Kohtulahend

Kinnipidamisasutuses E.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Kinnipeetava enda sõnul elukoht nimetatud talus on temale kindlustatud. Elamispinna omanik (isiku ämm) ei andnud selget, kirjalikku nõusolekut, ega ka keeldumist, kinnipeetava tallu elama asumise kohta. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Murru vanglas on läbinud aiandusalase kursuse. Vangistusaja jooksul on huvitatud töötamisest, puudus otsene huvi õppimiseks. Isiku enda sõnul töötas enne vangistust ametlikult, kuid peamiselt töötanud siiski mitteametlikult. Töötamise valdkond on põhiliselt olnud ehitus. Vangistuses olles on isik töötanud majandustöödel ning ka järelevalveta väljaspool vanglat. xxx esitas garantiikirja, et isiku vabanemisel on nad valmis töösuhet jätkama vabade töökohtade olemasolul. Tööandja on isikut iseloomustanud kui rahuliku iseloomuga, tõsise töösse suhtumisega ning täidab korrektselt juhtkonna poolt määratud ülesandeid. Vangistuse jooksul on isik tegelenud järgnevaga: - ajavahemikul 20.03.2014-19.06.2014 töötas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana; - perioodil 20.02.2014-10.04.2014 läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" - ajaperioodil 01.05.2014- 23.11.2014 töötas majandustöödel köögitöölise-toidujagajana; - ajavahemikel 24.11.2014- 19.12.2014 ja 05.01.2015- 09.01.2015 töötas väljaspool vanglat xxxs; - psühholoogi vastuvõtud toimunud 31.01.2014 (toob välja alkoholi kui oma põhiprobleemi, on huvitatud sellega tegelema) 11.03.2014, 03.04.2014 (jätkuvalt alkoholist loobumise teema), 30.05.2014 05.09.2014 (motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema), 14.10.2014, 18.10.2014 (alkoholiprobleemide analüüs) ja 02.12.2014 (arutletud alkoholiprobleemiga toimetulemise võimaluste üle tulevikus. Isikul on tugev motivatsioon alkoholist loobumiseks, teadvustab alkoholiga seonduvaid ohtusid enda puhul). Kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et tarvitas alkoholi praktiliselt igapäevaselt ning alkoholijoobes olles võib ta käituda ettearvamatult, kasutades seejuures ka vägivalda. On väidetavalt varasemalt saanud ka xxx. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, millest kaks on arhiveeritud karistused. Vanglas kannab karistust viiendat korda. Käesolevat karistust kannab arvutikelmuse ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava E.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel E.V puudub vabanemisel kindel elukoht, kuna xxxomanik xx xx telefonivestluses teatas kategooriliselt, et tema ei anna oma allkirja E.V tallu elama asumisega nõustumise kohta tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ega ka keeldumise kohta. Ka varem on xxx selliselt allkirjast keeldunud. Prokurör Natalja Firsova kirjalikul esitatud seisukohaga ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. E.V taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja andis arvamuse, et tema kaitsealuse vabastamine ennetähtaegselt on küllaldaselt põhjendatud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.V isikut iseloomustavad andmed . Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisel puudub E.V kindel elukoht, mis paneb küsimuse alla kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja järelevalve teostamise võimalust. Nimetatud seisukoht on üheselt tõlgendatav üksnes majaomaniku nõusolekust või keeldumisest tingituna. Faktiliselt esitas E.V abikaasa, xx xx kirjaliku avalduse selle kohta, et E.V on võimalus elada oma abikaasaga koos xxx. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E.V on kriminaalkorras karistatud 8-l korral (millest 2 arhiveeritud karistused). Vangistust kannab viiendat korda. Viimane karistus mõisteti arvutikelmuse ja joobes juhtimise eest, mis oli toime pandud katseajal. Jätkuv süütegude toimepanemine( korduvalt karistatud KarS § 424 järgi) viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus möönab, et kinnipidamiskohas ilmnenud E.V mõtteviisi ja tegevusi iseloomustavad positiivsed nihked paremuse poole on aset leidnud, kuid kohus, eeltoodule vaatamata nendib käesoleval ajal, et kinnipeetava üle kinnipidamisasutuses teostatava range järelevalve alt vabanemise korral ei pruugi saavutatud tulemused osutuda piisavaks meetmeks tagamaks positiivse tulemuse kestvust. E.V-le mõistetud karistused kogumis, mida kinnipeetav kannab, peavad andma temale signaali, et samalaadsete ja ka jätkuvate õiguserikkumiste kordumise korral tema poolt ei ole põhjendatud kohtu poolt veelkord samu põhjendusi aluseks võttes isikut ennetähtaegselt vangistusest vabastamise ja tema suhtes tingimisi karistuse kandmise võimaldamise küsimust lahendada kinnipeetavale positiivses suunas. Isikut on varasemalt karistatud kohustusega teha üldkasulikku tööd ühes allutamisega käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik. Vaatamata varasematele karistustele ja kriminaalhooldaja järelevalvele E.V paranemise teele ei asunud. Tulemuseks osutus E.V-le liitkaristuse mõistmine 04.03.2014.a.Pärnu Maakohtu poolt mitme uue kuriteo toimepanemise eest ja mitmete kohtuotsotsusega mõistetud karistuste osas. Kohus möönab, et E.V-le oli antud piisavalt aega mõistmaks, et vabaduses temale kohaldatavate tähtajaliste piirangute mittejärgimise korral võidakse tema suhtes kohaldada kõige raskemat piirangut s.o kohtuotsusega võtta temale vabadus kohtu määratud tähtajaks. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (toimepandud kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole seni kriminaalhoolduse ajal olnud võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. E.V on tasumata nõudeid üle 17 000 euro, mida loodab rahaliste vahendite olemasolul tasuda. Varasemalt kasutas isik teenitud raha mõtlematult alkoholile. Käesoleval ajal on isikul motivatsioon vabaduses alkoholiprobleemidega tegelemiseks.

Varem E.V on olnud kriminaalhooldaja järelevalve all, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks E.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Varem isikule mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida kontrollnõudeid ja hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning varasemat käitumist üldkasuliku tööga kaasneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.