhiõiguste riive, kuid see saab mõistliku menetlusaja kontekstis samuti tähendust omada alles alates hetkest, mil menetlustoimingule allutatud isik saab tehtavatest toimingutest teadlikuks.
49.Puutuvalt mõistliku menetlusaja hindamise kriteeriumidesse (asja keerukus, kaebaja käitumine, riigivõimu käitumine, selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul) märgib kolleegium alljärgnevat.
49.1.Arutatav kohtuasi ei ole õiguslikult märkimisväärselt keerukas. Selle sisuks olev õiguslik küsimus on õigupoolest küllaltki triviaalne – nimelt, kas nn arvevabrikutele makstud summade
eest müüdi kaupu ja osutati teenuseid, mida arvetel kajastati ning kas nimetatud arvete alusel süüdistatavate äriühingust väljamakstud raha saab käsitada ettevõtlusega seotud kuluna või mitte. Siiski ei saa kohtuasja tervikuna hinnata lihtsaks ja seda põhjusel, et ühelt poolt on kriminaalasja maht olnud algselt väga suur. Asja maht on menetluse käigus erinevatel põhjustel vähenenud (osade süüdistatavate puhul erinevatel alustel menetluse lõpetamine või nende õigeksmõistmine). Ometi on ka menetluse praeguseks staadiumiks järgi jäänud kaheksa süüdistatavat, kelle puhul on vaatluse all enam kui kolmeaastane maksupettuste seeria. Süüdistuses kirjeldatud tegevust on ulatuslikult konspireeritud, mistõttu on selle uurimine ja hilisem arutamine kohtus olnud mõistetavalt ajamahukas. Kriminaalasjas olevate tõendite maht on suur, tegemist on grupiviisiliselt toimepandud süsteemsete kuritegudega, milles menetlusosaliste suur hulk põhjustab samuti menetluse viivitust.
49.2.Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga süüdistatavate ja kaitsjate käitumisele menetluse käigus. Vastusena apellantide kriitikale täiendavalt märkida, et maakohtu etteheited kaitsjate menetlust venitavale tegevusele on olnud põhjendatud. Maakohus leidis, et kaitsjad jätsid kohtueelse menetluse lõpule viimisel täitmata enda hoolsuskohustuse ning ei tutvunud KrMS § 224 lg 3 korras asjas kogutud süüdistuse asitõenditega ega esitanud nendega seoses õigeaegselt oma taotlusi, asudes sisuliselt kohtumenetlust venitavalt esitama sellekohaseid taotlusi alles asja arutamise ajal maakohtus. Samuti on kaitsjad suuremas osas (v.a kaitsja Merle Järvala) kohtueelse menetluse lõpuleviimisel jätnud kasutamata õiguse tutvuda süüdistatavate suhtes jälitustoimingutega kogutud materjalidega. Kohtumenetluse käigus esitatud taotlused on aga tõepoolest sundinud kohut istungiteks mõeldud aja arvelt andma kaitsjatele aega asitõendite ja jälitusmaterjalidega tutvumiseks. Lisaks on tulnud kohtul lahendada korduvalt kriminaalasja arutamist venitavaid, sisult põhjendamatuid taotlusi. Nii on maakohus asjakohaselt viidanud kaitsja A. Reinmaa 24. septembri 2012. a taotlusele süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile. Samuti on 20. veebruaril 2012, s.t juba kohe kohtumenetluse alguses esitatud kohtule taotlus kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Uuesti on kaitsjad korranud taotlust kriminaalasja lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu
1.oktoobri 2012. a kohtuistungil (vt istungiprotokolli lk 2). Kaitsjate käitumist kohtuistungil ei saa sugugi mitte läbivalt konstruktiivseks ja asja kiiret arutamist soosivaks pidada, vaid istungiprotokollide põhjal võib väita, et kaitsjate valitud taktika on olnud lausa põikpäiselt obstruktsionistlik, seda eeskätt seonduvalt asjas esitatud asitõendite ja jälitustoimingutega seonduvalt.
49.2.1.Nii nt taotlesid kaitsjad A. Kuningas, M. Mahlapuu, V. Turkin, M. Järvala, V. Kivistik (kaassüüdistatav AT kaitsja), A. Simson ja A. Reinmaa 4. ja 5. juunil 2012. a toimunud kohtuistungitel, et neile antaks aega jälitusprotokolliga tutvumiseks, sest see tõend on nende jaoks üllatav. Samas oli jälitusprotokolli olemasolu kaitsjatele teada ja võimalus sellega tutvuda oli olemas juba peale kohtueelse menetluse lõpuleviimist, mil protokolliga soovis tutvuda aga üksnes kaitsja M. Järvala. Kaitsjad on aga püüdnud menetlust lihtsalt venitada, mis nähtub mh asjaolust, et kuigi M. Järvala oli juba jälitustoimingu protokolliga tutvunud, taotles ka tema 4. juuni 2012. a kohtuistungil uuesti selle tõendiga tutvumiseks lisaaega taotlemast. Ka oli selleks ajaks jälitusprotokolli ja salvestiste kohtuistungil tõendina esitamisest juba maakohtu varasemal istungil 10. aprillil 2012 juttu olnud – mistõttu kaitsjate „üllatus“ selle tõendi suhtes on arusaamatu. Kaitsja A. Kuningas on püüdnud menetlust venitada asjakohatu taotlusega tunnistada põhiseaduse vastaseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus osas, millega piiratakse kohtumenetlusse lubatud valitud kaitsjal, kes ei ole advokaat, kaitseõiguse realiseerimist ligipääsul piiratud tasemega riigisaladusele, andes selleks võimaluse üksnes vabatahtliku julgeolekukontrolli läbimise korral. Selle taotluse on kaitsja esitanud juba
26.aprillil 2012, olles varem taotlenud nii endale kui oma kaitsealusele A. Andressoole
ligipääsu tema suhtes kogutud jälitusteabele, mille kohus A. Andressoo suhtes ka rahuldas. Samuti andis kohus oma 24. aprilli 2012. a määrusega teistele süüdistatavatele ja nende advokaatidest kaitsjatele ligipääsu süüdistatavate kohta jälitustoimingutega kogutud materjalile, mida ei ole kajastatud jälitusprotokollis. Sellest nähtuvalt said kõik süüdistatavad aru ka sellest, et on olemas jälitusprotokoll ja jälitustoimingutega kogutud teave, mida selles kajastatakse.
49.2.2.Asitõendite uurimise alustamisel avaldasid kaitsjad korduvalt oma teadmatust nende olemasolust kriminaalasja juures ja püüdsid igati takistada asitõendite avaldamist. Sellele kulus kokkuvõttes märkimisväärselt istungiaega. Maakohus lükkas asitõendite avaldamisega seotud küsimuste üksikut otsustamist edasi ja tegi lõpuks 28. juuni 2012. a määruse, leides selles, et asitõendite olemasolu oli kaitsjatele siiski teada ja nad oleks pidanud KrMS § 224 lg 3 kohtueelse menetluse lõpuleviimisel esitama taotluse asitõenditega tutvumiseks, mida aga keegi kaitsjatest ei teinud. Tagamaks siiski süüdistatavate kaitseõigust, andis maakohus kaitsjatele ligi kolmekuulise tähtaja asitõenditega tutvumiseks. Selle aja jooksul pidasid asitõenditega tutvumist vajalikuks aga üksnes A. Andressoo ja tema kaitsja. Seegi kaitsjate käik näitab ilmekalt soovi menetluse kulgu maksimaalselt venitada. Ka selle aja möödumise järel, nt 25. septembri 2012. a kohtuistung on tervikuna kulunud ainetule arutelule süüdistusakti seaduslikkuse üle (kuna selles pole tõendeid loetletud viisil, nagu nõutakse KrMS § 154 praegu kehtivas redaktsioonis), mis päädis sellega, et kaitsja V. Kivistiku arvates oli 2011. a
1.septembrini kehtinud KrMS § 154 redaktsioon põhiseaduse vastane (vt protokolli lk 14). Tegelikult nähtub taas kogu selle päeva kohtuistungist lihtsalt kaitsjate metoodiline püüd venitada asja arutamist.
49.2.3.Ehkki seda ei saa käsitada etteheitena kaitsjatele, tuleb siiski märkida, et objektiivselt venitas maakohtus asja arutamist seegi, et 2012. a sügisel, 2013. a algul oli raske leida istungiaega, sest kohtu pakutud erinevate aegade puhul esines ühel või teisel kaitsjal takistus istungil osalemiseks (vt nt 2. oktoobri 2012. a istungiprotokoll, lk-d 23-24).
49.3.Mis puutub riigivõimu käitumist arutatava kriminaalasja menetlemisel, siis tuleb möönda, et selles osas esineb märkimisväärseid probleeme.
49.3.1.Hoolimata eelöeldust, et kriminaalasi on väga mahukas ja kuritegude toimepanemise konspireeritusse tõttu ongi selle tõendamisele ning arutamisele kuluv aeg paratamatult tavapärasest oluliselt pikem, tuleb tõdeda, et isegi seda mööndes on süüdistatavate õigust asja mõistliku aja jooksul lahendamisele põhjendamatult suures ulatuses riivatud. Apellandid heidavad mh ette seda, et juba kriminaalasja kohtueelne menetlus oli liiga pikk ja osutavad seejuures iseäranis ligi aastasele perioodile, mil kriminaalasi seisis peale eeluurimise lõpetamist ja enne süüdistusakti kohtule esitamist prokuratuuris. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda perioodi siiski ülearu pikaks pidada. Sel hetkel hõlmas kuriteokahtlustus praeguseks järgi jäänust tunduvalt suuremat ringi süüdistatavaid ja tegusid (süüdistusakt saadeti kohtusse 16 isiku suhtes). Kohtueelses menetluses kogutud materjalid läbitöötamine, tõendamiseks vajalikku süsteemi paigutamine, süüdistuseks vajaliku strateegia valik ja süüdistusakti koostamine sedavõrd mahukas asjas on aeganõudev, mistõttu on ajakulu arusaadav ja aktsepteeritav. Nõustuda tuleb ka prokuröri märgituga, et ka enne kriminaalasja materjalide prokuratuuri saatmist 2010. a kevadel, oli eeluurimise pikk kestus põhjendatud selle väga suure mahuga – üle tuli kuulata suur hulk tunnistajaid, uurimist vajas väga mahukas kirjalike tõendite kogu, mis (nagu nähtub kohtus uuritud kirjalikest tõenditest) ei ole alati kohe väga lihtsalt mõistetavad, vaid mille konteksti tabamiseks tuleb neid kõrvutada teiste kirjalike tõendite, tunnistajate ütluste ja jälitustegevusega kogutud tõenditega. Tulebki veelkord prokuröri poolt
ringkonnakohtu istungil märgituga soostuvalt mainida, et arutatavas asjas on kohtueelse menetluse kestust kahtlemata pikendanud mahuka, enam kui 300 lk telefonikõnede stenogramme hõlmava jälitusprotokolli koostamine. Erinevalt kaitsjatest ei leia kolleegium, et arutatavas asjas oleks kokku kuhjatud põhjendamatult suures koguses tõenduslikult ebavajalikku materjali. Selle kohta ei ole kaitsjad ise osanud tuua ka ühtki konkreetset etteheidet.
49.3.2.Silmatorkavaim probleem arutatava kriminaalasja menetlemise kestuse seisukohast on maakohtu tervikotsuse tegemiseks kulunud aeg. Nimelt kulus maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise järgselt apellatsiooniteate esitamisest kuni otsuse tervikteksti teatavaks tegemiseni ligi üks aasta. Kolleegium leiab, et iseenesest on normaalne, et maakohtul üle aasta väldanud (eelistung toimus maakohtus 7. juunil 2011, kriminaalasja sisulist arutamist alustati
20.veebruaril 2012, kohtulikud vaidlused lõppesid 24. aprillil 2013 ja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 29. augustil 2013) ja ligi 50 istungipäeva hõlmanud kohtuasjas otsuse koostamiseks tavapärasest oluliselt enam aega. Siiski ületas seekord otsuse koostamisele kulunud aeg aktsepteeritava piiri. Maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutati 29. augustil 2013. Menetlusosaliste apellatsiooniteated esitati seaduses ettenähtud tähtaja jooksul 29. augustist kuni 5. septembrini 2013. Iseäranis on taunitav see, et kui maakohus pikendas 21. oktoobril 2013 otsuse tervikteksti teatavaks tegemise tähtaega kuni 15. novembrini 2013, siis sel kuupäeval otsuse tervikteksti tegelikult menetlusosalistele kättesaadavaks ei tehtud ning samas ei määratud selleks ka uut edasilükatud tähtpäeva. Otsuse terviktekst tehti teatavaks maakohtu viimati määratud tähtpäevast enam kui 9 kuud hiljem 26. augustil 2014.
49.4.Seoses kriteeriumiga selle kohta, kui oluline on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalulolev, nõustub kolleegium maakohtu seisukohtadega ja ei pea – tuginedes KrMS § 342 lg-le 3 – vajalikuks selles osas argumente üle korrata.
50.Kolleegium ei nõustu kaitsjate väitega, nagu puuduks arutataval juhul perspektiiv jõuda lähiajal kriminaalasjas lõpliku lahendini. Vastupidi, praegust menetlusstaadiumi arvestades on tõenäoline, et kriminaalasjas jõutakse lõpliku lahendini hiljemalt lähikuudel. Juhul, kui keegi menetlusosalistest ei peaks ringkonnakohtu otsusega nõustuma, on seda küll võimalik vaidlustada kassatsiooni korras, kuid Riigikohtu lahend kriminaalasjas on lõplik. Mõistliku menetlusaja rikkumise ainus järelm ei ole seaduse kohaselt kriminaalasjas menetluse lõpetamine, vaid konkreetse järelmi valikul tuleb lisaks rikkumise faktile, selle sügavusele ja võimalikule edasisele süvenemisele arvestada ka avalikku huvi jõuda kriminaalasjas õiglase lahendini ja võtta kuriteo toime pannud isikud vastutusele. Mida olulisem on kahjustatud õigushüve või mida intensiivsemalt õigushüve kahjustatud, seda suurem peab olema mõistliku menetlusaja rikkumine, et õigustada selle kompenseerimise vahendina just kriminaalasjas menetluse lõpetamist. Arutataval juhul on süüdistatavatele ette heidetud mitme aasta jooksul väga ulatuslikku ja konspireeritud maksupettuste süsteemi rakendamist. Seega on avalikke finantshuvisid kahjustatud väga intensiivselt. Kuigi ka mõistliku menetlusaega on selgelt rikutud, ei pea kolleegium siiski õigeks ega kohaseks sel põhjusel kriminaalasjas menetlust lõpetada.
51.Kolleegium märgib ka, et hoolimata eeltuvastatud minetustest on vaieldamatult selle kriminaalasja arutamine kulgenud tavapärasest aeglasemalt ka põhjusel, et tegemist on väga mahuka süüdistusasjaga, mis hõlmab pika aja vältel toimunud konspireeritud maksupettusi suure hulga erinevate isikute osavõtul, mille uurimine on olnud objektiivselt aeganõudev. Objektiivselt aeganõudev on samadel põhjustel olnud ka kriminaalasja kohtulik arutamine. Kuigi maakohtul apellatsiooniteate saamisest tervikotsuse teatavaks tegemiseni kulunud aeg oli
lubamatult pikk, on süüdistuse ja uuritud tõendite mahtu arvestades siiski selge, et tervikotsuse koostamiseks oli arutatavas asjas vajalik tunduvalt pikem aeg kui KrMS § 315 lg-s 8 selleks ette nähtud 15 päeva.
52.Eeltoodule tuginedes on mõistliku menetlusaja rikkumist arutatavas asjas võimalik ja otstarbekas hüvitada muul moel kui kriminaalasjas KrMS § 2742 sätete alusel menetlust lõpetades. Nimelt võimaldab KrMS § 306 lg 1 p-s 61 sätestatu mõistliku menetlusaja ületamise korral kergendada süüdlase karistust. Kergendades A. Andressoole, A. Tedremäele, A. Gutmanile, K. Gutmanile, M. Uigale ja R. Heinalale mõistetud karistusi, heastatakse neile mõistliku menetlusaja ületamisest tulenev põhiõiguse rikkumine (vt otsuse p 102).
II
53.A. Andressoo ja A. Tedremäe kaitsjad on apellatsioonides tõstatanud rea küsimusi seoses maakohtus uuritud asitõenditega.
53.1.Esmalt on nimetatud kaitsjad leidnud, et maakohus on lubamatult vastu võtnud süüdistusaktis mainimata asitõendid, mis paiknevad lisatoimikutes 1-26. Kolleegium kaitsjate kriitikaga ei nõustu, märkides, et arutatavas kriminaalasjas on süüdistusakt kohtule esitatud
29.aprillil 2011. Toona kehtinud KrMS § 154 lg 2 p 4 redaktsiooni kohaselt tuli süüdistusaktis märkida üksnes süüdistust kinnitavate tõendite loetelu ega olnud vaja iga tõendi puhul tuleb ka selgitada, millist asjaolu sellega tõendatakse. Seega piisas toonase regulatsiooni kohaselt, kui süüdistusakti oli asitõendite kohta märgitud nende olemasolu ja asukoht lisatoimikutes. Samuti on alusetu A. Andressoo kaitsja kriitika selle kohta, et asitõendite juures pole öeldud, millise KrMS § 124 eritunnuse tõttu selline tõend on kogutud. Midagi niisugust ei olnud KrMS § 154 sätete kohaselt nõutav ei süüdistusakti esitamise ajal arutatavas kriminaalasjas ega ka praegusel ajal. KrMS § 124 lg-s 1 sätestatud loetelu nende tunnuste kohta, mille alusel muutub mingi ese kriminaalasja asitõendiks, on deklaratiivse tähendusega, mitte ei loo prokurörile kohustust mingi asitõendi süüdistusaktis nimetamisel ka märkida, millise tunnuse alusel on vastav objekt asitõendiks loetud.
53.2.A. Andressoo kaitsja väidab, nagu oleks prokurör esitanud maakohtule kohtuistungil tõendi nr 85 (Nordea Panga vastus teabenõudele) koosseisus CD-plaadi, mida süüdistusaktis ei kajastata ja mis on seetõttu lubamatu tõend. Kaitsja selline väide on ebaõige. Süüdistusaktis toodud tõendite loetelus on muu hulgas 85. tõendina märgitud Nordea Panga vastuskiri teabenõudele. Nimetatud tõendis on sõnaselgelt kirjas, et selle juurde kuulub ka CD-plaat, milles õigupoolest sisaldubki panga vastus esitatud teabenõudele. Panga vastuskirjast on kahtlusteta selge, et vastus koosneb paberkandjal kirjast ja CD-plaadist, mis mõlemad kuuluvad seega lahutamatult süüdistusakti tõendite loetelus nr 85 all märgitud tõendi koosseisu. Samamoodi on alusetu A. Andressoo kaitsja väide, nagu ei oleks tõendi nr 6 (OÜ Project Holding kontoris 28. veebruaril 2007 toimunud läbiotsimisel äravõetud dokumentide seas olevate pangakontode väljavõtete vaatlusprotokoll) koosseisus vaadeldud pangakontode väljavõtteid süüdistusaktis nimetatud. Vastupidi, süüdistusaktis on sõnaselgelt märgitud, et nimetatud tõendi koosseisu kuuluvad nii vaatlusprotokoll kui ka pangakontode väljavõtted.
53.3.Küll aga nõustub kolleegium A. Andressoo kaitsja kriitikaga selle kohta, et kui tõendi nr 6 raames on kohtule esitatud pangakontode väljavõtete vaatlusprotokoll 3. juunist 2009, siis tegelikult on samu kontoväljavõtteid vaadeldud juba varem – 21. septembril 2007. Sel kuupäeval on A. Gutmani ja tema kaitsja juuresolekul lahti pitseeritud 28. veebruaril 2007
OÜ Project Holding ruumides toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumentide pakid ja vaatluse käigus koostatud neist nimekirjad, milles sisalduvad ka vaidlusalused pangakontode väljavõtted. Seejuures ei ole vaatlusprotokolli kontoväljavõtete kohta tehtud ühtki märget mingite eritunnuste kohta kõnealustel väljavõtetel. 3. juunil 2009 toimunud vaatluse protokolli on aga kontoväljavõtete juurde märgitud, et neile on tehtud käsitsi rida märkmeid. Tuleb nõustuda apellandi seisukohaga, et puudub kindlus, et nimetatud käsikirjalised märkmed ei ole kontoväljavõtetele tekkinud pärast 21. septembril 2007 toimunud vaatlust. Seetõttu ei saa kohtukolleegium lugeda tõendit nr 6 usaldusväärseks selles osas, milles see kajastab pangakontode väljavõtetelt tuvastatud käsikirjalisi märkmeid. Samas, muus osas – nimelt selles, et kõnealused pangakontode väljavõtted asusid OÜ Project Holding ruumides ja võeti sealt ära ning et neil kajastub teave OÜ-le Project Holding tehtud ülekannete, selle äriühingu kontolt tehtud ülekannete ja sularaha väljavõtmise kohta – saab tõendist nr 6 kohtukolleegiumi hinnangul usaldusväärset teavet.
III
54.Mitmed kaitsjad on seadnud kahtluse alla jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavuse, leides, et jälitustoimingutega tõendite kogumine on olnud üldse lubamatu ja et sel teel tõendite kogumisel on rikutud ka kriminaalmenetlusõiguse norme.
54.1.A. Andressoo kaitsja arvates on jälitustoimingutega tõendite kogumisel rikutud ultima ratio põhimõtet ja kogutud jälitustoimingutega tõendeid olukorras, kus muude tõendite kogumine ei olnud välistatud ega ka oluliselt raskendatud. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Arutatava kriminaalasja esemeks on reaalselt toimivate äriühingute ja variäriühingute vahelised fiktiivsed tehingud, mida pandi toime mitme aasta vältel. Näilike tehingute varjamiseks oli seejuures välja töötatud ulatuslik konspiratsioonimehhanism, kus mh näidati fiktiivsete tehingute tegelikena demonstreerimiseks ühe äriühingu töötajaid (Pinnatöötluse OÜ) teise ettevõtte töötajatena; toimivalt äriühingult tehtud pangaülekannetega laekunud raha kanti edasi teistele arvetele ja võeti see siis osade kaupa sularahas välja ning tagastati ülekande tegijale. Sellise varjatud tegevuse kohta tõendite kogumine ilma jälitustoiminguid rakendamata on raskendatud ja teatud osas ka välistatud (nt ei ole reaalne ilma jälitustoiminguteta saada toimepanijate selgitusi fiktiivsete tehingute tegeliku olemuse kohta, isikute omavahelist telefonitsi toimunud suhtlust saabki tõendada ainult jälitustegevusega kogutud tõenditega). Jälitustoimingutega saadud tõendid on võimaldanud siduda muude tõenditega (süüdistatavate ja tunnistajate ütlused, raamatupidamisdokumendid, pangakontode väljavõtted) saadud teabe tervikuks ja mõista toimunu konteksti. Seetõttu on arutatavas kriminaalasjas jälitustoimingutega tõendite kogumine olnud kooskõlas nende toimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 tingimustega.
54.2.Ekslik on ka A. Andressoo kaitsja arusaam, nagu oleks jälitustoimingutega tõendite kogumine arutataval juhul olnud välistatud mh põhjusel, et menetluse esemeks olev kuritegu ei ole piisavalt raske. Kaitsja tõlgenduses nõudis jälitustoimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 tõendite jälitustoimingutega kogumise eeldusena, et isikule süüks pandav tegu oleks karistatav vähemalt kuni kolme aastase vangistusega, kuid KarS §-s 386 sätestatud kuriteo eest nähti toona karistusena kuni kolme aasta pikkuse vangistuse kõrval ette ka rahaline karistus ja seega ei ole teo raskuse kriteerium täidetud. KrMS § 110 lg-s 1 sätestatud karistuse raskuse kriteerium kujutab endast minimaalse sanktsiooni ülemmäära seadmist, mille puhul võib jälitustoiminguga tõendi kogumine kõne alla tulla. See tähendab, et teo eest peab raskeima
võimaliku sanktsioonina olema ette nähtud vähemalt kolme aastane vangistus. Sätte sõnastusest ei tulene aga nõuet, et sellise teo eest ei võiks olla ette nähtud ka mõnda kergemat sanktsiooni.
54.3.K. Gutmani ja N. Jagafäri kaitsjate arvates on jälitustoiminguga K. Gutmani ja N. Jagafäri kohta kogutud tõendid lubamatud põhjusel, et nende süüdistavate osas ei ole jälitustoiminguks luba antud. See seisukoht on ebaõige ja kummutatud juba maakohtu otsuses (vt lk 97-98). Kolleegium nõustub maakohtu sellekohaste seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Lisaks märgib kolleegium täiendavalt, et K. Gutmani ja N. Jagafäri kohta oli jälitustoimingu käigus juhuleiuna saanud tõendite kasutamine lubatav põhjusel, et ka need isikud osalesid koos kaassüüdistavatega konspireeritud maksupettuse skeemis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellega seoses varasemalt märkinud, et juhuleiu all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu, sh jälitustoimingu tegemise eeldusena väljastatud kohtu loast. Kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt nt RKKKo 3-1-1-92-13, p-d 8-9 ja 3-1-1-28-14, p 17.1). K. Gutmani ja N. Jagafäri puhul ilmneski nende kuritegelik seotus ja konkreetne roll alles jälitustoimingule allutatud isikute suhtes läbiviidud jälitustoimingutest. Mõlema nimetatud süüdistatava puhul ilmnes, et ka nemad on kaasa aidanud maksupettuste toimepanemisele – seega vastasid ka nende puhul kahtlustuse sisuks olevad teod KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Niisuguses olukorras on toimunud põhiõiguste riive põhjendatud ja teise isiku kohta antud jälitusloa alusel toimunud jälitustegevusest juhuleiuna saadud tõend lubatav.
54.4.Ka K. Gutmani kaitsja eelnevaga haakuv kriitika, nagu oleks K. Gutmani puhul jälitustoiminguga saadud tõend lubamatu mh põhjusel, et K. Gutmani kohta ei ole koostatud jälitusprotokolli, on põhjendamatu. Jälitustoimingute tegemise ja jälitustoimingu protokolli koostamise ajal kehtinud KrMS redaktsiooni § 113 sätete kohaselt kanti jälitustoimingu protokolli toimingu teinud asutuse nimetus, toimingu aeg ja koht, toimingule allutatud isiku andmed ja kogutud teave (praegu sisaldub analoogne regulatsioon KrMS §-s 12610). Seadusest ei tulene nõuet, et juhuleiu korral tuleks koostada veel mingi täiendav protokoll, kuhu kantakse juhuleiuna avastatud uue potentsiaalse kahtlustatava andmed ja jälitustoimingu käigus tema kohta saadud teave. See, et isiku kohta ei ole tehtud iseseisvat jälitustoimingu protokolli, ei tähenda aga, et kui olemasolevas jälitusprotokollis sisaldub teda puudutav teave, ei oleks võimalik kriminaalmenetlusõiguslikult rääkida teda puudutavast tõendist. K. Gutmanit puudutav jälitusteavet sisaldav tõend on arutataval juhul 5. juuni 2009. a jälitusprotokoll, mis on koostatud A. Gutmani, R. Heinala, M. Uiga, M. Kalevi, N. Jagafäri, A. Tedremäe ja A. Andressoo suhtes tehtud jälitustoimingute kohta (vt tl-d 49-50, XII kd). Jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on toimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p 800).
54.5.Kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendamatu ka A. Andressoo kaitsja poolt jälitustoiminguga saadud tõenditele tehtud kriitika, mis puudutab A. Andressoo pealt kuulatud telefonivestluste salvestuste autentsust ja sellest tulenevalt jälitustoiminguga kogutud tõendi usaldusväärsust. Kaitsja on välja toonud mõned üksikud kõned, mille puhul esinevad anomaaliad: ühe identse kõne salvestisi on mitu ja need on erineva pikkusega või on kõne salvestis tühi, sisaldamata mingitki heli. Kaitsja arvates viitavad need tunnused salvestiste muutmisele või kustutamisele. Kaitsja ei ole siiski selgitanud, miks on digitaalselt salvestatud
helifail kustutatud üksnes selle sisu osas, jättes faili enda nn tühja kesta alles. Samuti, mis mõte on muuta kõnesalvestisi viisil, et nende sisu on erinevatel juhtudel identne. Prokurör on selgitanud, et kaitsja osutatud tühjad failid on tekkinud nurjunud kõnedest tehnilistel põhjustel (vt prokuröri selgitus 22. veebruari 2013. a kohtuistungil, tl 100, kd XIV). Kolleegium nõustub selle hinnanguga. Tehnilistel põhjustel on tekkinud ka osade kõnede salvestiste kordused, mis erinevad üksteisest küll mõne sekundi võrra salvestise pikkuse osas, kuid milles kõne sisu on identne. Kolleegium nõustub mh prokuröri hinnanguga, et puudub igasugune eluline usutavus, et jälitustoimingud teinud asutus (Keskkriminaalpolitsei) oleks salvestistega manipuleerinud. Salvestised on kriminaalasja kohtueelsele menetlejale (MTA) üle antud vahetult peale jälitustoimingute tegemise lõppu, s.o 1. ja 2. veebruaril 2007, s.o enne, kui kriminaalasjas tehti esmased avalikud menetlustoimingud. Esinevad anomaaliad on loogiliselt selgitatavad tehniliste põhjustega. Samas ei ole kaitsjad suutnud pakkuda mingit mõistlikku selgitust, miks oleks pidanud tõenditega manipuleerimise soovi korral seda tegema niivõrd kohmakal ja küsimusi tekitaval moel, et tühjad kõnefailid jäävad jälitustoimingute andmestikku alles või et osadest kõnedest salvestatakse mitu sisult identset koopiat. Eeltoodu valguses ei sea salvestistes esinevad kordused või mõned ilma helita failid kolleegiumi hinnangul kahtluse alla kõigi jälitusprotokollis kirjeldatud pealt kuulatud telefonikõnede salvestiste autentsust ega nende põhjal koostatud jälitusprotokolli.
54.6.Mitmed kaitsjad on apellatsioonides pidanud arutatavas asjas koostatud jälitusprotokolle tõendina lubamatuks põhjusel, et jälitustoimingu on teostanud kaitsepolitseiametnik, aga allkirjastanud on selle maksu-ja tolliametnik.
54.6.1.Jälitusprotokolli koostamise ajal kehtinud KrMS § 113 lg 3 kohaselt pidi protokolli allkirjastama jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Eeltoodud vormivea näol on kaitsjate arvates jälitustoiminguga teabe kogumisel rikutud seaduse nõudeid, mistõttu ongi jälitusprotokollid KrMS § 111 sätestatut arvestades tõendina lubamatud. Kohtukolleegium sellise käsitlusega ei nõustu ja märgib, et maakohtu otsuse lk-del 98-99 on kaitsja samasisulisele kriitikale juba ammendavalt vastatud. Maakohtu hinnangul ei ole jälitustoimingu tegemisel seadusrikkumisi aset leidnud ja seetõttu on kaitsjate viited KrMS § 111 nõuete rikkumisele kohatud. Jälitustoimingu protokollidele nende koostamise ajal kehtinud reegleid on tõepoolest rikutud, sest protokollid on allkirjastanud selleks õigustamata isik. See rikkumine ei ole aga oma iseloomult niisugune, et muudaks jälitusprotokollid tõendina lubamatuks. Seda seisukohta on aktsepteeritud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt TLR jõustunud otsus asjas nr 1-08-7666, p 11.2).
54.6.2.Täiendavalt peab kolleegium vajalikuks osutada aga veel sellele, et KrMS-is jälitustegevuse regulatsiooni muutmisega 2012. a muudeti ka senist nõuet, et jälitusprotokolli peab allkirjastama just jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Praegu kehtiva KrMS § 12610 lg 1 kohaselt koostab jälitustoimingu protokolli jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik. Kuigi see seadusemuudatus ei legitimeeri omaaegset menetlusõiguse rikkumist, võimaldab see hinnata toimunud rikkumiste õiguslikku tähtsust. Jälitustoimingu protokolli allkirjastamisega deklareeritakse, et tegemist on ametliku dokumendiga ja näidatakse ära selle koostaja. See omakorda võimaldab üheselt tuvastada isiku, kellelt saab protokollis sisalduva kohta vastust nõuda. MTA-l endal puudub (ja puudus ka arutataval juhul kõne all olevate jälitustoimingute tegemise ajal) õigus jälitustoiminguid teha ning nende menetluses olevates kriminaalasjades nad üksnes tellivad jälitustoimingu tegemist selleks õigustatud asutustelt. Samas on arusaadavalt just kriminaalasjas eeluurimist läbi viiv asutus ja ametnik see, kes suudab adekvaatselt hinnata jälitustoimingutega kogutud teavet ja selekteerida kogu infohulgast välja selle osa, milles on konkreetses kriminaalasjas tähtsust.
Seega on loogiline, et kui MTA uuritavas kriminaalasjas on jälitustoimingud teinud küll Politsei- ja Piirivalveameti jälitusametnik, koostab nende põhjal jälitusprotokolli just MTA ametnik. Arusaadavalt peaks sellisel juhul tema protokolli ka allkirjastama. See, et praktikas on KrMS varasema redaktsiooni kehtivuse ajal tulnud ette, et hoolimata § 113 lg-3 sätestatud sõnaselgest nõudest allkirjastas protokolli mitte jälitustoimingu teinud asutuse juht ega tema määratud isik, vaid jälitustoimingu tellinud asutuse ametnik, on küll kahetsusväärne, kuid ei sea mingil viisil kahtluse alla jälitustoimingu protokolli lubatavust või usaldusväärsust tõendina.
IV
55.Kaitsjate apellatsioonides on tehtud rohkeid etteheiteid maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutele. Nii on kaitsjate arvates osadele tõenditele antud ebaõige hinnang; esinevad kõrvaldamata kahtlused süüdistavate süüs, mis tuleks tõlgendada nende kasuks; tõendeid ei ole hinnatud kogumis; tuvastatud asjaoludest on tehtud ebaõigeid järeldusi; ja osalt puuduvat maakohtu otsuses üldse põhjendused. Alljärgnevalt käsitleb kohtukolleegium neid etteheiteid.
56.Mitme kaitsja apellatsioonis heidetakse maakohtule ette, et ebaõigesti on loetud süüdistuses märgitud nn variäriühinguid ilma reaalse majandustegevuseta ühinguteks. Nii väidab A. Gutmani ja A. Heinala kaitsja, et kriminaalasjas on tõendeid Project Holding OÜ tehtud tööde kohta; N. Jagafäri kaitsja hinnangul ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi selle kohta, et Tekacom OÜ ja Pinnatöötluse OÜ vahel puudusid reaalsed tehingud; M. Uiga kaitsja hinnangul nähtub kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustest, et nad tegid reaalset tööd ja said selle eest tasu; A. Andressoo kaitsja viitab, et nii tunnistajate ütluste, kuluarvete, käibedeklaratsioonide kui ülekannetega on tõendamist leidnud, et OÜ-l Project Holding olid töötajad ja reaalne majandustegevus.
56.1.Kohtukolleegium leiab, et apellantide kriitika ei kummuta maakohtu järeldusi. Kriminaalasjas on usaldusväärselt tõendamist leidnud süüdistuse kohaselt süüdistatavatele etteheidetu: s.o fiktiivsete arvete esitamine reaalselt tegutsevatele äriühingutele, nendest äriühingutest nimetatud arve alusel raha väljamaksmine, selle raha nimetatud äriühingute käsutusse sularahas tagasitoomine ning fiktiivsete arvete alusel tasutu põhjal äriühingute raamatupidamisandmetes valeinfo kajastamine ja MTA-le sisult ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamine. On tõendatud, et süüdistuses märgitud reaalselt tegutsevatele äriühingutele (OÜ Meeskond, OÜ Revalhaus Pluss, UPA Ehituse OÜ, Pinnatöötluse OÜ, AS Ühinenud Depood, OÜ ATI Grupp) esitatud arvetel toodud teenuseid tegelikult ei osutatud. Fiktiivseid arveid esitati pika perioodi kestel ja need moodustasid ülekaalukalt valdava osa arveid esitanud äriühingute nimel esitatud arvetest. Vaidlustades küll kohtu järeldused seoses variäriühingute majandustegevuse puudumisega, on kaitsjad jäänud paljasõnaliseks selles, millistes nimetatud äriühingutes majandustegevus toimus ja milles see seisnes. Apellatsioonides on sellega seonduvalt nimetatud üksnes Project Holding OÜ-d. Maakohtu otsuse sõnastust võib lugeda mõneti ebaõnnestunuks osas, milles märgitakse, nagu oleks kõigil süüdistuses märgitud variäriühingutel (sh Project Holding OÜ-l) puudunud igasugune reaalne majandustegevus, sest see väide pole täpne. Samas, ehk küll ei saa eitada, et mõnedel variäriühingutel, (eeskätt Project Holding OÜ-l) on asjas uuritud tõenditest nähtuvalt tõepoolest esinenud ka väikeses mahus reaalset majandustegevust, ei puuduta see tõdemus mingil määral arutatavat kriminaalasja. Nimelt on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud, et süüdistuses märgitud variäriühingute ja süüdistuses märgitud reaalselt tegutsevate ettevõtete vahelised suhted ei olnud reaalsed majandussuhted, vaid olid suunatud näiliku käibe tekitamisele. See
nähtub süüdistatavate ütlustest (nt kohtuistungil üle kuulatud ES, TV, SE ja MS ütlused); tunnistajate ütlustest (nt rohked tunnistajad, kes töötasid reaalselt Pinnatöötluse OÜ-s, kuid keda vormistati konspiratsiooni huvides ametlikult tööle Project Holding OÜ-sse ja ABC Stores OÜ-sse); jälitustoimingutega kogutud tõenditest ja kirjalikest tõenditest. Seega ei ole siinkohal põhjust maakohtu ebaõnnestunud väljenduse põhjal teha järeldust, nagu oleks maakohus süüteokoosseisu seisukohast olulise asjaolu ebaõigesti tuvastanud.
56.2.A. Gutmani ja A. Andressoo ütlused selle kohta, et Project Holding OÜ ja Pinnatöötluse OÜ vahel toimusid reaalsed tehingud, on maakohus põhjendatult ebausaldusväärsetena kõrvale jätnud. Asjas uuritud tõenditest nähtub üheselt muu. Sama käib N. Jagafäri ütluste ebausaldusväärsena kõrvale jätmise kohta puutuvalt väidetavasse tellingute rentimisse Pinnatöötluse OÜ-le. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu sellekohaste põhjendustega, ei ole KrMS § 342 lg-le 3 tuginedes siinkohal vajalik neid põhjendusi uuesti üle korrata.
57.K. Gutmani kaitsja heidab apellatsioonis ette, et K. Gutmani süüditunnistamine tugineb üksnes mõnele üksikule pealt kuulatud kõnefragmendile, mis ei kinnita tema süüd. Kaitsja arvates puuduvad tõendid mh selle kohta, et K. Gutman teadnuks maksukuriteo toimepanemisest, mistõttu puudus tal tahtlus sellele kaasaaitamiseks. Kolleegium nende väidetega ei nõustu. Jälitustoimingute käigus saadud teave K. Gutmani kohta on piisavalt üksikasjalik, et paigutada tema teod veenvalt üldisesse pilti. Neist nähtuvalt sai ta A. Gutmanilt korraldusi fiktiivsete arvete koostamiseks, suhtles sel teemal ka TVga, kohtus tellijatega ja arutas A. Gutmaniga maksukuriteole kaasaaitamisega seonduvaid praktilisi detaile. Kohtupraktikas on varem korduvalt selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine vaid ühele tõendile (milleks võib olla ka jälitustoiminguga saadud tõend) ei ole välistatud (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-10-11, p 25). Kuigi K. Gutmani osaluse kohta napib muid tõendeid, on maakohus jälitustoiminguga saadud teabe analüüsimisel jõudnud veenvatele järeldustele sellest, et K. Gutman on talle süüksarvatud kuriteo toime pannud ja tegutsenud seejuures ka nõutava tahtlusega. Kohtu seisukoha kujunemine on seejuures otsuse tekstist selgesti jälgitav.
58.Kolleegiumi hinnangul on paljasõnaline M. Kalevi kaitsja seisukoht, nagu puuduks tõendid selle kohta, et M. Kalev organiseeris variäriühingu Tekacom Baltic OÜ või et tal olnuks selle üle kontroll. Maakohtu otsuse lk-del 132-134 on tunnistaja MR ja süüdistatava MS ütlustele, aga samuti mitmele dokumentaalsele tõendile tuginedes leidnud tuvastamist, et eelnimetatud variäriühingu organiseeris just nimelt M. Kalev ning et see äriühing tegutses tema kontrolli all. MR ütlustest nähtub, et 2006. a suvel lasi ta end kellegi M palvel vormistada Tekacom Baltic OÜ juhatuse liikmeks, kuid kõik selle äriühingu dokumendid, pangakaardid ja ka pinkalkulaatori andis ta M-le, allkirjastades tema soovil veel ka paki valgeid paberilehti. Kuigi MR M. Kalevit kohtuistungil ära ei tundnud ja viimane on oma seotust Tekacom Baltic OÜ-ga eitanud, nähtub see seos siiski MS ütlustest ja juhistest, mille M. Kalev jättis MS kätte ajaks, mil ta ise viibis puhkusereisil.
59.Kaitsjad on kahtluse alla seadnud maakohtu seisukoha, et süüdistuses märgitud variäriühingutel puudus reaalne majandustegevus. Vastupidise kinnituseks toob A. Gutmani ja R. Heinala kaitsja välja tõendid (tööaja arvestuslehed ja registreerimisvihik), millest nähtuvalt on Project Holding OÜ osutanud reaalseid teenuseid. M. Uiga kaitsja viitab tunnistajate ütlustele, millest nähtuvalt tegid nn variäriühingute töötajad reaalset tööd ja said selle eest ka tasu. Ka N. Jagafäri kaitsja arvates ei nähtu maakohtu otsusest tõenditele tuginevaid põhjendusi selle kohta, nagu puudunuks Tekacom Baltic OÜ ja Pinnatöötluse OÜ vahel reaalsed tehingud.
Kolleegium ülaltoodud väidetega ei nõustu ja leiab, et maakohtu vastupidised järeldused on põhiosas korrektsed.
59.1.Maakohtu seisukoht, nagu puudunuks kõigil A. Gutmani ja grupis koos temaga tegutsevate isikute käsutuses olevatel variettevõtetel igasugune majandustegevus, on suuremas osas õige. Kaitsjad on püüdnud kummutada viitega kahele tõendile (tööaja arvestuslehed ja registreerimisvihik), millest nähtuvalt on Project Holding OÜ siiski teatud reaalseid töid teinud. Kolleegium nõustub, et maakohus on tõepoolest eksinud, leides, et Project Holding OÜ-l puudus igasugune reaalne majandustegevus. Ometi ei muuda see tõdemus midagi puutuvalt maakohtu järeldusse seoses süüdistuses kirjeldatud tegudega ja nende toime panemisega süüdistatavate poolt. Tõendid Project Holding OÜ reaalse majandustegevuse kohta hõlmavad üksnes marginaalset osa selle äriühingu arvetel kajastatud tegevusest. Sealjuures ei puuduta need tõendid Project Holding OÜ suhet Pinnatöötluse OÜ või teiste süüdistuses märgitud äriühingutega, mille toime pandud maksupettustelele Project Holding OÜ kaudu kaasa aidati. Tehingud Pinnatöötluse OÜ, UPA Ehituse OÜ ja Meeskond OÜ-ga olid eranditult fiktiivsed. Lisaks osutab kolleegium veel ka sellele, et Project Holding OÜ oli üksnes üks A. Gutmani ja temaga koos tegutsenud isikute kontrolli all olnud äriühingutes, mille kaudu maksupettustele kaasa aidati. Ühegi teise viidatud äriühingu kohta pole aga kaitsjad suutnud välja tuua isegi mitte marginaalses ulatuses reaalsele majanduskäibele osutavaid tõendeid.
59.2.M. Uiga kaitsja väited selle kohta, nagu viitaks kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud töötajate ütlused nn variäriühingute reaalsele majandustegevusele, on maakohtu poolt juba veenvalt kummutatud. Tuleb märkida, et M. Uiga kaitsja sellekohased väited apellatsioonis on esitatud ebamääraselt – välja ei ole toodud ühtki konkreetset näidet, millele tuginedes kaitsja hinnangul saab rääkida variäriühingute reaalsest majandustegevusest. Püüdes kaitsja kriitikale siiski sisuliselt vastata, märgib kolleegium alljärgnevat. Maakohtus üle kuulatud tunnistajate (ES, RM, GF, OG) ütlustest nähtub, et tunnistajad pidasid läbirääkimisi asumaks tööle Pinnatöötluse OÜ-sse, kuid vormistati seejärel hoopis Project Holding OÜ või ABC Stores OÜ töötajaiks. Samas osaliselt maksis neile (sularahas, n.ö mustalt) ikkagi Pinnatöötluse OÜ üks osanik A. Tedremäe (vt maakohtu istungi protokollid 2. maist 2012: tl 76-78; tl 78-81; tl 8284; tl 84-86 kd XI). Samasisulisi ütlusi andis kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud YB, kelle ütlused maakohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p-le 1 tuginedes (tl 171-172, kd XI, vt ka kohtuistungi protokolli 28. maist 2012 tl 179 kd XI). Üksnes tunnistaja AV on andnud ütlusi selle kohta, et ta tõepoolest tegi Project Holding OÜ-s reaalselt tööd ja sai sellest äriühingust ka oma töö eest palka (vt maakohtu istungi protokoll, 4. mai 2012, tl 109-111, kd XI). Neist tõenditest, iseäranis koosmõjus maakohtu poolt uuritud muude tõenditega (eeskätt jälitustoimingutega saadud tõendid, Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisdokumendid) on ilmne, et A. Gutmani ja temaga koos tegutsenud isikute kontrolli all olnud äriühingud ei olnud valdavas osas reaalselt tegutsevad äriühingud ning neil puudusid reaalsed majandussuhted Pinnatöötluse OÜ-ga, UPA Ehituse OÜ-ga ja Meeskond OÜ-ga.
59.3.Samuti on paljasõnaline N. Jagafäri kaitsja väide, nagu puuduks tõendid N. Jagafäri poolt fiktiivsete arvete esitamise kohta Pinnatöötluse OÜ-le. Maakohus on uurinud jälitustoiminguga kogutud tõendeid ja kõrvutanud neid A. Tedremäe kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste ning kirjalike tõenditega (Tekacom Baltic OÜ pangakonto väljavõtted, millelt nähtuvad Pinnatöötluse OÜ tehtud ülekanded arvete tasumiseks), tehes otsuse lk-del 133–136 nende põhjal argumenteeritud järeldused selle kohta, et N. Jagafär ei suhelnud Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmete A. Andressoo ja A. Tedremäega mitte tellingute rendi teemadel, vaid just seoses näilike tehingute ja nende eest fiktiivsete arvete esitamisega.
60.N. Jagafäri kaitsja on üritanud ringkonnakohut veenda selles, et N. Jagafäril oli mõistlik põhjendus, miks ta muutis kohtuistungil enda kohtueelselt antud ütlusi. Nimelt olevat uurija kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel survestanud N. Jagafäri andma end süüstavaid ütlusi. Selline kaitsja väide on paljasõnaline ja ebaloogiline spekulatsioon. N. Jagafäri ülekuulamise juures kohtueelses menetluses viibis kaitsjana vandeadvokaat Andres Gorkin. Ta ei ole suutnud anda kohtule mõistlikke selgitusi, miks aruselge täiskasvanud inimene, kelle juures viibib ka kvalifitseeritud kaitsja, peaks andma enda kohta ebatõeseid ja süüstavaid ütlusi, samuti, mil moel oli võimalik uurijal teda niisuguseks ennast kahjustavaks tegevuseks sundida. Seega on maakohus põhjendatult lugenud N. Jagafäri ütlused tõendina ebausaldusväärseteks ja need tõendite kogumist kõrvale jätnud
61.A. Tedremäe kaitsja hinnangul puuduvad maakohtu otsuses mistahes viited tõenditele ja põhjendused selles, A. Tedremäe oleks viinud mõne arve raamatupidajale või esitanud mõne deklaratsiooni. See kaitsja väide on ebaõige. Kuigi tõepoolest ei ole tõendeid selle kohta, et A. Tedremäe oleks võrdselt koos A. Andressooga Pinnatöötluse OÜ raamatupidamist ja maksuarvestust korraldanud, ei välista see veel A. Tedremäe vastutust maksukuriteo kaastäideviimise eest. A. Tedremäe oli Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige. Tulenevalt äriseadustiku §-st 183, korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Seega, sõltumata juhatuse liikmete vahelisest sisemisest töökorraldusest, vastutas Pinnatöötluse OÜ raamatupidamise eest juhatuse liikmena ka A. Tedremäe, kes, olles teadlik valeandmete esitamisest teise juhatuse liikme poolt, pidanuks hea seisma selle eest, et ebaõiged andmed parandataks. Maakohtus uuritud tõenditest nähtub, et A. Tedremäe oli teadlik fiktiivsetest tehingutest ja sellega Pinnatöötluse OÜ-le n.ö musta kassa tekitamisest (vt nt kohtuistungil avaldatud A. Tedremäe kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt on A. Tedremäe N. Jagafäri käest saanud ühel korral tagasi sularaha, mida kasutati töömeestele mitteametlike palkade maksmiseks. A. Tedremäe on andnud selle kohta alljärgnevaid ütlusi: „Tavaliselt suhtles Nailiga sel teemal Ake, aga ilmselt oli ta kusagil ära ja seetõttu toodi raha temale“ (tl-d 190-224, kd XIII). Ka jälitustoimingutega kogutud tõenditest nähtub, et A. Tedremäe mitte üksnes ei olnud teadlik fiktiivsete arvete alusel raha maksmisest ja selle raha sularahana tagastamisest, vaid aeg-ajalt suhtles ta fiktiivsete arvete ja raha kättesaamise nimel variäriühingute esindajatega ise (vt sellekohaseid viiteid nt maakohtu otsuse lk-del 125, 126, 128, 132 ja 134-135). A. Tedremäelt võeti läbiotsimisel ära terve rida maksukuriteo toimepanemiseks kasutatud variäriühingu OÜ Baltmar Market arveid (tõend 51, tl lk 6-7, kd IV). Eeltoodu põhjal on piisavalt tõendeid selle kohta, et A. Tedremäe tegutses maksukuriteo toimepanemisel koos A. Andressooga ühiselt ja kooskõlastatult. Ehkki tema igapäevane roll Pinnatöötluse OÜ-s ei hõlmanud süüdistuse sisuks olevate tegude toimepanemist, oli ta neist kogu aeg teadlik ja ta oli valmis vajadusel A. Andressood kuriteo toimepanemiseks vajalike tegude sooritamisel asendama ja abistama.
62.A. Andressoo kaitsja leiab, et maakohtu otsuses kajastatud Pinnatöötluse OÜ vastu esitatud tulumaksunõue on alusetu, sest variäriühingute kontole makstud raha Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmele tagastamine ei ole tõendanud. Kohtukolleegium selle väitega ei soostu ja märgib, et maakohus on eeskätt jälitustoimingutega kogutud tõenditele, aga ka pangakontode väljavõtetele, kaassüüdistatavate MS ja SE ütlustele tuginedes veenvalt tuvastanud selle, et Pinnatöötluse OÜ arveldusarvelt variäriühingutele kantud rahasummad tagastati Pinnatöötluse OÜ-le sularahas. Kaudselt kinnitavad eelloetletud tõendeid ka tunnistajate (ES, RM, GF, OG ja YB) ütlused selle kohta, et Pinnatöötluse OÜ-s maksti neile ümbrikupalka. Maakohus on asjakohaselt selgitanud, et eelnimetatud Pinnatöötluse OÜ ülekanded on hinnatavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna, mistõttu tuli neilt TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tasuda tulumaks.
V
63.Eelnevaga haakuvalt ei nõustu kolleegium ka A. Tedremäe ja A. Andressoo kaitsjate kriitikaga, nagu ei oleks maakohtu otsuses ära näidatud, milles seisnes A. Andressoo ja A. Tedremäe puhul maksukuriteo kaastäideviimine.
63.1.Tuleb küll tõdeda, et maakohtu seisukoht ei ole ses küsimuses esitatud kuigi kergesti jälgitavalt, sest alapunktis, kus kaastäideviimist sõnaselgelt käsitletakse, ei ole maakohus A. Tedremäe ning A. Andressoo teopanuseid lahti kirjutanud, märkides vaid, et kaassüüdistatavatel oli kuriteo toimepanemiseks olemas kokkuleppe ja ühine teoplaan, mida viidi ellu pika aja jooksul, kusjuures kumbki toimepanija täitis erinevaid rolle (vt maakohtu otsuse lk 143). Küll aga on A. Andressoo ja A. Tedremäe teopanuseid analüüsitud konkreetselt Pinnatöötluse OÜ kuriteoepisoodi juures ja selle põhjal on ka arusaadav, milles nende rollid seisnesid.
63.2.Nt nähtub tunnistajate RM ja GF ütlustest, et neile maksis mustalt sularahas palka A. Tedremäe. Jälitustoiminguga saadud tõenditest nähtuvalt sai A. Tedremäe selleks raha arvevabrikutest. Samuti on jälitustoiminguga kogutud tõendite käsitluse põhjal on näha, et maakohus käsitab A. Tedremäe ja A. Andressoo tegevust arvevabrikute osas ühise ja kooskõlastatuna ning avatakse nende teopanuseid. Nii märgib maakohus selle kohta nt alljärgnevat: „29.12.2006 kell 10:10 kõnes küsib Ake Andressoo Arnold Gutmanilt, et kuule, saad sa vaadata, mis mul seal Project Holdingule maksmata on veel sinu andmetel? Arnold Gutman ütleb, et tal on praegu raske nii öelda, et peaks raamatupidamisest vaatama. Ake ütleb, et tead anna mulle uus ja ma panen sulle lihtsalt praegu 50. Gutman ütleb et jah, siis saame vaata seal koos kombineerida. Arnold ütleb arve numbriks 309 ja Ake lubab osalise makse 50 ära panna. Ake ütleb omalt poolt veel, et Aivar on linnas ja peaks Aivarile ette helistama, et Aivar siis sõidab kuhugi. Arnold lubab, et tunni jooksul korraldab ära ja et Uiga tuleb läbi. (stenogramm tl 109-110). 29.12.2006 kell 12:09 laekub Project Holding arveldusarvele Pinnatöötluse OÜ poolt tasutud 50 000 krooni selgitusega arve nr 309 osaline tasumine (stenogramm tl 111) ning kell 15:22 kõnes teatab Aivar Tedremäe Arnold Gutmanile, et mulle toodi nüüd osa ära (stenogramm tl 111). Ka nimetatud kõnedest on näha, et Ake Andressoo küsis Arnold Gutmanilt arve numbrit, kandis niipalju, kui tal parasjagu võimalik oli (50 tuhat krooni) selle arve numbriga, mis Arnold Gutman talle telefonis andis raha Project Holdingu arveldusarvele ning juba samal päeval tagastati osa sellest rahast Aivar Tedremäele“ (vt maakohtu otsuse lk 126).
63.3.Veidi allpool, kohtuotsuse leheküljel 128 kirjutab maakohus aga maksuametile Pinnatöötluse OÜ maksukohustusega seoses valeandmete esitamisest järgmist: „Nimetatud valeandmed esitati Ake Andressoo ja Aivar Tedremäe teadmisel ja heakskiidul, kuivõrd nad olid teadlikud, et OÜ ABC Stores, OÜ Baltcom Holding, OÜ Project Holding, OÜ Arquette Invest, OÜ Meisterserv, OÜ Bonamark ja OÜ Hovercraft Invest mingit teenust Pinnatöötlusele ei ole osutanud. See on otseselt tõendatud Ake Andresoo ja Aivar Tedremäe telefonikõnedega Arnold Gutmaniga, kus räägitakse konspireeritult näilistest tehingutest ja sularaha tagastamisest. Samuti on see tõendatud ka sellega, et Pinnatöötluse OÜ maksis regulaarselt oma töötajatele nö ümbrikupalku ja osa Arnold Gutmanilt tagasisaadud sularahast läks kindlasti ka selle
jaoks. Töölistele musta palga maksmine nõudis igakuiselt aktiivset tegevust selle nimel, et sularaha „tekitada“ et seda õigeaegselt saada oleks ning kuivõrd ehitusobjekte oli palju siis pidid sellega mõlemad juhatuse liikmed tegelema ja kursis olema. Seega tegutsesid Ake Andressoo ja Aivar Tedremäe mõlemad kavatsetult OÜ Pinnatöötluse maksukohustuse vähendamise eesmärgil.“
63.4.Sarnaselt on maakohus näidanud A. Andressoo ja A. Tedremäe ühist ja kooskõlastatud tegevust ka OÜ-ga Exclusive Haldus ja Tekacom Baltic OÜ-ga tehtud tehingute puhul. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu argumentatsiooniga, ei ole seda kooskõlas KrMS § 342 lg-ga 3 vajalik siinkohal korrata.
63.5.Kolleegiumi hinnangul on eelnevast selgelt näha, miks käsitab maakohus A. Andressoo ja A. Tedremäe käitumist ühise ja kooskõlastatuna: kuidas ta selgitab nende rolli ja millistele tõenditele ta oma järeldused rajab. Nende põhjendustega mittenõustumiseks puudub alus.
64.Kaitsjad on vaidlustanud muu hulgas sedagi, et A. Tedremäele on justkui ette heidetud samaaegselt tegevust ja tegevusetust. Selle väitega ei saa nõustuda.
64.1.Süüdistuses on A. Tedremäele tehtud etteheite sisuks üheselt tegevusetus: „Samuti Aivar Tedremäe, olles teadlik, et raamatupidajale edastatakse fiktiivsed arved Ake Andressoo poolt maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja olles teadlik, et deklaratsioonides on kajastatud valed andmed (eelpool toodud) jättis nimetatud valed andmed deklaratsioonides parandamata, millega võimaldas teisel juhatuse liikmel viia kuritegu lõpule. “ Süüdistusaktis on avatud ka A. Tedremäe puhul tema tegutsemiskohustuse õiguslik alus ja seda alljärgnevalt: „Tulenevalt äriseadustiku § 180 lg-st 1 ja §-st 183 on Aivar Tedremäe Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmena vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest. Samuti on ta maksukorralduse seaduse § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama Pinnatöötluse OÜ maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise.“ Samas on õige, et maakohus ei ole A. Tedremäe puhul tegevusetusdelikti jaoks oluliste elementide suhtes jälgitavalt oma seisukohta avaldanud. Kohtuotsuses puudub selgelt eristatav sektsioon, kus integreeritult käsitataks A. Tedremäe puhul tegemata jäänud nõutavat tegu ja tema tegutsemiskohustuse õiguslikku alust. Samuti ei ole võimalik üheselt mõista maakohtu lõppjäreldust A. Tedremäe kaastäideviimisteo olemusest. Ses osas põhjenduste puudumist tuleb lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Nimetatud rikkumine on aga ringkonnakohtu poolt parandatav, sest A. Tedremäel ja tema kaitsjal on olnud võimalik end tegevusetusdelikti süüdistuse vastu adekvaatselt kaitsta: süüdistusaktis ongi talle etteheidetavat käitumist kirjeldatud tegevusetusena.
64.2.Maakohus on käsitlenud A. Tedremäe kohustust tagada Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmena äriühingu raamatupidamise korraldatus ja raamatupidamisandmete õigsus, samuti tema kohustust tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine sh ka äriühingu tegevuse tõepärane arvestus ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamine (vt maakohtu otsuse lk 122). Puudu on seega üksnes maakohtu järeldus, et A. Tedremäe oli juhatuse liikmena ja seega kõigeks eelnevaks kohustatud isikuna tegutsema selle nimel, et maksudeklaratsioonides A. Andressoo tegevuse tõttu esitatud valeandmed saaksid parandatud. Niisuguse kohustuse täitmata jätmine moodustas talle etteheidetava tegevusetuse.
64.3.Nagu eelpool p-des 63.2.-63.3. selgitatud, eelnes A. Tedremäe poolt tema õigusliku kohustuse täitmata jätmisele aktiivne käitumine selle nimel, et A. Andressool oleks võimalik maksudeklaratsioonidesse Pinnatöötluse OÜ raamatupidaja vahendusel valeandmeid esitada. Samuti nähtub eelnevalt käsitletust, et A. Tedremäe oli oma käitumise sisust teadlik ning tegutses eesmärgipäraselt. Tema aktiivne teopanus hõlmas seega ka tegevuse vormis käitumist, kui süüdistuse kohaselt oluline on see, et A. Tedremäe teo nn sotsiaalne raskuspunkt – talle õiguslikult tehtav etteheide – toimus tegevusetuse vormis. Niisugusele järeldusele viib kohtukolleegiumi asjaolu, et Pinnatöötluse OÜ raamatupidamise korraldamisega tegeles asjas uuritud tõenditest nähtuvalt juhatuse sisese kokkuleppe kohaselt A. Andressoo. Ses olukorras oleks A. Tedremäel võimalik vabaneda vastutusest, kui ta näitaks, et on kohase hoolsusega täitnud enda kontrollikohustust Pinnatöötluse OÜ juhtimise üle. A. Tedremäe puhul on aga maakohus üheselt tuvastanud hoopis muu. Ta oli suurepäraselt teadlik sellest, et Pinnatöötluse OÜ tasub fiktiivseid arveid, maksab nn musta palka, kajastab raamatupidamises ja maksuarvestuses tegelikkusele mittevastavaid andmeid, sest ta ise osales maksupettuse toimepanemiseks vajalikes eeltegudes nagu fiktiivsete arvete tellimises, võttis sularahas vastu fiktiivsete arvete alusel variäriühingutele makstud raha, tasus nn musti palkasid. Sellest teadmisest ja A. Tedremäe tegudest tulenevalt võib väita, et tal oli Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmena talle äratuntav õiguslik kohustus vältida A. Andressoo poolt valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamist. Selle kohustuse täitmata jätmine moodustabki talle süüksarvatava teo sisu.
VI
65.Mitme kaitsja apellatsioonis on asutud seisukohale, et maakohus on arutatavas asjas jätnud süüdistatavate süü osas tekkinud kahtlused nende kasuks tõlgendamata, rikkudes seega KrMS § 7 lg-st 3 tulenevat ühte süütuse presumptsiooni põhimõtte olulist aspekti.
65.1.Kolleegium niisuguse kriitikaga ei soostu. Kriminaalmenetluse ühe põhiprintsiibi – süütuse presumptsiooni – järgimine tähendab tõepoolest seda, et kõik kõrvaldamata kahtlused kohtualuse süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Samas, süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks üksnes kõrvaldamata kahtlus. Praeguses kriminaalasjas ei ole aga maakohtu otsusesse jäänud mingeid kõrvaldamata kahtlusi. Niisuguseks kahtluseks ei kvalifitseeru ükski asjaolu pelgalt põhjusel, et kaitsja kohtu järeldustega ei nõustu. Kõrvaldamata kahtlusest saab rääkida üksnes olukorras, kus tõendite hindamisel tekivad süüdistuse versiooniga võrreldes muud alternatiivsed võimalused, mida asjas kogutud tõenditele tuginedes ei ole võimalik tõsikindlalt kummutada. Ühtki niisugust alternatiivset ja kummutamata võimalust ei ole maakohtu otsusesse jäänud, mistõttu on in dubio pro reo põhimõtte rikkumisele viitav kaitsjate kriitika alusetu.
65.2.Täiendavalt tõdeb kolleegium, et kaitsjate väited kõrvaldamata kahtluste kohta konkretiseerimata ning seetõttu sisuliselt kontrollimatud ja paljasõnalised. Nii märgitakse A. Gutmani ja H. Heinala kaitsja apellatsioonis, et „Kohtus uuritud kaudsete ja ebamääraste tõendite alusel ei ole alust ümberlükkamatult väita kohtuotsuses, et A. Gutman ́i ja R. Heinala tegevus on käsitletav maksukuriteole kaasaaitamisena otsese tahtlusega. On ilmselge, et käesolevas asjas esineb piisavalt ümberlükkamatuid kahtlusi, mis tuleb tõlgendada süüdimõistetute kasuks.“ Kaitsja ei selgita, millised kahtlused ja milliste kaudsete ning ebamääraste tõendite põhjal arutatavas asjas tekivad, visates õhku üksnes üldsõnalise deklaratsiooni, mis ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Samasugust kriitikat tuleb kõrvaldamata kahtluse väite osas teha ka M. Uiga kaitsja apellatsioonile, kus väidetakse, et
„kõrvutades jälitustoimingute teel saadud teavet ning kohtus vahetult kuulatud tunnistajate ütlusi on nende vahel oluline erinevus, mis annab alust kõrvaldamata kahtlusteks süüdistuse poolt esitatud versiooni tõele vastavuses.“ Siingi jääb kaitsja täielikult ebakonkreetseks, suutmata osutada reaalselt ühelegi vastuolulisuse näitele tõendite hindamisel maakohtus.
66.Pole alust nõustuda ka A. Gutmani ja H. Heinala kaitsja etteheitega, nagu poleks maakohus hinnanud tõendeid kogumis. Tõendite kogumis hindamise nõude rikkumine tähendab olukorda, kus kohus on mingid kriminaalasjas kogutud ja kohtus avaldatud tõendid kohtuotsuses üldse tähelepanuta jätnud või jätnud osa tõendeid teadlikult tõendite kogumist välja ilma, et selleks oleks olemas kriminaalmenetlusseadustikust nähtuv konkreetne alus. Arutatavas asjas ei ole maakohus mingeid tõendeid n.ö hinnata unustanud. Tõendite puhul, mis on aga tõendite kogumist kõrvale jäetud – eeskätt süüdistatavate ütlused – on maakohus oma niisugust otsustust igakordselt ka arusaadavalt ja veenvalt põhjendanud. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid alljärgnevalt korrata.
67.Mitmed kaitsjad on väljendanud seisukohta, nagu rikkunuks maakohus oma vaidlustatud otsuses oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, s.t maakohtu otsuses puuduvad motiivid.
67.1.Puutuvalt kaitsjate sellesse etteheitesse peab kolleegium kõigepealt paslikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljuti oluliselt muutunud praktikale eeltoodud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega seoses. Nimelt on Riigikohus märkinud, et kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine on üldjuhul – sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral – käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt nt RKKKo asjas 3-1-1-14-14, p-d 699-700). Kolleegium konstateerib, et arutatavas asjas ei ole maakohtu otsuses tuvastatav ükski niisuguse kaaluga põhjendamiskohustuse rikkumine, mida saaks käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
67.2.A. Gutmani ja R. Heinala kaitsja apellatsioonis viidatakse põhjendamiskohustuse rikkumisele maakohtu otsuses üldsõnaliselt, sidumata esitatud väidet ühegi konkreetse asjaolu või tõendiga, mille maakohus oleks analüüsimata jätnud. Seega on kaitsja väide paljasõnaline.
67.3.K. Gutmani kaitsja arvates puuduvad Revalhaus Pluss OÜ ja Pinnatöötluse OÜ kuriteoepisoodidega seonduvalt K. Gutmanit puudutavad põhjendused hoopiski ning nende asemel on kohus korranud üksnes süüdistusaktis märgitut. Sellise väitega ei saa nõustuda. Ehk küll konkreetselt Revalhaus Pluss OÜ-d puudutavas alapunktis tõesti ei käsitleta ühtki tõendit, mis näitaks K. Gutmani tegutsemist sellele äriühingule fiktiivsete arvete esitamisel, on maakohus põhjalikult ja veenvalt tema rolli A. Gutmani juhitud arvevabrikus käsitlenud oma põhjenduste n.ö üldosas (vt maakohtu otsuse lk-d 102-108). Kohtuotsuse selles osas on tõendite analüüsi põhjal tehtud maakohtu järeldused A. Gutmani, K. Gutmani, R. Heinala ja M. Uibo omavahelise rollijaotuse ja ülesannete kohta maksukuritegudele kaasaaitamisel. Jälitustoimingute protokollidest nähtuva põhjal võib väita, et K. Gutman oli isik, kes koostas variäriühingute nimelt dokumente ja tegi variäriühingute pangakontodelt ülekandeid. Samas suhtles ta vajadusel ka vahetult kliendiks olevate äriühingute esindajatega (vt nt jälitustoimingu
stenogrammi lk-sid 73, 76, 77, 78, 244, 281). Samuti nähtub asjas uuritud tõenditest, et K. Gutman oli teatud perioodil ühe variäriühingu – OÜ Bonamark – puhul allkirjaõiguslik isik ja avas sellele äriühingule pangakonto SEB Pank AS-s. Seega on maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul piisava selguse ja üksikasjalikkusega põhjendanud, miks tuleb K. Gutmani lugeda A. Gutmani juhitud arvevabrikus kindlat rolli täitvaks isikuks. Need põhjendused puudutavad kõiki A. Gutmani juhitud arvevabrikut puudutavaid episoode.
67.4.Vastusena A. Andressoo kaitsja rohketele etteheidetele kohtuotsuse põhjendamiskohustuse väidetava rikkumise kohta tuleb aga märkida, et tegelikkuses on maakohus kõiki kaitsja vastustatud järeldusi põhjendanud, näidates ära konkreetsed tõendid ja oma jälgitava analüüsi, mille kaudu on vastustatud järeldusteni jõutud. See, et kaitsjale niisugused järeldused ei meeldi, ei kujuta endast mingilgi moel otsusest põhjenduste puudumist. A. Andressoo kaitsja väiteid puutuvalt Pinnatöötluse OÜ ostuarvete uurimata jätmisse käsitletud käesoleva otsuse p-des 71.1. ja 71.4. Maksukahju tuvastamise osas on kolleegium teatud probleeme maakohtu käsitluses tõepoolest sedastanud, käsitledes neid täpsemalt käesoleva otsuse osas VIII.
68.Kohtukolleegium ei nõustu A. Gutmani ja H. Heinala kaitsja etteheitega, nagu oleks maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Nii apellatsioonis kui ka ringkonnakohtu istungil selle kohta selgitatu põhjal ilmneb kaitsja ekslik arusaam nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise olemusest. Nimelt märkis kaitsja ringkonnakohtu istungil kohtu sellekohasele küsimusele vastates, et tema hinnangul on tõendatud reaalse majandustegevuse olemasolu süüdistuses märgitud varifirmadel, kuid maakohus on järeldanud neil majandustegevuse puudumist (vt ringkonnakohtu istungi protokoll lk 9). Seega nähtub kaitsja seisukohast, et ta ei nõustu maakohtu järeldustega. Varasemas kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud rikkumisega on tegemist üksnes olukorras, kus kohtu poolt otsuse põhiosas tuvastatud asjaolude ja neist resolutsioonis tehtud järeldused on omavahel loogilises vastuolus (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-100-12, p 8). Millegi sarnasega arutataval juhul aga tegemist ei ole, mistõttu kaitsja viidatud menetlusõiguse rikkumist ei esine.
69.A. Andressoo kaitsja väitel on maakohus rikkunud kriminaalasja arutamise vahetuse ja suulisuse nõuet, sest kohtuistungil esitati ja võeti ka vastu võõrkeelseid ilma tõlketa tõendeid (kohtuistungil kuulatud jälitustoimingute käigus salvestatud telefonikõned A. Tedremäe ja F ning A. Tedremäe ja A vahel), samuti prokuratuuri süüdistuskõne ei kajastanud maksmata jäänud maksude osas maksusumma arvutuskäiku, mis sisaldus üksnes kohtule esitatud kirjalikus tekstis. Kohtukolleegium leiab, et menetlusõiguse rikkumist ei ole aset leidnud. Kõnealuste telefonikõnede puhul oli tõlge olemas stenogrammil, mille kaitsja A. Kuningas ise kohtule enne kõnede kuulamist saatis (vt tl 22-39 (vaidlusalused kõned lk-del 23 ja 24), kd XV). Lisaks tuleb märkida, et kumbagi kõnet, millele kaitsja viitab, ei ole maakohtu otsuses ühegi süüdistatava süüküsimusega seoses tõendina kasutatud. Kuna maakohus ei ole oma otsust eelnimetatud tõenditele rajanud, ei saa nende uurimisel aset leidnud võimalikud minetused olla ka põhjuseks, et maakohtu otsust tühistada. Puutuvalt kaitsja poolt märgitud teise väidetavasse minetusse märgib kolleegium, et etteheide on alusetu. Kaitsja ei ole maakohtu istungil vajalikuks pidanud nõuda, et prokurör esitaks maksude arvutuskäigu suuliselt. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks teeb ta selle kohta etteheite apellatsioonis. Lisaks tuleb tähele panna, et kohtukõnes ei ole prokurör esitanud ühtki tõendit, vaid üksnes andnud oma hinnangu asjas uuritud tõenditele – sh kirjaliku tõendina kohtule esitatud Pinnatöötluse OÜ maksuarvestusele (tõend nr 249). See, et kohtukõne juures on prokurör pidanud otstarbekaks sellest tõendist
refereerida üksnes mingit osa, jättes teise osa sellest üksnes oma kõne kirjalikku teksti, ei ole hinnatav kohtumenetluse vahetuse ja suulisuse põhimõtte rikkumisena.
VII
70.M. Uiga kaitsja hinnangul on 28. veebruaril 2007 M. Uiga sõiduki läbiotsimise protokoll tõendina lubamatu esmalt põhjusel, et selle menetlustoimingu tegemise aeg langeb kokku kinnipidamise ajaga. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. M. Uiga peeti 28. veebruaril 2007 kuriteos kahtlustatavana kinni just oma auto juures, kus toimetati koheselt ka läbiotsimine. Seetõttu kaitsja viidatud rikkumist ei esine. Tuleb ka märkida, et M. Uiga viibis ise läbiotsimise juures ja tal oli õigus ning võimalus teha läbiotsimisprotokolli kohta märkusi või avaldusi. M. Uigal ei ole seoses läbiotsimise läbiviimise ajaga mingeid märkusi ega avaldusi olnud. Kaitsja peab läbiotsimisprotokolli lubamatuks veel ka põhjusel, et M. Uigale ei tutvustatud selle menetlustoimingu tegemisel tema õigusi. Ka see etteheide on alusetu. KrMS § 91 lg 6 kohaselt tutvustatakse isikule läbiotsimise rakendamisel üksnes läbiotsimismäärust. Eraldi õiguste tutvustamist ei ole selleks puhuks aga ette nähtud. Läbiotsimisprotokolli eesmärk on dokumenteerida läbiotsimise käik ja leitud esemed ning anda puudutatud isikule võimalus koheselt reageerida aset leidnud rikkumistele. M. Uiga ei ole protokollile teinud mingeid sisulisi märkusi, mis seaksid kahtluse alla menetlustoimingu läbiviimise või et sellega leiti ja võeti ära just protokollis märgitud esemed.
71.Veel üks tähelepanu vääriv etteheidete blokk A. Tedremäe ja Andressoo kaitsjate apellatsioonides seondub maksuhalduri koostatud maksuarvestuse tõendina kasutamisega. Nimelt on Pinnatöötluse OÜ maksuarvestuse (tõend nr 249) puhul kaitsjate arvates tegemist lubamatu tõendiga, sest 1) ei ole uuritud kõiki maksuarvestuse aluseks olevaid arveid, mistõttu see ei ole kontrollitav; 2) maksuarvestuse on koostanud kriminaalasja kohtueelne menetleja; ja 3) Pinnatöötluse OÜ on arutatavas kriminaalasjas õigeks mõistetud. Kolleegium vastab alljärgnevalt neile kriitika punktidele.
71.1.Etteheitega, et kuna arutatavas asjas ei ole uuritud kõiki maksuarvestuse aluseks olevaid arveid, siis ei ole arvestus kontrollitav ja on seega tõendina lubamatu, kolleegium ei soostu. Esiteks saaks kaitsjate niisuguse etteheitega vaidlustada küll maksuarvestuse usaldusväärsust, aga mitte selle tõendina lubatavust. Teiseks tuleb, nõustudes prokuröri apellatsioonivastuses väljendatud seisukohaga, märkida, et kaitsjad on ise loobunud võimalusest maksuarvestuse vettpidavust kontrollida, sest nad ei ole soovinud maksuarvestusele lisatud algmaterjali e siis arvete koopiate tõendina vastuvõtmist ja kohtus uurimist. Lisaks tuleb aga märkida, et maksuarvestuses toodud andmete õigsust võimaldavad kontrollida teisedki kriminaalasja maakohtus arutamisel uuritud tõendid: Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisest tehtud väljavõte sisendkäibemaksukonto kohta alates 1. jaanuarist 2004 kuni 1. veebruarini 2007 (tõend nr 250); variäriühingute pangakontode väljavõtted, millelt nähtub Pinnatöötluse OÜ-st arvete alusel ülekannete tegemine ja mida on kohtus uuritud vaatlusprotokolli vahendusel (tõend nr 71).
71.2.Nõustuda ei saa A. Tedremäe ja A. Andressoo kaitsjate seisukohaga, nagu oleks maksuhalduri poolt 28. veebruaril 2008 koostatud Pinnatöötluse OÜ maksuarvestus tõendina lubamatu põhjusel, et selle on koostanud kriminaalasja menetleja. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on kohtupraktikas – eeskätt väärteomenetluses – tõepoolest kujunenud seisukoht, et menetleja võib olla küll tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte
enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja (vt nt RKKKo 3-1-1-7-09, p 7). Samas ei tähenda eelmärgitu, nagu ei võiks kriminaalasja menetleva asutuse teenistuja, kes ei ole konkreetse kriminaalasja menetleja, olla tõendi looja. Vastupidi, olukord, kus kriminaalasja menetleva asutuse üks ametnik on kriminaalasja menetleja, kuid teisest sama asutuse ametnikust mingid tõendid lähtuvad, on tavapärane. Nii nt võidakse prokuröri tunnistajana üle kuulata talle teada olevate kuriteo asjaolude üle; politseiametnik võib mõõta mootorsõiduki juhi joovet või sõiduki kiirust, luues seeläbi tõendi.
71.3.Ebaõige on ka A. Andressoo kaitsja seisukoht, nagu oleks Pinnatöötluse OÜ maksuarvestus tõendina lubamatu mh põhjusel, et Pinnatöötluse OÜ on samas kriminaalasjas õigeks mõistetud. Kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 61 lg 1 kohaselt tõendite vaba hindamise põhimõte, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Seda põhimõtet ei piira asjaolu, et tõend puudutab varasemat kaassüüdistatavat, kelle suhtes võib kriminaalmenetlus olla õigeksmõistmisega lõppenud. Õigeksmõistev kohtuotsus väljendab küll kohtu hinnangut süüdistusele tervikuna, kuid ei tähenda iseenesest seda, et kõik õigeksmõistmisega päädinud kriminaalmenetluses kasutatud tõendid muutuksid teiste puutumuses olevate kriminaalmenetluste kontekstis lubamatuteks tõenditeks. Lisaks tuleb märkida, et Pinnatöötluse OÜ õigeksmõistmise tingis prokuröri loobumine süüdistusest põhjusel, et Pinnatöötluse OÜ oli pankrotistunud ning kriminaalmenetlus selle juriidilise isiku suhtes oli muutunud perspektiivituks, kuna puudus reaalne võimalus juriidilisele isikule sisuliste kriminaalõiguslike järelmite kohaldamiseks (vt Harju Maakohtu 20. veebruari 2012. a määrus, millega eraldati kriminaalasjast nr 1-11-5397 materjalid Pinnatöötlus OÜ (pankrotis) KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007.a. on antud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 3 järgi) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel uude toimikusse).
71.4.Üksikute süüdistusaktis märgitud arvete puhul esineb ebatäpsusi kuupäevas või arve numbris, mida A. Andressoo kaitsja on käsitanud tõendina selle kohta, et maakohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele ja et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kolleegiumi selle väitega ei nõustu ja leiab, et tegemist on kirjavigadega, mis on ka lihtsasti kontrollitav kriminaalasja materjalide juures olevatest arvetest, samuti pangakontode väljavõtetest Pinnatöötluse OÜ tehtud ülekannete kohta.
72.Kolleegium ei pea võimalikuks nõustuda A. Andressoo ja A. Tedremäe kaitsjate väidetega puutuvalt Pinnatöötluse OÜ-s toimunud läbiotsimisel saadud tõendite lubatavusse. Nimelt on kaitsjad leidnud, et kuna läbiotsimise protokollist ei nähtu, mis kuupäeval on see koostatud, siis on protokoll tõendina lubamatu ja samuti on lubamatud kõik selle läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid. Kaitsjatel on küll õigus, väites, et läbiotsimise protokoll ei ole korrektselt vormistatud, sest menetlustoimingu toimumise kuupäeva ei ole protokolli päises märgitud. Samas on A. Tedremäe oma allkirjaga kinnitanud protokolli koopia kättesaamist
28.veebruaril 2007 ja märkinud ka protokolli oma allkirjaga kinnitatult, et tal ei ole protokolli kohta märkusi. Läbiotsimisprotokollist nähtub viide prokuröri läbiotsimismäärusele, mille kuupäev on 27. veebruar 2007. Läbiotsimisprotokolli 2 lehe ülaservale on sama käekirjaga, mis protokollis mujal, märgitud, et tegemist on läbiotsimisega Pinnatöötluse OÜ-s asukohaga Kadaka tee 5, Tallinn ja kuupäev 28.02.2007. Kuivõrd kriminaalasjas uuritud rohketest tõenditest nähtub, et just sel kuupäeval toimusid ka kõik muud esmased avalikud menetlustoimingud, siis kinnitab juba see, et läbiotsimine Pinnatöötluse OÜ-s ei saanudki toimuda varem kui 28. veebruaril 2007.
73.Samuti ei saa soostuda A. Andressoo ja A. Tedremäe kaitsjate seisukohaga, nagu oleks tõend nr 250 (Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammi väljatrükk) kohtumenetluses
lubamatu, sest sellest ei olevat aru saada, mil viisil tõend saadi ja kes on selle tõendi allkirjastanud. Need kaitsjate väited on kummastavad. Nimetatud tõend on mahukas, sest hõlmab Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisest mitme aasta sisendkäibemaksukontode väljavõtteid. (vt tl-d 209-250, kd IV; tl-d 1-156, kd V). Tõendist on näha, et iga selle lehekülg on allkirjastatud, lisaks on iga aasta lõpus märgitud, mitmel leheküljel selle aasta väljatrükid asuvad, et need on koostanud AM ja tema allkiri. Kohtuistungil avaldatud A. Tedremäe ütlustest nähtub, et AM osutas Pinnatöötluse OÜ-le raamatupidamisteenust. Seega jääb kaitsjate püüd nimetatud tõendi lubatavust kahtluse alla seada tagajärjetuks.
74.A. Andressoo kaitsja märgib, et asjas ei ole tõendina esitatud ega hinnatud ühtki Pinnatöötluse OÜ maksudeklaratsiooni. Selle asemel on prokurör esitanud maksuhalduri koostatud maksudeklaratsioonide koondid, mida ei saa kaitsja hinnangul tõenditeks lugeda. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maksudeklaratsioonide koondandmed (tõendid nr 251 ja 252) kujutavad endast maksuhalduri kinnitatud väljatrükke MTA andmebaasist. Seega on vormi mõttes tegemist dokumentaalse tõendiga KrMS § 123 lg 1 mõttes. Asjaolu, et nimetatud tõendis sisalduvad andmed ei pärine mitte vahetult Pinnatöötluse OÜ esindajalt, vaid need on esitatud MTA infosüsteemi talletatud andmetena, ei muuda tõendit mingil viisil lubamatuks. Nimetatud asjaolu saab mõjutada üksnes tõendi usaldusväärsust, sest vahendatud teabe puhul võib tekkida infokadu ja seetõttu võivad vahendatud andmetes esineda moonutus. Samas tuleb tähele panna, et A. Andressoo kaitsja ei ole väitnud, et Pinnatöötluse OÜ maksudeklaratsioonides esitatud andmed erineksid MTA koondandmete väljatrükist nähtuvatest andmetest. Samuti tuleb arvestada, et koondandmetest nähtuvad andmed on vastavuses kriminaalasjas samuti tõendina uuritud Pinnatöötluse OÜ raamatupidamisprogrammist tehtud väljatrükkidega (sisendkäibemaksukonto väljavõtted – tõend nr 250).
75.Eelöeldust tulenevalt ei ole alust nõustuda ka N. Jagafäri kaitsja väitega, nagu oleks Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmete põhitegu maksukuriteo toimepanemisel tuvastamata, sest tõenina pole uuritud Pinnatöötluse OÜ esitatud maksudeklaratsioone, vaid üksnes nende koondandmeid.
76.Ühtlasi ei nõustu kriminaalkolleegium A. Andressoo kaitsja esitatud väitega, nagu ei võiks kriminaalasja lahendav kohus iseseisvalt kindlaks teha süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo objektiivse külje elemendina maksukahju suurust. Selline seisukoht on varasemas kohtupraktikas leidnud kummutamist. Nii on nt Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt ei ole otsustava tähtsusega, kas maksumaksja suhtes on maksukohustus juba kindlaks määratud või mitte (vt RKKKo asjas 3-1-1-11-07 p 19). Analoogiline seisukoht nähtub ka RKKK otsuse 3-1-1-73-09 p-st 14. Isegi kui isiku suhtes on maksuotsus tehtud, ei pruugi halduskohtumenetluses tuvastatu olla kriminaalasja arutavale üldkohtule siduv (vt RKKKo asjas 3-1-1-12-03, p 12). Eelöeldu pinnalt on ebaõige ka A. Andressoo kaitsja seisukoht, nagu pidanuks Pinnatöötluse OÜ tekitatud maksukahju suuruse tuvastamiseks obligatoorselt läbi viima raamatupidamisekspertiisi. Millekski niisuguseks kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta. Tegemist ei ole asjaoludega, mille tuvastamine väljuks kohtumenetluse poolte üldteadmiste piiridest ja nõuaks mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist. Maksukahju koosneb arutataval juhul Pinnatöötluse OÜ ostuarvetel kajastatud käibemaksu summadest, mille kokku arvestamiseks on võimeline iga põhikooli matemaatika kursuse läbinud inimene. Oluliselt keerulisem ei ole ka Pinnatöötluse OÜ tulumaksukohustuse arvestus.
VIII
77.Nõustuda ei saa ka M. Kalevi, A. Andressoo, A. Tedremäe ja N. Jagafäri kaitsjate märgituga, nagu oleks maksukahju arvestamisel ebaõigesti jäetud arvesse võtmata käibemaksukumulatsioon, st pole arvestatud seda käibemaksu, mida Pinnatöötluse OÜ väidetavad allhankijad on riigile väidetavalt tasunud. Kolleegium märgib, et näiliku tehingu korral ei võeta käibemaksu kumuleerumist MKS § 83 lg-s 4 sätestatust tulenevalt arvesse. Seda on korduvalt rõhutatud ka kohtupraktikas (vt nt RKHKo asjas 3-3-1-83-13, p 17 või RKKKo asjas 3-1-1-40-14, p 77). Kuna süüdistuses kirjeldatud tehingud Pinnatöötluse OÜ ja variäriühingute vahel olid eranditult näilikud, siis puudub ka arutataval juhul vajadus käibemaksu kumuleerumise küsimusel pikemalt peatuda.
78.A. Andressoo, M. Kalevi ja K. Gutmani kaitsjate arvates on kohus Pinnatöötluse OÜ puhul tulumaksukohustuse rikkumisel maksusumma arvestanud ebaõigesti, sest see on arvestatud üksnes Pinnatöötluse OÜ brutoväljamaksete alusel. Arvesse ei ole võetud seda, et kuna vaidlustatud tehingud olid reaalsed, siis on ebamõistlik eeldada, et need toimusid tegelikult tasuta. Samuti ei ole arvesse võetud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et Pinnatöötluse OÜ-st väljamakstud raha eest maksti variäriühingute arvetelt osaliselt ametlikke palkasid isikutele, keda kohus on lugenud Pinnatöötluse OÜ töötajateks.
78.1.Nimetatud kriitika on osaliselt asjakohane, sest tõepoolest tuleks Pinnatöötluse OÜ tulumaksunõudest maha arvata kulusummad, mille puhul on tõendamist leidnud nende seotus Pinnatöötluse OÜ ettevõtlusega. Siinkohal osutab kolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale analoogses küsimuses. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et see, kas ja kui, siis millises ulatuses tekkis äriühingul näilike arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksukohustus (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3), oleneb sellest, kas ja kui, siis millises ulatuses viidi see raha äriühingu ettevõtlusest välja. Seejuures tuleb silmas pidada, et süüdistatav, kes väidab, et äriühingu poolt nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha kasutati äriühingu huvides, peab oma väite õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse selle kontrollimiseks (vt RKKKo 3-1-1-48-14, p 50). Arutataval juhul on kaitsjad vastava võimaluse menetlejale loonud, sest nad viitavad maakohtus uuritud tõenditele ja maakohtu tuvastatud asjaoludele. Selleski osas on aset leidnud minetus aga ringkonnakohtus parandatav, sest ringkonnakohtul on otsuse p-s 76 märgitust nähtuvalt pädevus ise süüdistuse sisusse kuuluvat maksusummat kindlaks määrata. Seda kolleegium alljärgnevalt ka teeb, selgitades aga kõigepealt niisuguse maksusumma väljaarvestamise metoodikat.
78.2.Kolleegiumil on võimalik kujunenud olukorras lähtuda üksnes nendest andmetest tulumaksukohustuse vähendamiseks, mida on kriminaalasjas tõendina uuritud. Sellisteks on aga üksnes ABC Stores OÜ 2006. a juulikuu pangakontode väljavõtted ja Project Holding OÜ 2006. a detsembri ning 2007. a jaanuarikuu pangakontode väljavõtted. Muus osas ei ole kohtus uuritud tõendeid, mis võimaldaks teha järeldusi selle kohta, et Pinnatöötluse OÜ-st variäriühingutele tehtud väljamaksed võiksid olla hinnatavad nende ettevõtluskuluna. Kuna kolleegiumil ei ole võimalik tugineda kontoväljavõtetest nähtuvalt ABC Stores OÜ-st ja Project Holding OÜ-st ametlikku palka saanud Pinnatöötluse OÜ töötajate puhul isikustatud palgaandmetele, kust nähtuks, millises osas on neist kellegi eest täpselt maksusummasid kinni peetud ja MTA-le üle kantud, tuleb ka vastavad isikustatud maksusummad arvutada vastavas kuus kehtinud maksumäärasid arvestades kolleegiumil endal ja lahutada saadud summad ABC Stores OÜ või Project Holding OÜ poolt sel kuul MTA-le maksudena tasutust. Seejuures märgib kolleegium, et arvesse saab võtta üksnes reaalselt üle kantud maksusummasid. Pinnatöötluse OÜ tegeliku palgakuluna arvestab kolleegium üksnes neile isikutele tehtud
väljamakseid, kelle puhul on kriminaalasja kohtulikul arutamisel uuritud tõendite põhjal tuvastatav, et hoolimata tööle vormistamisest variäriühingutesse, oli reaalselt tegemist Pinnatöötluse OÜ töötajatega.
78.3.Kriminaalasjas uuritud variäriühingute ABC Stores OÜ pangakontode väljavõtetest selgub, et nimetatud äriühingutest on juulis 2006 tasutud GF töötasu 4623 krooni, YB töötasu 2756 krooni, RB töötasu 2756 krooni, VR töötasu 2756 krooni ja SF töötasu 2250 krooni. Väljavõttelt nähtub ka, et ABC Stores OÜ on sel kuul tasunud MTA-le 823 krooni kogumispensionina, 499 krooni töötuskindlustusmaksena, 19120 krooni sotsiaalmaksuna ja 8784 krooni füüsilise isiku tulumaksuna. Tulumaksumäär 2006. a juulis oli 23%, sotsiaalmaksumäär 33%, töötuskindlustusmakse määr töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%, pensionikindlustusena kuulus kinnipidamisele 2%.
78.4.Kriminaalasjas uuritud Project Holding OÜ 2006. a detsembrikuu pangakontode väljavõtetest nähtub, et tasutud on GF palk 4 623 krooni, EO palk 2 756 krooni, YB palk 2 756 krooni, SK palk 2 710 krooni, AV palk 3 460 krooni, NT palk 2 710 krooni, VR palk 2 756 krooni, PR palk 2 756 krooni ja RM palk 2 840 krooni. Samuti on MTA-le tehtud alljärgnevad ülekanded: töötuskindlustuse katteks 914 krooni, sotsiaalmaksuna 33 566 krooni, pensionikindlustuse katteks 1 793 krooni ja füüsilise isiku tulumaksuna 17 782 krooni. Tulumaksumäär 2006. a detsembris oli 23%, sotsiaalmaksumäär 33%, töötuskindlustusmakse määr töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3% ning pensionikindlustusena kuulus kinnipidamisele 2%.
78.5.Kriminaalasjas uuritud Project Holding OÜ 2007. a jaanuarikuu pangakontode väljavõtetest nähtub, et tasutud on SK palk 3 175 krooni, RM palk 3175 krooni, GF palk 4 657 krooni, VR palk 3 231 krooni, PR palk 3 231 krooni, AV palk 3 479 krooni, AS palk 4 800 krooni, NT palk 3 175 krooni, YB palk 3 231 krooni, AB palk 4 800 krooni, OG palk 3 175 krooni, AK palk 3 175 krooni, VM palk 2 914 krooni ja SG palk 4 800 krooni. Samuti on MTA-le tasutud sotsiaalmaksuna 30 653 krooni, pensionikindlustuse katteks 1 616 krooni, töötuskindlustusmakse katteks 835 krooni ja füüsilise isikuna tulumaksu katteks 15 345 krooni.
Tulumaksumäär 2007. a jaanuaris oli 22%, sotsiaalmaksumäär 33%, töötuskindlustusmakse määr töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3% ning pensionikindlustusena kuulus kinnipidamisele 2%.
78.6.Eeltoodud tabelitest nähtuvalt on ABC Stores OÜ pangakontolt juulis 2006 kantud viie Pinnatöötluse OÜ töötaja palgakulu kokku summas 22 823,32 krooni (1 458,67 eurot); Project Holding OÜ pangakontolt on detsembris 2006 kantud üheksa Pinnatöötluse OÜ töötaja palgakulu kokku summas 41 283,17 krooni (2 638,47 eurot); jaanuaris 2007 on aga Project Holding OÜ pangakontolt kantud neljateistkümne Pinnatöötluse OÜ töötaja palgakulu kokku summas 87 869,99 krooni (5 615,91 eurot). Seega on variäriühingute pangakontode kaudu tasutud Pinnatöötluse OÜ töötajate ametlikke palku ja selle seonduvaid makse kokku 151 976,21 krooni (9 713,05 eurot). Nimetatud summa võrra tuleb vähendada süüdistatavatele tehtud etteheidet Pinnatöötluse OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega vähem tasutud tulumaksu osas. Süüdistusest ja maakohtu otsusest nähtuvalt jäi Pinnatöötluse OÜ-l süüdistatavate tegevuse tulemusel alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku 9 057 342 krooni (578 869,66 eurot). Lahutades sellest summast eelkäsitletud palgakulu, on süüdistatavate tegevuse tulemusel jäänud Pinnatöötluse OÜ-l alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku 8 905 365,79 krooni (569 156,61 eurot). Seega ei muutu ka ettevõtlusega tõendatult seotud kulude arvesse võtmise korral midagi A. Andressoole, A. Tedremäele, A. Gutmanile, K. Gutmanile, R. Heinalale ja M. Uigale etteheidetava teo kvalifikatsioonisse puutuvalt, sest nende käitumisega tekitatud kahju määr vastab endiselt KarS § 386 lg-le 1 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2).
78.7.Kaitsjate väide ettevõtlusega seotud kulude arvesse võtmata jätmise kohta on aga paljasõnaline ja asjas uuritud tõendite valguses juba maakohtus täielikult kummutamist leidnud osas, milles see puudutab tehtud tehingute reaalset majanduslikku sisu. Selles osas on kolleegium oma maakohtuga soostuvat seisukohta juba avaldanud p-s 56.1.
IX
79.Järgnevalt peatub kolleegium M. Kalevi ja N. Jagafäri kaitsjate väidetel selle kohta, et nimetatud süüdistatavate teod ei vasta KarS § 386 (alates 15. märtsist 2007 § 3891 lg 2) ja § 22 lg 3 koosseisule, sest neile etteheidetavad kaasaaitamisteod puudutavad üksnes 18 748,60 euro suuruse maksukahju tekitamist. N. Jagafärile ja M. Kalevile on KarS § 386 (alates 15. märtsist 2007 § 3891 lg 2) ja § 22 lg 3 järgi süüdistus esitatud selles, et nad aitasid Tekacom Baltic OÜ kaudu ajavahemikus septembrist 2006 kuni veebruarini 2007 kaasa Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmete A. Andressoo ja A. Tedremäe poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Sel otstarbel esitas Tekacom Baltic OÜ Pinnatöötluse OÜ-le 15 fiktiivset arvet, mille alusel kandis Pinnatöötluse Tekacom Baltic OÜ-le üle raha ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu summas 293 352 krooni maha osaühingu 18% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust, vähendades nõnda tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Samuti jättis Pinnatöötluse OÜ 2006. a oktoobri – 2007. a veebruari tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides deklareerimata Tekacom Baltic OÜ-le tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mistõttu jäi riigil maksudena laekumata kokku summas 541 570 krooni. Seega nähtub süüdistuse tekstist, et M. Kalevile ja N. Jagafärile heidetakse ette siiski tunduvalt enam kui 500 000 krooni suuruse maksukahju põhjustamisele kaasaitamist.
80.Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 386 lg 1 seadis koosseisulise maksukahju alampiiriks vähemalt 500 000 krooni. Samasugune kahju alampiir seati ka alates 15. märtsist 2007 jõustunud KarS § 3891 lg 1 koosseisus, kusjuures sama paragrahvi teise lõike kohaselt oli kahju alampiiriks seatud 5 000 000 krooni. KarS § 3891 lg-te 1 ja 2 alates 1. jaanuarist 2015 kehtivate redaktsioonide kohaselt on aga nõutava kahju alampiiriks seatud vastavalt 40 000 ja 400 000 eurot. Seega ei ulatunud M. Kalevi ja N. Jagafäri kaasabil toime pandud maksude maksmisest kõrvalehoidumine küll KarS § 3891 lg 2 nõutava alampiirini, nagu ekslikult osutatakse maakohtu otsuses, kuid vaieldamatult ületab nende süüdistatavate kaasabil toime pandud maksupettus kuriteona karistatava teo alampiiri, sest käibemaksu ja tulumaksu kokku liites on tekitatud maksukahju summa 834 922 krooni e 53 361,24 eurot.
81.Sellega seoses tulebki selgitavalt märkida veel järgnevat. Süüdistusakti sõnastusest ei nähtu mitte midagi, mis võimaldaks siduda M. Kalevit ja N. Jagafäri suurema maksukahjuga kui p-s 80 märgitu. Selleks, et isiku käitumine oleks hinnatav kaasaaitamisteona KarS § 22 lg 3 tähenduses, peab objektiivselt aset leidnud kaasaaitamistegu olema tahtlik. Tahtluse tuvastamisel tuleb seejuures silmas pidada, et tahtlus peab hõlmama nii kaasaaitamisteo enda kui ka täideviija põhiteo. Põhiteo osas ei ole tahtluse jaatamiseks vajalik, et kaasaitaja teaks ja sooviks peensusteni põhiteo kõiki detaile, kuid oluline on, et tal oleks üldjoontes olemas ettekujutus põhiteo kõigist olulistest koosseisuelementidest ning ta vähemalt möönaks neid (vt ka nt RKKKo-d asjades 3-1-1-97-09, p 7.4 ja 7 3-1-1-6-11, p 13.6). Kui põhiteo koosseisuliseks elemendiks on kvalifitseeritud kahju, siis peab kaasaaitaja tahtlus ulatuma ka selleni. Arutatava juhtumi kontekstis tähendab see, et minimaalselt pidanuks M. Kalev ja N. Jagafär kaasaitajaina pidama võimalikuks ning möönma, et nende kaasaaitamisteo tulemusel tekitatakse enam kui 5 000 000 kroonine maksukahju (et saaks rääkida kaasaitamisest KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteole). Süüdistusaktis aga ei näidata, et M. Kalev ja N. Jagafär teadnuksid Pinnatöötluse OÜ maksupettuste kohta enamat kui nende endi vahendusel esitatud fiktiivsete arvetega piiritletu. Puudub igasugune info selle kohta, et M. Kalev ja N. Jagafär tegutsenuks ühiselt ja kooskõlastatult teiste Pinnatöötluse OÜ-le fiktiivseid arveid esitanud isikutega või olnuksid üldse teadlikudki, et sellised teised isikud eksisteerivad. Neid asjaolusid teadmata ei olnud M. Kalevil ja N. Jagafäril võimalik isegi mitte võimalikuks pidada, et Pinnatöötluse OÜ esitab maksudeklaratsioonides valeandmeid sellises mahus, et seeläbi jääb maksudena laekumata üle kuriteokoosseisu jaoks vajaliku alampiiri eest makse. Seetõttu ei ole
M. Kalevi ja N. Jagafäri süüdi tunnistamisel korrektne viidata alates 15. märtsist 2007 kehtiva KarS § 3891 lg-le 2 ja § 22 lg-le 3, vaid viidata tuleks KarS § 3891 lg-le 1 ja § 22 lg-le 3.
X
82.A. Andressoo kaitsja arvates on maakohus teinud otsuse tuginevalt süüdistusakti vastuolulisele tekstile, mitte tõenditele rajanevalt. Nimelt on A. Andressoole omistatavate tegudega seoses süüdistusaktis nimetatud kolme ligilähedase nimetusega äriühingut: Pinnatöötluse OÜ, Pinnatööstuse OÜ ja Pinnasetööde OÜ. Kohtukõnes ei ole prokurör peatunud Pinnatööstuse OÜ ja Pinnasetööde OÜ-ga väidetavalt seonduvatel asjaoludel ega neid äriühinguid puudutavatel tõenditel. Kolleegium märgib, et kaitsja osutatud nimesegadus süüdistusaktis tõepoolest esineb ja on teatud määral üle kandunud ka maakohtu otsusesse. Samas on siiski maakohtu otsusest ilmselge, et süüdistusakt ja kohtuotsus puudutavad üksnes Pinnatöötluse OÜ-d ja süüdistatavate A. Andressoo ning A. Tedremäe tegusid maksukuriteo toimepanemisel selle äriühingu nimelt. Pinnatööstuse OÜ nimekuju kasutamine on aga hinnatav kirjaveana, mis on nii süüdistusakti kui ka kohtuotsuse lugejale ilma vaevata märgatav ega muuda seetõttu ei süüdistust ega kohtuotsust arusaamatuks või mitmeti tõlgendatavaks.
XI
83.Maksu- ja Tolliameti apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas. Nimelt jättis maakohus tsiviilhagi rahuldamata, tuginedes asjaolule, et vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1 oli hagi esitatud aegunult. Kolleegium osaliselt ei nõustu maakohtu sellekohaste põhistustega ja märgib sellega seoses alljärgnevat.
84.Esmalt ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on tsiviilhagi arutatavas asjas esitatud muu hulgas kriminaalmenetluse seadustikus hagi esitamiseks ettenähtud korda rikkudes. Nimelt jättis maakohus tsiviilhagi läbi vaatamata muu hulgas põhjusel, et hagi esitati otse kohtule, mitte aga prokuratuuri vahendusel. KrMS § 2631 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleks aga otse kohtule esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et maakohus on sellisele järeldusele jõudes ebaõigesti mõtestanud KrMS § 2631 lg-s 2 sätestatut ja andnud ebaõige tõlgenduse KrMSRS §-le 24. Arutatavas kriminaalasjas saadeti süüdistusakt kohtusse
29.aprillil 2011 ning kokkuleppel prokuröriga esitas MTA 14. detsembril 2012 tsiviilhagi KrMSRS § 24 alusel Harju Maakohtule. Viidatud normis sätestatakse, et kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne 2011. aasta
1.septembrit, võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus. KrMS kommenteeritud väljaandes (§ 38, komm 1.2.2.) selgitatakse, et tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitamise eesmärk on tagada, et tsiviilhagi jõuaks õigeaegselt koos süüdistusaktiga kriminaalasja lahendava kohtuni ja asjasse puutuvate kohtumenetluse poolteni (§ 226 lg 7 esimene ja teine lause), samuti kindlustada, et üldmenetluses ei laekuks enne asja sisulist arutamist tsiviilhagi lisadena kohtule kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, mis tuleb esitada ja vastu võtta alles kohtuliku uurimise käigus seadustiku 10. peatüki 4. jaos sätestatud korras. Nimetatud eesmärk saab mõistetavalt aktualiseeruda üksnes enne seda, kui kriminaalasja juba kohtuistungil üldmenetluses arutatakse. Puudub igasugune mõte nõudel, et ka veel kriminaalasja kohtuistungil arutamise käigus, kui tulenevalt KrMSRS §-st 24 on peetud erandlikult lubatavaks tsiviilhagi esitada, tuleks seda ikkagi obligatoorselt teha prokuratuuri vahendusel. Seega oli MTA õigustatud esitama tsiviilhagi kohtule otse ja see asjaolu ei saa olla hagi läbi vaatamata jätmise alus.
85.Asudes selgitama tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise teist alust, seda, et hagi on esitatud hilinenult, tuleb vastus leida küsimusele, millal sai Eesti Vabariik (MTA kaudu) teada või pidi teada saama kahju tekkimisest. Maakohus on leidnud, et see juhtus hiljemalt ajal, mil süüdistatavatele esitati kohtueelses menetluses kahtlustus. MTA kriminaalasja eeluurimist toimetatud ametkonnana pidi juba süüdistatavatele algse kahtlustuse esitamisel teadma nii kahju tekkimisest kui ka selle eest vastutavast isikust. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu, leides, et MTA teadlikkus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest ei anna kahel põhjusel alust rääkida Eesti Vabariigi kui kannatanu teadlikkusest maksukuriteoga tekitatud kahjust.
86.Esiteks ei saa kannatanu teadlikkusest rääkida põhjusel, et MTA-s uurimisosakonda ja tulude osakonda ei või samastada. MTA tulude osakond on struktuuriüksus, mis tegeleb maksuarvestuse korralduse, maksude ja maksuvõlgade sissenõudmisega ning MTA uurimisosakond on struktuuriüksus, mille pädevusse kuulub maksuseaduste ja tollieeskirjade rikkumistega seotud kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine, samuti maksuseaduste ning tollieeskirjade rikkumistega seotud kuritegude kohtueelne uurimine. Kuigi need osakonnad asuvad samas valitsusasutuses, on Maksu- ja Tolliameti põhimäärusest (2007. a veebruaris kehtinud redaktsioonis) nähtuvalt (vt vastavalt põhimääruse §-d 17 ja 301) nende pädevused erinevad ja osakondade tegevus omavahel lahutatud (see tuleneb põhimääruse §-st 9 lg 2, mille kohaselt on määratletakse struktuuriüksuste ülesanded ja pädevus nende põhimäärustes). Tulude osakonna ja uurimisosakonna pädevuste eristamine ja nende eraldi käsitamine on vajalik selleks, et riigil oleks üldse võimalik toimetada sama haldusorganisatsiooni, s.o MTA kaudu nii maksude tasumise korraldamist ja maksuvõlgade sissenõudmist kui ka maksukuritegude ennetamist ja eeluurimist. Kui MTA uurimisosakonnale on kriminaalasja eeluurimisega seoses saanud teatavaks informatsiooni, siis on tulenevalt KrMS §-s 214 sätestatust õigus seda avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Seega asjaolu, et MTA uurimisosakond teab maksukuriteo toimepanemisest ja selles kahtlustatavast ei võimalda teha automaatset järeldust, et sama teave on olemas ka uurimisosakonnast eraldi tegutsevalt MTA tulude osakonnal.
87.Teiseks tuleb selgitada, et süüdistatavatele kahtlustuse esitamise ajal, s.o 2007. a veebruari lõpus oli MTA uurimisosakonnal küll teave valeandmete esitamise fakti kohta Pinnatöötluse OÜ maksudeklaratsioonides, sellest, et maksude deklareerimiskohustust võivad olla rikkunud A. Andressoo ja A. Tedremäe ning et neile võivad selles olla kaasabi osutanud A. Gutman, K. Gutman, R. Heinala, M. Uiga, M. Kalev ja N. Jagafär. Need asjaolud ei ole aga veel piisavad, järeldamaks, et deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitati riigile kahju. Teadmine riigil kahju olemasolust eeldab täiendavalt teadmist sellest, et deklareerimiskohustuse rikkumisega varjatud maksukohustus oli selle tekkimise ajal sisse nõutav, kui ka sellest, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (näiteks äriühingust maksumaksja lõppemise, tema maksevõimetuse või maksuvõla aegumise tõttu). Maksunõude ilmsikstuleku ajana tuleb üldjuhul käsitada aega, mil maksuhalduril oli pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik maksumaksjat siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma (vt ühes viidetega varasemale praktikale ka RKKKo asjas nr 3-1-1-48-14, p 85).
88.Üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal KrMS § 224 lg 2 korras tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Ei ole siiski välistatud,
et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab aga esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb. Ka Riigikohtu praktikas on sellist seisukohta toetatud (vt RKEKo asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 39–41 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-48-14, p 84).
89.Arutatavas kriminaalasjas ei nähtu ühegi kaitsja vastuväidetest tsiviilhagile aga viiteid asjaoludele, millest tulenevalt teadnuks MTA tulude osakond kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda. Niisuguseks asjaoluks ei saa muu hulgas pidada A. Andressoo kaitsja viidet sellele, et 24. augustil 2009 on MTA esitanud tsiviilhagi Pinnatöötluse OÜ vastu. Kaitsjal tulnuks selleks näidata, millistel asjaoludel pidi MTA juba Pinnatöötluse OÜ vastu hagi esitamisel teadma, et esitatud nõude reaalväärtus on vähenenud ja esineb alus nõuda selle kahju hüvitamist süüdistatavatelt. Sellistele asjaoludele kaitsja osutanud ei ole.
90.Kuna kaitsjad ei ole viidanud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millele tuginedes tuleks MTA hagis esitatud nõuded lugeda aegunuks, siis on maakohtu poolt aegumise kohaldamine olnud ebaõige.
91.A. Andressoo kaitsja arvates on hagile lisatud tõendid lubamatud, sest KrMS § 226 lg 7 keelab selle otsesõnu. See seisukoht on asjakohatu olukorras, kus tsiviilhagi on esitatud KrMSRS §-s 24 sätestatud erikorra alusel juba asja kohtuliku arutamise ajal (selle lõppfaasis) otse kohtule. Puudub igasugune mõte nõudel, et sellisel juhul ei või hagile lisada tõendeid. Iseäranis tuleb arvestada seda, et esitades hagi prokuröri vahendusel, saab kannatanu hagi kinnitavad tõendid koos hagi prokurörile esitada. Esitades aga hagi otse kohtule, tal sellist võimalust ei ole. Samas, lähtudes tsiviilhagile kohalduvast TsMS regulatsioonist (§ 329 lg 1) on hagejal kohustus esitada oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii vara kui võimalik. Seetõttu oli kannatanu esindaja arutaval juhul õigustatud esitama koos hagiga selle lisana kohtule ka hagi kinnitavad tõendid.
92.A. Andressoo kaitsja leiab veel, et Pinnatöötluse OÜ-l puudub maksukohustus MTA ees, mille tasumata jätmist saaks käsitada süüdistatavate tekitatud õigusvastase kahjuna hagis näidatud alustel. Sellegi kaitsja seisukohaga ei saa nõustuda. Pinnatöötluse OÜ-le on
26.novembril 2008 koostatud maksuotsus 12-5/995, millega kohustati seda äriühingut tasuma riigieelarvesse makse kokku summas 4 952 439 krooni. Need maksud on seni tasumata. Kuigi Riigikohtu 6. juuni 2011. a määrusega asjas nr 3-3-1-34-11 lõpetati Pinnatöötluse OÜ suhtes maksuvaidlus PankrS § 43 lg 2 alusel, sest see tuleb läbi vaadata pankrotimenetluses, ei muuda see maksuotsust ennast kehtetuks. Maksuotsusest tulenev kohustus on endiselt täitmata, haldusakt ise kehtetuks tunnistamata ja seega on HMS § 61 valguses maksuotsus kehtiv. Kuna A. Andressoo ja A. Tedremäe käsitumise tulemusel on riigi maksunõude reaalväärtus oluliselt vähenenud (muutunud praktiliselt realiseerimatuks), siis on MTA-l kannatanu esindajana õigus nõuda hagi alusel nõude reaalväärtuse vähenemise ja nõude summalt teenimata jäänud finantstulu eest hüvitist. Selline nõue ei ole käsitatav maksunõudena, vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mille materiaalõiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest (sõltuvalt asjaoludest kas TsK § 448 lg-st 1 või VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7). Kohtukolleegium märgib, et maakohus on põhjendatult nimetanud hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning samuti on maakohus õigustatult märkinud, et VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju
tekitaja käitumisega ja nad vastutavad samadel alustel kahju tekitajaga (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-07, p 43 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-73-09, p 12).
93.Veel seab A. Andressoo kaitsja kahtluse alla hagiga esitatud intressinõude, leides, et hageja on oma käitumisega (Pinnatöötluse OÜ pangakontode arestimine) tekitanud olukorra, kus see äriühing ei ole saanud oma varade kasutamisega ettevõtlustulu teenida ja nõutavaid makse tasuda. See kriitika on asjakohatu. Intressi on hagiga nõutud juba alates 2004. a aset leidnud maksukohustuse rikkumiste eest. Pinnatöötluse OÜ oli sel perioodil tegutsev ettevõte, millel oli piisavalt rahalisi vahendeid maksude tasumiseks ning tasumata jäänud maksusummalt intressi arvestamine oli igati seaduslik.
94.K. Gutmani kaitsja taotleb oma vastuväites hagile muu hulgas hagejal UPA Ehitus OÜ-le
12.jaanuaril 2011 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/3299-11 esitamist, samuti kohtulahendi esitamist, millega lõpetati kompromissiga UPA Ehitus OÜ ja MTA vaheline kohtuvaidlus eelnimetatud maksuotsuse tühistamiseks. Kolleegium ei pea sellist taotlust põhjendatuks, sest need ei ole praeguses menetluses asjakohased. Kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks saab olla üksnes kahjunõue, mida riigil ei õnnestu äriühingust maksumaksjalt täielikult või osaliselt sisse nõuda. Kahju suuruse leidmiseks tuleb maksuvõla sellest osast, mis riigil õnnestunuks äriühingust maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla ilmsiks tulekut. Seejuures tuleb kahju hüvitamise nõude lahendamisel arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada (vt ka RKKKo asjas nr 3-1-1-60-07 p 54). Arutataval juhul on kriminaalmenetluses tuvastatud, et K. Gutman koos kaasosalistega aitas kaasa AT poolt UPA Ehitus OÜ käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigil maksudena laekumata suures ulatuses käibemaksu. Riik on MTA kaudu tegutsedes käitunud viisil, millega on kahju tekkimist püütud ära hoida või seda vähendada. Selleks on UPA Ehitus OÜ-le esitatut 12. jaanuaril 2011 maksuotsus, millega on sellelt äriühingult nõutud 115 955,68 euro käibemaksu tasumist. Sellest summast on õnnestunud sisse nõuda 81 279,42 eurot. Seetõttu on süüdistatavate tegevusega tekitatud kahjuna järgi jäänud 34 677,01 eurot, millele lisandub intress 115 910,05 eurot.
95.K. Gutmani kaitsja leiabki järgnevalt, et kui maksuintresse saab käsitleda juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna, siis olnuks MTA-l võimalus see kahju sisse nõuda juhatuse liikmelt AT-ilt enne tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist, samas hagist ei nähtu, et sellist kohustust juhatuse liikmele oleks pandud. Samuti leiab kaitsja, et juhatuse liikmelt ei saa kahjuna nõuda maksuintresse maksuvõla sellelt osalt, mida ei oleks äriühingu majandusliku olukorra tõttu olnud võimalik sisse nõuda juba maksukohustuse tekkimise ajal. Kolleegiumi hinnangul ei need väited asjakohased. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse ka kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alusetel. Hagis ongi käsitatud kõiki süüdistatavaid solidaarvõlgnikena, kes vastutavad kahju eest ühiselt. Hagist nähtuvalt oli UPA Ehitus OÜ maksukohutuse tekkimise ajal tegutsev ettevõte, millel oli piisavalt rahalisi vahendeid, et maksukohustused täita, seega on asjakohatu ka väide, nagu poleks maksuvõlga selle tekkimise ajal saanud äriühingu majandusliku olukorra tõttu sisse nõuda.
96.K. Gutmani kaitsja väitele, nagu ei võiks süüdistatavate vastu tsiviilhagi esitada olukorras, kus maksukohuslase, s.t UPA Ehitus OÜ suhtes on kriminaalmenetlus õigeksmõistva otsusega lõppenud. Seegi väide pole asjakohane, sest kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et mh K. Gutmani kaasaaitamisel esitati MTA-le UPA Ehitus OÜ nimelt valeandmeid sisaldavaid
käibedeklaratsioone, mille tulemusel jäi riigil laekumata suures ulatuses käibemaksu ja teenimata sellelt summalt finantstulu. Neist asjaoludest nähtuvad hagi rahuldamiseks vajalikud elemendid: kahju tekitamine mh K. Gutmani poolt, kahju tekitamise õigusvastasus ja see, et mh K. Gutman on niisuguse kahju tekitamises süüdi.
97.Arutatavas kriminaalasjas on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu taotlenud VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel kaasaitajatelt A. Gutmanilt, K. Gutmanilt, R. Heinalalt ja M. Uigalt välja mõista Eesti Vabariigile tekitatud kahju kokku summas 150 587,06 eurot (maksusumma 34 677,01 eurot ja intress 115 910,05 eurot). Kahju seisneb UPA Ehitus OÜ nimelt maksuhaldurile valeandmete esitamisega riigile laekumata käibemaksus (maksuotsuse kohaselt kokku 115 956,43 eurot) ja riigil sellelt maksusummalt teenimata jäänud finantstulus (115 910,05 eurot). Pärast maksuvõla ilmsikstulekut on MTA saanud UPA Ehitus OÜ-lt sisse nõuda 81 279,42 eurot ja seega on riigile kahju tekitatud 34 677,01 eurot, millele lisandub eelmärgitud intressisumma. Kahju on tekitatud AT õigusvastase käitumisega, millele A. Gutman, R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutman osutasid tahtlikku kaasabi. See on tõendamist leidnud talle esitatud süüdistuste raames. Kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4 mõttes, sest kahju tekkis KMS § 31 lg-s 1 ja §-s 37 nimetatud kohustuste rikkumisega. Intressi on tekitatud kahjult arvestatud tulenevalt MKS §-des 115 ja 117 sätestatuga. Ühtlasi on arvestatud MKS § 119 lg 1 p-dest 2 ja 5 tulenevaid intressi arvestamise piiranguid.
98.Samuti on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitanud tsiviilhagi VÕS § 65 lg 1; § 1043; 1045 lg 1 p 7 alusel, taotledes välja mõista: Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmetelt A. Andressoolt ja A. Tedremäelt solidaarselt välja Eesti Vabariigile tekitatud kahju kokku summas 181 571,47 eurot (maksusumma 103 423,24 eurot ja intress 78 148,23 eurot); A. Andressoolt ja A. Tedremäelt ning kaasaaitajatelt A. Gutmanilt, R. Heinalalt, M. Uigalt ja K. Gutmanilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju kokku summas 304 017, 56 eurot (maksusumma 169 029,95 eurot ja intress 134 987,61 eurot); A. Andressoolt ja A. Tedremäelt ning kaasaaitajatelt M. Kalevilt ja N. Jagafärilt solidaarselt Eesti Vabariigile tekitatud kahju kokku summas 30 226,07 eurot (maksusumma 18 748,60 ja intress 11 477,47 eurot).
98.1.A. Andressoo ja A. Tedremäe tekitatud kahju koosneb hagi kohaselt 103 423,24 euro ulatuses maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu riigil laekumata jäänud käibemaksust ja riigil sellelt maksusummalt teenimata jäänud finantstulus kokku 78 148,23 eurot. Nõue on tõendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Kahju on tekitatud A. Andressoo ja A. Tedremäe õigusvastase käitumisega. See on tõendamist leidnud neile isikutele esitatud süüdistuste raames. Kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, sest kahju tekkis KMS § 31 lg-s 1 ja §-s 37 nimetatud kohustuste rikkumisega. Intressi on tekitatud kahjult arvestatud tulenevalt MKS §-des 115 ja 117 sätestatuga. Ühtlasi on arvestatud MKS § 119 lg 1 p-dest 2 ja 5 tulenevaid intressi arvestamise piiranguid.
98.2.A. Andressoo ja A. Tedremäe ning kaasaaitajate A. Gutmani, R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutmani tekitatud kahju koosneb hagi kohaselt 2 644 743 krooni (169 029,95 euro) ulatuses maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu riigil laekumata jäänud käibemaksus ja riigil sellelt maksusummalt teenimata jäänud finantstulus kokku 134 987,61 eurot. Nõue on tõendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Kahju on tekitatud A. Andressoo ja A. Tedremäe õigusvastase käitumisega, millele A. Gutman, R. Heinala, M. Uiga ja K. Gutman osutasid tahtlikku kaasabi. See on tõendamist leidnud neile isikutele esitatud süüdistuste raames. Kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4 mõttes, sest kahju tekkis KMS § 31 lg-s 1 ja §-s 37
nimetatud kohustuste rikkumisega. Intressi on tekitatud kahjult arvestatud tulenevalt MKS §-des 115 ja 117 sätestatuga. Ühtlasi on arvestatud MKS § 119 lg 1 p-dest 2 ja 5 tulenevaid intressi arvestamise piiranguid.
98.3.A. Andressoo ja A. Tedremäe ning kaasaaitajate M. Kalevi ja N. Jagafäri tekitatud kahju koosneb hagi kohaselt 293 352 krooni (18 748,60 euro) ulatuses maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu riigil laekumata jäänud käibemaksus ja riigil sellelt maksusummalt teenimata jäänud finantstulus kokku 11 477,47 eurot. Nimetatud nõue on kolleegiumi hinnangul tõendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Kahju on tekitatud A. Andressoo ja A. Tedremäe õigusvastase käitumisega, millele M. Kalev ja N. Jagafär osutasid tahtlikku kaasabi. See on tõendamist leidnud neile isikutele esitatud süüdistuste raames. Kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4mõttes, sest kahju tekkis KMS § 31 lg-s 1 ja §-s 37 nimetatud kohustuste rikkumisega. Intressi on tekitatud kahjult arvestatud tulenevalt MKS §-des 115 ja 117 sätestatuga. Ühtlasi on arvestatud MKS § 119 lg 1 p-dest 2 ja 5 tulenevaid intressi arvestamise piiranguid.
XII
99.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja mõistab süüdistatavatelt kuriteoga tekitatud kahju välja, puudub alus rahuldada prokuröri apellatsiooni, milles esitatud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise taotlus sisuliselt konkureerib tsiviilhagiga esitatud kahju hüvitamise taotlusega.
100.Tulenevalt kolleegiumi seisukoha osas I sedastatust, et arutatavas asjas on rikutud süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul, tuleb see rikkumine neile hüvitada KrMS § 306 lg 1 p-s 61 märgitud võimalust kasutades.
100.1.Esmalt tuleb märkida, et N. Jagafäri ja M. Kalevi puhul viitas maakohus nende süüditunnistamisel karistusseadustiku kehtiva redaktsiooni raames ebaõigesti raskemat kuritegu ette nägevale sättele. See asjaolu siiski ei mõjuta neile mõistetud karistust, sest mõlemad nimetatud süüdistatavad on süüdi tunnistatud nende teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 386 ja § 22 lg 2 järgi ning sellel alusel on neile mõistetud ka karistus. Mõistetud karistus vastab KarS § 3891 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi võimalikule karistusele.
100.2.Arvestades mõistliku menetlusaja ilmselget ületamist arutatavas kriminaalasjas tuleb süüdistatavatele mõistetud karistusi kergendada alljärgnevalt: 1) A. Andresood karistada kuue kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata; 2) A. Tedremäed karistada nelja kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata; 3) A. Gutmani karistada kuue kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda see karistus kaetuks A. Gutmanile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 27. septembril 2011 tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistusega kaks aastat. Jätta liitkaristus KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata; 4) K. Gutmani karistada kolme kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata; 5) M. Kalevit karistada kolme kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata;
6) N. Jagafäri karistada kahe kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata; 7) R. Heinalat karistada kolme kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata; 8) M. Uigat karistada kolme kuu vangistusega, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ja mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata.
101.Kuivõrd kriminaalkolleegiumi hinnangul kuulub süüdistatavate vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamisele, tuleb tühistada maakohtu otsus süüdistatavate arestitud varade aresti alt vabastamise kohta ja nimetatud varad tuleb tsiviilhagi tagamiseks jätkuvalt aresti alla jätta. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus A. Gutmanilt, M. Uigalt ja M. Kalevilt läbiotsimisel äravõetud ja MTA deposiitkontol asuva raha neile tagastamise osas ning jätta nimetatud raha tsiviilhagi tagamiseks jätkuvalt MTA deposiidikontole.
XIII
102.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 6, § 306 lg 1 p-dest 61 ja 12, § 331 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 29. augusti 2013. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osades uue otsuse. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele alljärgnevas: 1) osas, milles N. Jagafär ja M. Kalev tunnistatakse süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
15.märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2) järgi; 2) osas, milles jäeti rahuldamata kannatanu Eesti Vabariigi tsiviilhagid; 3) süüdistatavatele mõistetud karistuste osas; 4) osas, milles maakohus vabastas arestist Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud A. Gutmani, K. Gutmani, M. Uiga, R. Heinala, A. Andressoo ja A. Tedremäe vara; 5) läbiotsimistel A. Gutmanilt, M. Uigalt ja M. Kalevilt äravõetud ja MTA deposiitkontol asuva raha osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse alljärgnevalt: 1) tunnistab N. Jagafäri ja M. Kalevi süüdi KarS § 22 lg 3 – 386 lg 1 (alates
15.märtsist 2007 KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1) järgi; 2) rahuldab Eesti Vabariigi tsiviilhagid; 3) mõistab süüdistatavatele kergemad karistused ja A. Gutmanile ka uue liitkaristuse; 4) jätab tsiviilhagide tagamiseks aresti alla Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2. märtsi 2007. a määrusega arestitud A. Gutmani, K. Gutmani, M. Uiga, R. Heinala, A. Andressoo ja A. Tedremäe vara; 5) konfiskeerib läbiotsimistel A. Gutmanilt, M. Uigalt ja M. Kalevilt äravõetud ja MTA deposiitkontol asuva raha tsiviilhagide katteks. Muu osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kolleegium rahuldab Maksu- ja Tolliameti apellatsiooni täielikult; N. Jagafäri ja M. Kalevi kaitsjate apellatsioonid rahuldab kolleegium osaliselt; A. Gutmani ja R. Heinala kaitsja, K. Gutmani kaitsja; A. Andressoo kaitsja, A. Tedremäe kaitsja ja M. Uiga kaitsja apellatsioonid jätab kolleegium rahuldamata. Prokuröri apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt, s.o osas, milles prokurör taotleb A. Gutmani, K. Gutmani ja R. Heinala arestitud varade aresti alt vabastamise tühistamist ja läbiotsimistel A. Gutmanilt, M. Uigalt ja M. Kalevilt äravõetud ja MTA deposiitkontol asuva raha tagastamise tühistamist.
XIV
103.Kuna kolleegium teeb KrMs § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 ja § 175 lg 1 p-le 1 hüvitada süüdistatavatele mõistlikus suuruses kaitsjatele makstud tasu.
103.1.Kaitsjad on koos apellatsiooniga esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. A. Gutmanile ja R. Heinalale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat M. Mahlapuu taotleb tasu kindlaksmääramist 21 pooltunni eest kokku summas 864 eurot. K. Gutmanile riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat M. Järvala taotleb tasu kindlaksmääramist 21 pooltunni eest kokku summas 864 eurot. M. Kalevile riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat A. Simson taotleb tasu kindlaksmääramist 18 pooltunni eest kokku summas 1 086 eurot. N. Jagafärile riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat L. Viil taotleb tasu kindlaksmääramist 23 pooltunni eest kokku summas 1 041,60 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsjate M. Mahlapuu, M. Järvala ja A. Simsoni taotlused on nõuetekohased ja põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele. Kaitsja L. Viili taotlused on küll nõuetekohased, kuid kaitsja on taotlenud ringkonnakohtu istungi eest tasu pikema aja eest, kui istung tegelikult toimus, mistõttu tuleb tasu kindlaks määrata taotletust lühema aja eest ja järelikult ka kokku väiksemas summas. Rahuldades kaitsja taotluse osaliselt, määrab kolleegium kaitsja L. Viili osalemise eest apellatsioonimenetluses N. Jagafäri kaitsjana talle tasuna kindlaks 22 pooltunni eest 1 017,60 eurot.
103.2.Kohtule esitatud taotluse kohaselt on A. Andressoo apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid kaitsjatasu näol 4 884 eurot (sh käibemaks). Selles summas on kohtule õigeaegselt esitatud ka õigusbüroo Ants Kuningas ja partnerid 27. jaanuari 2015. a arve. Arvelt nähtub ka kulude spetsifikatsioon osutatud õigusabi hinna, ajakulu ja konkreetsete osutatud teenuste kohta. Kolleegiumi hinnangul on esitatud arvest nähtuvad kulutused õigusabile olnud kriminaalasjas vajalikud ja põhjendatud suuruses. Seetõttu tuleb nimetatud kulud lugeda mõistlikuks suuruses kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja need süüdistatavale hüvitada.
103.3.A. Tedremäe kaitsja taotluse kohaselt on A. Tedremäe apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid kaitsjatasu näol 5 140 eurot (sh käibemaks). Selles summas on kohtule õigeaegselt esitatud ka menetluskulude nimekiri ühes Reinmaa ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvetega. Arvetest ja neile lisatud kulude spetsifikatsioonidest nähtub õigusabi ühikuhind, osutatud õigusteenuse sisu ja selleks kulunud aeg. Selle info põhjal hindab kolleegium õigusabile tehtud kulutusi vajalikuks ja põhjendatuks. Seetõttu tuleb nimetatud kulud lugeda mõistlikuks suuruses kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja need süüdistatavale hüvitada. Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.