Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
05. september 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-224
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.A , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.12.2013 ja lõpp 04.10.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.A-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.A on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 04.03.2014 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ning karistatuseks on mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuud ja KarS § 424 järgi ning karistuseks mõistetud vangistus 10 kuud. KarS 63 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks
raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.07.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 27 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.12.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitse korda ning vanglakaristust kannab viiendat korda. Isikut on varasemalt süüdi mõistetud nii varavastaste kui isikuvastaste süütegude toimepanemise eest, on olnud ka avaliku korra ja ühiskonna julgeoleku vastu sooritatud kuritegu, esimene rikkumine oli kaitseteenistusalane süütegu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung S.A taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on aru saanud oma tegudest. Kinnipeetav soovib tasuda kannatanule tekitatud kahju ja minna alkoholi ravile. Isik on vanglas läbinud erinevaid programme. Enda sõnul on ta Eluviisitreeningutel abi saanud. Kinnipeetav asuks elama koos naisega naise vanemate juurde. Samuti on kinnipeetaval võimalik tööle minna kas xxxx lattu või sinna, kus naine töötab. Isik teab, et peab hakkama ka elatist maksma ning see läheks otse palgast maha. Prokurör S.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokuröri sõnul asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Lisaks on tegemist isikuga, kes on korduvalt (seitsmel korral) kriminaalkorras karistatud. Ärakandmata karistust on üle 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Prokurör leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida kinnipeetava käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55 % ja vägivaldse kuriteo puhul 54%. Isik on ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas ning elukaaslasele V. S.A-le on olemas. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht ja regulaarne sissetulek. Isik on sõltuv oma abikaasa sissetulekust. Isikul on kohustus tasuda elatist oma 12aastasele lapsele, kuid pole seda 5 aastat teinud. Kohtutäiturite registri TÄITISe andmetel on isikul riiklikke võlgu 30.06.2014 seisuga 30 664,73 eurot. Isik on varasemalt kulutanud teenitud raha mõtlematult, nt alkoholile. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabanedes majanduslikult toime tulla ega pane sellest lähtuvalt toime uusi kuritegusid. Isikul on probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes on kasutanud oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda. Alkoholijoobes võib kinnipeetav käituda ettearvamatult. Isik on tegelenud oma probleemide lahendamisega, kuid majanduslikel põhjustel on ravi jäänud poolikuks. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses lõpetada alkoholi kuritarvitamise ega pane alkoholijoobes toime uusi kuritegusid. Isik tarbis alkoholi enamasti sõpradega ja tuttavatega. Isiku suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikud. Materjalidest nähtub, et isik on osaliselt teiste poolt mõjutatav. Lisaks sellele ei ole kinnipeetava ämm E H andnud nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks oma elukohta, mis oleks olnud kinnipeetava tulevane alaline elukoht. Lähtuvalt sellest ei ole võimalik kinnipeetavat tingimisi enne tähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla, sest antud olukord ei võimalda täita isikule pandavaid kontrollnõudeid. Kohus leiab, et isiku varasematest korduvatest karistustest ning nendest mitte järelduste tegemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.