Tamo Runthali süüdistuses KarS §121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) ja KarS § 169 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. veebruari 2015 otsus lühimenetluses
Prokurör Apellatsiooni esitaja
Merika Nimmo Süüdistatav Tamo Runthal
RESOLUTSIOON
Jätta süüdistatava Tamo Runthali apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu 20.02.2015 otsusega tunnistati Tamo Runthal süüdi KarS § 121 järgi selles, et tema 22.06.2010 kella 23.00 paiku aadressil XXXX-XXXXX XXX XX XXXXX XXXX XXX XXXX XXXXX XXXXXXX lõi EL kaks korda armatuuriga, ühel korral vastu paremat kätt ning ühel korral vastu vasakut külge, põhjustades sellega EL füüsilist valu ning tervisekahjustuse – parema käe käsivarrel ja käelabal verevalumi, vasaku käe käsivarrele ja õlavarrele verevalumid ning seljale ja vasakpoolsele küljel verevalumid ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Samuti tunnistati T. Runthal süüdi KarS § 169 järgi selles, et tema ei täida igakuise elatise maksmise kohustust ning hoidus kuritahtlikult kõrvale elatusraha maksmisest alates 2010. aasta oktoobrist ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja T. Runthali karistati vangistusega 4 kuud.
KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati T. Runthalile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 04.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13037 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loet 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse T. Runthali karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 14.08.2014.
2.T. Runthalilt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja kaitsetasu 340,00 eurot, sundraha 585,00 eurot. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 märkis maakohus, et menetluskulud summas 925,00 eurot tuleb T. Runthalil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et 11 kuul tasub iga kuu 77,00 eurot ja viimasel 12. kuul 78,00 eurot.
APELLATSIOON
3.T. Runthal taotleb karistuse kantuks lugemist seni vangistuses viibitud ajaga ning ülejäänud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Samuti taotleb süüdistatav menetluskulude tasumise tähtaja peatamist kuniks isik vanglast vabaneb.
3.1.T. Runthal leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm, sest ta kaitses oma tegevusega perekonda ning perekonnale kuuluvat vara. Samuti märgib T. Runthal, et maakohtu otsuses on toodud ka asjaolu, miks T. Runthalil ei olnud võimalik elatisraha maksta. Lisaks viitab apellant asjaolule, mille kohaselt on Pärnu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-09-13037 tehtud otsusest möödunud rohkem kui 3 aastat, mistõttu lõppes käitumiskontroll 03.01.2012. T. Runthal märgib, et temast oleks rohkem kasu vabaduses olles kui vanglas viibides, sest vabaduses töötades oleks tal võimalik oma võlgnevusi tasuda.
3.2.T. Runthali kohaselt ei ole tal võimalik menetluskulusid tähtajaliselt (31.01.2016) tasuda, sest ta on kinnipeetav. Samuti ei ole tal väljaspool vanglat toetajaid ning vanglasse edasi jäädes ei ole võimalik niipalju raha teenida, et väljamõistetud menetluskulusid tasuda. Apellant märgib, et menetluskulusid on tal ettekirjutatud graafiku alusel võimalik tasuda alles siis, kui ta on väljaspool vanglat tööle asunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
4.Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
5.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
Eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1120-09, p 7). Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-143-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seeõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Süüdistatav ei vaidlusta apellatsioonis süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süütegude kvalifitseerimisega, samuti ei käsitle süüdistatav muid õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada. T. Runthal taotleb üksnes maakohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse määra osas ning taotleb karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui süüdimõistetu suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt T. Runthalile mõistetud liitkaristuse muutmiseks puudub alus ning mõistetud karistus karistuspraktikast ei hälbi.
6.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on T. Runthalile karistust mõistes ülima põhjalikkusega motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 6 – 8). KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 169 näeb karistusena ette samuti rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Võttes arvesse asjaolu, et tegevus toimus T. Runthali koduõuel, kuhu oli tulnud kannatanu koos teise isikuga ning T. Runthali enda hinnangul vajas tema ema kaitset, luges maakohus T. Runthali süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises keskmisest mõnevõrra väiksemaks. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava teo puhul luges maakohus T. Runthali süü keskmiseks. Maakohus ei pidanud T. Runthalile kui varatule ja mittetöötavale isikule rahalist karistust kohaseks karistuse liigiks, mistõttu mõistis maakohus T. Runthalile KarS § 121 alusel karistuseks 5 kuu pikkuse vangistuse ning KarS § 169 alusel 6 kuu pikkuse vangistuse, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. Samuti märkis maakohus, et T. Runthal pani uued kuriteod toime katseaja kestel ning leidis põhjendatult, et koostöövalmiduse puudumine koosmõjus tööharjumuse puudumisega teeb T. Runthali üldkasuliku töö jaoks sobimatuks isikuks. Kohtukolleegiumi arvates on põhjendatud, et süüdistatava suhtes ei esine seega eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, mistõttu apellatsioonis esitatud taotlus ei ole õiguslikult asjakohane.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks ning selle asendamiseks üldkasuliku tööga perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg- le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Nimelt on T. Runthali Pärnu Maakohtu 04.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13037 süüdi tunnistatud KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistatud 1-aastase vangistusega, KarS § 121 järgi ning karistatud 6-kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistatud 8-kuulise vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistatud 3-aastase vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati 1/3 võrra ning mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Käesolevas asjas on teod toime pandud 22.06.2010 ja alates 01.09.2010, seega on uued kuriteod toime pandud Pärnu Maakohtu poolt määratud katseaja kestel, mida on maakohus karistuse mõistmisel ka arvestanud. Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistustega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
8.KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohus on juba pidanud põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning on määranud kriminaalmenetluse kulud ositi hüvitamisele. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka seaduses ettenähtud ühest kuust pikem tähtaeg. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega. Maakohtu otsus on seaduslik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kaebuses ei ole välja toodud erilisi asjaolusid, mis annaks alust juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega üle ühe aasta. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm nr 3-1-1-105-12). Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – T. Runthali kinnipeetava staatus, ei anna alust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
Ivi Kesküla, Orvi Tali, Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.