2-11-40459/80 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Viru Maakohus peatas 8. mai 2013 määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-11-40459 kuni Harju Maakohtus kriminaalasjas nr 1-11-5397 esitatud tsiviilhagi lahendamiseni. Määruse kohaselt taotleb hageja tsiviilasjas Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses maksuvõla 10 890 306 krooni teise järgu nõudena tunnustamist. Maksuvõlg on tekkinud 26.11.2008 maksuotsuse järgi perioodil jaanuar 2005–aprill 2008. Kriminaasjas nr 1-11-5397 on esitatud tsiviilhagi Pinnatöötluse OÜ juhatuse liikmete A. Anderssoo ja A. Tedremäe vastu õigusvastase kahju, mis tuleneb riigil saamata jäänud käibemaksust jm maksudest perioodil jaanuar 2004 kuni jaanuar 2007, hüvitamiseks. Harju Maakohus võttis 21.12.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-5397 Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi menetlusse. Maksu- ja Tolliamet koostas Pinnatöötluse OÜ-le (pankrotis) 26.11.2008 maksuotsuse nr 12-5/995. Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallina Ringkonnakohus jättis 07.12.2009 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 06.06.2011 määrusega haldusasjas nr 3-3-1-34-11 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel menetluse Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaebuses maksuotsuse nr 12-5/995 osaliseks tühistamiseks. Riigikohus leidis, et pankrotiseaduse § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, st ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite alusel. Selles olukorras ei olnud halduskohtul enam pädevust Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaebuse lahendamiseks. Kohus märkis, et hageja ei saa väita, et Riigikohtu määrusega on 26.11.2008 maksuotsus nr 12-5/995 jõustunud. Kuna Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) vaidlustas maksuotsuse osaliselt, siis on maksuotsus vaid selles osas jõustunud. Vaidlustatud osas maksuotsuse lahendamine toimub konkreetses tsiviilasjas. Kohus leidis, et kuna tsiviilasja otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, siis on põhjendatud TsMS § 356 lg 1 alusel tsiviilasja menetlus peatada kuni lahendatakse tsiviilhagi küsimus kriminaalasjas. Tsiviilhagi kriminaalasjas on menetlusse võetud, mistõttu lahendab kohus tsiviilhagi kriminaalasjas otsusega.

3.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. mai 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta Maksuinkasso OÜ taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata ning mõista kohtumenetluse kulud välja vastustajalt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) pankrotivõlgnikuna pankrotimenetluses nõuet vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva ja õiguspärase haldusaktiga (maksuotsus ei ole tühistatud või õigusvastaseks tunnistatud). Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2005 kuni detsember 2005 (kaasa arvatud). Kostja ei ole kohtule tõendanud Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) maksukohustuse vähendamist. Seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et hageja nõue, mis lähtub maksuotsusest, on õigusvastasuse tõttu kehtetu ja tühine; 2) eraldati 20.02.2012 kohtumäärusega kriminaalasjast nr 1-11-5397 materjalid Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) osas (1-12-1645), kuna prokurör esitas vastava taotluse seoses sooviga süüdistusest loobuda. 20.02.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1645 mõisteti Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) KarS § 386 lg 2 järgi õigeks. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-1-1-60-07 (p 32) ei välista Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) õigeksmõistmine kriminaalmenetluse raames tsiviilõiguslike nõuete esitamist, sest kohus andis 20.02.2012 otsuses Pinnatöötluse OÜ-le (pankrotis) hinnangu vaid karistusõiguslikus tähenduses lähtuvalt prokuröri taotlusest, millised põhjendused ei ole seotud tsiviilõigusliku nõudega. Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) episoodist tulenevat süüdistust menetletakse edasi endiste juhatuse liikmete (A. Andressoo, A. Tedremäe) vastu. Seega ei lahendanud kohus 20.02.2012 Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) tsiviilõiguslikku nõuet, mis on suunatud karistusõigusliku teo toime pannud füüsiliste isikute vastu; 3) kohtupraktikast (3-1-1-60-07, p 54, 56; 3-3-1-63-06 p 9; 3-1-1-120-03 p-d 12, 13, 15; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-08-7666, p 12) tuleneb, et määruskaebuse esitaja on õigustatud esitama nii tsiviilhagi kriminaalmenetluses kui ka pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi. Hagejal on õigus kriminaalmenetluses haginõuet suurendada või vähendada olenevalt asjaolust, kas ja millises määras on pankrotimenetluses võlgniku poolt hageja nõue realiseeritav/täidetud. Nõude tunnustamise vaidluse puhul annab tsiviilkohus hinnangu pankrotimenetluses võlausaldaja esitatud nõude õigsusele. Maksuhalduri nõude puhul tegemist on haldusaktiga, mille kohtulik kontroll tsiviilkohtumenetluses on piiratud. Tsiviilkohtul tuleb hinnata, millised on kostja vastuväited Maksu- ja Tolliameti nõudele, kas need vastuväited annavad aluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks; 4) esitas maksuhaldur Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 10 890 306 krooni teise järgu nõudena ja täiendavalt tingimusliku nõude kriminaalmenetluses tuvastatud nõude ulatuses. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli äriühingul kohustusi vähemalt 17,25 miljonit krooni (sh vaidlustatud nõudeid 13,95 miljonit krooni). Äriühingu vara väärtuseks hindas pankrotihaldur rahalisi vahendeid summas 1 225 051,40 krooni. Pankrotihalduri poolt kohtule 26.10.2011 esitatud ettekande kohaselt on pankrotivara jääk 63 128,65 eurot. Peale pankrotimenetluses tunnustamata jäänud maksunõuete on esitatud nõudeid veel vähemalt summas 564 345,60 eurot. Olemasolevate andmete alusel võib väita, et väljavaated kahjunõude rahuldamiseks pankrotimenetluses on minimaalsed. Riigile tekitatud kahju osas on esitatud hagi kriminaalmenetluses kuriteo toime pannud füüsiliste isikute vastu.

Hagejale ei tulene ühestki seadusest õiguslikku alust pankrotimenetluses nõude tunnustamisest loobumiseks põhjendusel, et kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi; 5) puudub tsiviilasja menetluse peatamiseks õiguslik alus TsMS § 356 lg 1 järgi. Menetluse peatamine tekitaks olukorra, kus hagejal ei oleks võimalik kriminaalmenetluses arvestada pankrotimenetluses hageja nõude täitmise mahuga. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas asjaolu, et hageja on esitanud kriminaalmenetluses tsiviilnõude füüsiliste isikute A. Andressoo ja A. Tedremäe kui Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete (teo toimepanijate) vastu, kahjustab või riivab kostja õigusi antud tsiviilmenetluses või on puutumuses antud tsiviilmenetlusega ja hageja nõude tunnustamisega. Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 308-1596 (p 11) nimetatud põhimõte menetluste paralleelsusest kehtib ka antud juhul pankrotimenetluses nõude tunnustamise menetlusena; 6) on hageja oma nõuet tõendanud mahukate tõenditega ja kostjal on kohustus esitada tõendatud ning põhjendatud vastuväited (TsMS § 231 lg 1). Kostja väide, et kriminaaltoimikus on hulgaliselt hageja nõuet ümberlükkavaid tõendeid, on nii üldsõnaline kui ka paljasõnaline. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et menetluslikult ei ole otstarbekas mitmes menetluses tuvastada ühtesid ja samu asjaolusid. Tegemist on erinevate poolte vahel (tsiviilasjas Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kostja Maksuinkasso OÜ, kriminaalmenetluses A. Terdemäe ja A. Andressoo) eraldiseisvates menetlustes (tsiviilmenetlus ja kriminaalmenetlus) olevate erinevate nõuetega (tsiviilmenetluses nõude tunnustamine, kriminaalmenetluses tsiviilkahju tekitamine) ehk vaidluse all on erinevad nõuded (erinevatel perioodidel tekkinud kahjud), kusjuures ei toimu nõuete üheaegset sissenõudmist. Tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetlus on eraldiseisvad, üksteisest sõltumatud menetlused, mistõttu tuvastatud asjaolud ja järeldused ei pruugigi alati ühtida ning ennekõike tuleb analüüsida faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid. Maksumenetlus, kriminaalmenetlus ja pankrotimenetlus toimivad iseseisvalt ning kriminaalasjas tehtavad lahendid pole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslikud. Menetlusosaliste poolt on kohtule esitatud piisavalt tõendeid, et anda hinnang võlausaldaja nõude õigsusele.