Kohtulahend

Säästumarketi parklas koos STga kallale KGle, keda lõi mitmel korral rusikatega näo- ja keha piirkonda ning seejärel jalgadega kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu, vasaku silma ümbrusesse hematoomi ja turse, ninaturse, vasaku randme turse ja hematoomi paremale küünarnukile. I.M tegu on kvalifitseeritud kuriteona selle toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi. Alates 01.jaanarist 2015.a.a vastab tegu KarS § 121 lg. 1 ette nähtud kuriteole. 15.märtsil 2014 kella 02:15 paiku juhtides Rapla maakonnas Rapla vallas Ridaküla - Ülejõe tee 2. kilomeetril mootorsõiduki juhtimise õigust omamata ja alkoholijoobe seisundis sõiduautot Volkswagen Golf registrimärgiga XXXXXX, ületas sellel teelõigul lubatud suurimat sõidukiirtust 50 km/h, juhtis autot suurema kiirusega kui 90 km/h, kaotas alkoholijoobe ja suure kiiruse tõttu auto üle valitsemise, mille tulemusena auto liikus vasakule poole teelt välja vastu puud ja rullus katusele. Sündmuse tagajärjel sai autos viibinud GV raske tervisekahjustuse- lülisamba 3.nimmelüli kompressioonimurru ilma halvatuseta, millest paranemine kestab üle 4 kuu. Pärast liiklusõnnetust I.M põgenes ja jättis vigastatud kannatanu sündmuskohale. I.M tegevus on kvalifitseeritud KrS § 422 lg. 1 ette nähtud kuriteona, mis seisnes Liiklusseaduse §§ 14 lg. 2, 15 lg. 1 p. 1, 33 lg. 11 p. 2, 50 lg. 3 p. 1 ja 168 lg. 3 nõuete tahtlikus rikkumises, millega põhjustas teisele isikule ettevaatamatusest raske tevisekahjustuse. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Süüdistatav tunnistab K.G löömist, kuid väidab, et kannatanu vigastused ei saa olla tema tekitatud, kuna ta viidi politseisse. Kaitsja loeb KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse põhjendatuks ainult rusikaga näkku löömise osas, mitte aga jalgadega kehasse ja vastu jalgu löömise osas. Liiklusavarii põhjustamises I.M end süüdi ei tunnista ja punkti põhjendatuks.

kaitsja ei loe samuti süüdistuse seda

Süüdistuse esimese punkti kohta antud ütlustest nähtub, et I.M oli autoga Raplas Säästumarketi juures parklas. Temaga olid koos RR ja ST. Tal on meeles, et tuldi nende auto juurde ja oli mingi suitsu küsimine. I.M tundnud seal ära noormehed, kes teda paar kuud tagasi Ingliste koolimaja juures peksnud olid. Peksmise tagajärjel olnud I.M pikalt töövõimetuslehel. I.M keeldunud suitsu andmast ja käskinud noormeestel ära minna. Pärast sõnavahetust läinud kakluseks. Kõigepealt kakelnud I.M K.G ja löönud paar korda näkku. Edasi kandunud kaklus Säästumarketi parklast üle tänava muruplatsile, kus S.T tõmmanud K.G selja tagant pikali. Miks toimus liikumine muruplatsile, seda ei oska I.M öelda. Jalgadega ei ole ta löönud, kuid S.Topasia löönud kindlasti K jalaga. Politsei viinud I.M ära. K.G olnud huul natuke katki. I.M olnud ka nina verine ja käsi katki. Juhtunu kohta politseis midagi ei küsitud. I.M pandud kainenema ja hommikul tehti trahv. Joonud olnud I.M sel õhtul küll, kuid ta seisnud püsti ja ajanud teistega juttu. Ta saab aru, et ei ole õige asju nii lahendada. I.M teab, et S.T isa tasus kannatanule hüvituseks 400 eurot ja I.M andis selle eest S.T isale 200 eurot. 14.märtsi õhtul 2014.a. käinud I.M koos TL Raplas poes ja ostnud alkoholi- kaks pudelit rummi ja kasti õlut. Nad olid T.L autoga. Umbes tunni seisid nad raudteejaama juures oleva ehituskaupade kaupluse juures parklas, kuid alkoholi seal ei tarvitanud. T.L viis I.M koju, kust viimane võttis oma auto, mille oli samal päeval vennalt ostnud. Kella 23.00-00.00 paiku sõitis ta üksinda Raplasse Karmani poe juurde parklasse. Seal nägi ta MP, TS, GV, ST ja PS. Parklas

seismise ajal joonud I.M õlut. Sinna sõitmise ajal olnud ta veel kaine. Kogu enne ostetud õlu ja rumm olnud tema autos. Parklas joonud ta ära võib olla viis 0,33 liitrist purki õlut. Kaaslased tegid autoga Raplasse tuleku kohta etteheiteid ja MP öelnud, et I.M oma auto ära viiks. ST kutsunud teda veel GV auto peale. Siis tulnud I.M mõte viia oma auto koju ja istuda seejärel G auto peale. Ta ei tea, kuidas GV tema auto peale sattus. Parklast ärasõit ei olnudki I.M meeles, aga ühele sõbrale oli S.T rääkinud, et Volkswagen Golfiga s.o. I.M autoga sõitis G . Selle peale tulnud I.M-ile meelde, et Karmani poe juurest parklast sõitnud ära tema kuni üle tee vana apteegimaja juures oleva parklani. Seal olnud ta autost väljas, teinud ta suitsu, joonud õlut ja ei julgenud edasi sõita. Eemal kiriku juures ringteel näinud ta liikumas politseibussi. I.M kinnitab, et ta ei läinud rooli, sest teadis, mis teda oleks siis oodanud. Edasiste sündmuste kohta kinnitab I.M, et ta midagi ei mäleta. Mälu taastunud hommikul kodus. Vend andnud auto sisepeegli ja öelnud, et nii palju jäi autost järgi. Auto oli politsei parklas. I.M olnud katki pea, nina ja vasak jalg. Ta arvab, et tagant pakiruumist ette vastu juhiistet lennanud kõlarikast tekitas G.V selja vigastuse. Kui ta oleks ise olnud roolis, siis ei oleks järgmisel päeval ilmselt voodist välja saanud. Samuti oleks vigastusi tekitanud rool. Rool autol küljest ära tulnud. I.M on kindel, et ta pidi istuma juhi kõrval. Seda kinnitab vasakul jalal olev vigastus, mille võis tekitada käigukang. Arsti poole ta ei pöördunud, sest midagi ei olnud viga. ST rääkis hiljem, et nad olid I.M koju viinud. KR sõnadest I.M teab, et G.V oli S.T tunnistanud auto juhtimist. Ühele sõbrale oli G veel öelnud, et ta ei mäleta enam, kes oli roolis. I.M-ile ei ole G.V auto juhtimist tunnistanud. Uurija juures käis I.M 31.juulil 2014.a. enne G.V . Enne uurija juurde minekut käis G.V I.M töökohal ja küsis, mida uurijale rääkida. Kuidas jutt sel korral lõppes, seda I.M ei tea. Ta kinnitab, et auto ja enda vigastusi arvestades ei saanud tema olla roolis. MP on ka I.M-ile öelnud, et pärast parklast ärasõitu ei sõitnud I.M auto otse silla peale. Tema auto teinud tõesti tavapärasest rohkem müra. Kohtu seisukoht I.M tegevuses on tõendatud KarS § 422 lg. 1 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o. auto juhtimine süüdistuses märgitud ajal ja kohas, auto juhtimise käigus liiklusseaduse §§ 14 lg. 2, 15 lg. 1 p. 1 ja 50 lg. 3 p. 1 nõuete tahtlik rikkumine, selle tulemusena ettevaatamatusest auto ümberpaiskumise ja kannatanule raske kehavigastuse põhjustamine. Otseses põhjuslikus seoses oli tagajärjega Liiklusseaduse §§ 15 lg. 1 p. 1 ja 50 lg. 3 p. 1 nõuete rikkumine, mis seisnes nii sellel teelõigul lubatud suurima kiiruse kui ka üldise piirkiiruse 90 km/h olulises ületamises. Asjas ei ole vaidlust, et I.M tarvitas enne auto juhtimisele asumist alkoholi, kuid puuduvad tõendid alkoholisisalduse kohta tema organismis. Seepärast ei saa panna I.M-ile süüks auto juhtimist Liiklusseaduse § 69 lg. 2 kirjeldatud alkoholijoobe seisundis või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelatud seisundis s.o. Liiklusseaduse 33 lg. 11 p. 2 nõuete rikkumist. Samas ei ole alust kahelda, et joodud alkohol mõjutas I.M võimet autot ohutult juhtida ja auto liikumist kontrollida. I.M ei jäänud ka Liiklusseaduse § 168 lõike 3 kohaselt kuni kiirabi saabumiseni sündmuskohale kannatanu juurde, vaid palus kaaslastel end ära viia. Liiklusseaduse selle nõude järgimisest antud juhul tagajärg ei olenenud, mistõttu ei ole viide selle sätte rikkumisele süüdistuses asjakohane. Samuti ei ole põhjendatud süüdistuse väide I.M põgenemise ja vigastatud kannatanu sündmuskohale jätmise kohta, sest kiirabi kutsuti I.M kohaloleku ajal ja temast kannatanule abi osutamine ei olenenud. Kohtuarstliku ekspertiisi akti (t.l. 47-49) kohaselt sai G.V liiklusavarii tagajärjel pikaajalise tervisekahjustuse, millest paranemine kestab üle nelja kuu. Seepärast loetakse tervisekahjustus raskete hulka.

Kohtul ei ole alust kahelda, et autot juhtis liiklusõnnetuse ajal I.M ja tema vastuväiteid ei saa lugeda usaldusväärseteks. I.M kinnitab, et ta jõi enne parklas ainult kuni viis 0,33 liitrist purki õlut ja ülejäänud alkohol olnud autos pärast avariid alles. Seda kinnitab ka auto vaatluse protokolli juures olev foto. (t.l. 26) Seega ei ole alust arvata, et I.M võis mälu kaotada alkoholijoobe tõttu. Samuti ei vajanud I.M hiljem arstiabi. Seepärast on alus arvata, et tal ei olnud ka ühtegi niisugust terviseriket, mis oleks võinud põhjustada mälukaotuse. I.M poolt nimetatud kehavigastuste ja auto vigastuste põhjal ei ole kohtul võimalik teha järeldusi autot juhtinud isiku osas, sest tegemist on eriteadmisi nõudva küsimusega. Pealegi on I.M kehavigastused fikseerimata. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu G V üksiksasjalistes ütlustes, et autot juhtis poe juurest parklast kuni õnnetuse toimumiseni I.M. G.V ütlustest nähtub, et ta sõitis eelmisel õhtul oma autoga ringi. Autot juhtis PS, kuna G.V endal veel juhtumisõigust ei olnud. Õhtul kohtusid nad Raplas Karmani poe juures parklas I.M-iga, kes oli purjus ja istus oma auto rooli taga. G.V soovis, et I.M ei läheks ise enam sõitma ja nad tahtsid ta oma autoga koju viia. Lõpuks istus G.V ise I.M autosse ja nad hakkasid koos Inglistele I.M elukohta sõitma. Pärast raudtee ülesõitu, kus on kiiruse piirang 50 km/h, sõitis I.M päris suure kiirusega ja auto läks millegipärast käest ära teelt välja üle katuse. G.V oli turvavöö kinni, kuid I.M ei olnud. Sirgel lõigul 70 km/h alas oli auto kiirus 120-130 km/h, enne 50 km/h piirangu ala, kus on ka kurv, võttis I.M natuke hoogu maha ja kiirus võis olla ligikaudu 100 km/h. Seal on vana raudtee koht, kus auto hüppas ja I.M vist vahetas ka käiku. Seal läks auto vasakule ja partemale, sai siis otseks ja lõpuks läks auto ikka vasakule poole kraavi esiotsaga tee sisse ja sealt lendas üle katuse. Lõpuks jäi auto katuse peale. Vairo ei vastanud talle. Selle peale võttis G.V endal vöö maha ja tuli autost välja. Selleks ajaks oli kohale jõudnud karjääri valvur. Pärast seda tulid kannatanu tuttavad K.V , P.S ja S.T , kelledele jõudis enne avariist teatada. Viimased kutsusid ka kiirabi. Tuttavate tuleku ajal oli I.M veel autos. Sõit Karmani parklast kuni õnnetuseni oli alla 5 km ja võttis aega alla 5 minuti. Ühtegi peatust enne nad ei teinud. Kannatanu teab kindlalt, et nad ei vahetanud kohti ja rooli ta ei istunud. Vairo oli purjus ja jõi veel Karmani parklas õlut. Enne sõitma minekut olid nad parklas koos 10-15 minutit. Vairo tahtis, et keegi tuleks kaasa. Ise oli kannatanu joonud 2 siidrit. Autost tuli kannatanu pärast avariid välja läbi juhipoolse tagumise akna. Vahetult pärast avariid jäi ta oma kohale pea alaspidi rippuma. I.M jäi pärast teda veel autosse ja oli autos ka veel kaaslaste tuleku ajal. Ka sel ajal, kui tuli karjääri valvur, oli Vairo veel autos. Kus kohas Vairo täpsemalt autos oli, seda kannatanu ei oska öelda. Samuti ei tea kannatanu, kuidas ja kust kaudu Vairo autost välja sai, sest ta oli ise auto taga pikali maas. G.V võtab omaks, et ta andis 31.juulil 2014.a. uurijale valeütlusi, kui kinnitas et ei teadnud, kes oli roolis. Sel perioodil sai ta I.M-iga hästi läbi. Kannatanu aga teab, et roolis oli I.M ja sellepärast kinnitab seda ka kohtus. Auto kiiruse kohta eeluurimisel nii täpselt ei küsitud. G.V võtab omaks, et ta ei tahtnud I.M-ile halba ja ütles ka kiirabiautos, et ei tea, kes juhtis. Ta viidi Tallinna haiglasse, kus suhtles arvuti teel I.M-iga. Viimane kirjutas oma vigastustest ja et ta arsti poole ei pöördunud. Juuli- või augustikuus hakkas Vairo vend VJ ähvardama ja nõudma, et G.V võtaks auto juhtimise enda peale. Kui kutsuti uurija juurde, siis öeldi, et Vairo ei tea, kes oli roolis, et arvatavasti olid sina roolis. Pärast seda ei ole Vairoga suhelnud. Pärast seda võttis G.V ise uurijaga ühendust ja rääkis asja ära nii, nagu oli. Suhtlemisel pärast avariid kinnitanud G.V esmalt, et ta midagi ei mäleta. Kuu või kaks hiljem kirjutanud I.M, et nad jäänud pärast Karmani poe juurest ärasõitu apteegi juures seisma ja kuidas G.V seda ei mäleta. Samuti kirjutanud I.M, et kiriku juures olnud politseibuss ja ta ei julgenud edasi sõita. I.M varasema jutu kohaselt oli kohtade vahetus toimunud HEPA tankla juures. 31.juulil 2014.a. enne uurija juurde minekut käis ta Vairo töö juures ja nad leppisid tõesti nii kokku, et ta ei mäleta, kes roolis oli. Kohus leiab, et G.V poolt kohtueelsel uurimisel antud erinevad ütlused ei sea kohtuistungil antud ütlusi

kahtluse alla, sest G.V on esmaste erinevate ütluste andmist põhjendanud. Kohtul ei ole alust kahelda ka selles, et I.M on püüdnud teiste isikute kaudu G.V veenda auto juhtimist enda peale võtma. G.V ütlusi kinnitavad tunnistajate PS, KV ja ST ütlused. Mõlemad sõitsid sel õhtul koos G.V autoga ringi. Autot juhtis P.S ja nendega olid koos veel G.V ja ST. Õhtul sõitsid nad Kaiu poolt läbi Ingliste Raplasse ja jõudsid Karmani poe juurde parklasse, kus pärast südaööd kohtusid I.M-iga. Viimane oli tulnud kodust oma autoga Volkswagen. Enne nägid nad I.M sõitmas samas suunas enda ees. Nad kutsusid I.M oma autosse, et ta koju viia. I.M aga ei tulnud ja ei tahtnud oma autot parklasse jätta. I.M olid alkoholilõhnad ja ta tuikus. P.S nägi, kui I.M ja G.V hakkasid Raplast välja sõitma ja möödusid kirikust. Autot juhtis I.M. Tunnistaja sõitis koos kaaslastega parklast Viljandi maanteele s.o. teises suunas. Parklast peateele väljasõidu ajal nägi P.S kiriku juures ringristmikul veel I.M auto tagatulesid. Rohkem autosid sel ajal ei liikunud. Jõudnud mööda Viljandi maanteed piimakombinaadini, helistas KV G.V , kes ütles, et nad tegid avarii. Nad sõitsid kolmekesi avariikohale ja nägid, et auto oli katuse peal. I.M oli autos ja ei liigutanud end. G.V oli tunnistajate kohalejõudmise ajaks autost välja tulnud. P.S helistas numbril 112 ja kui oli kuulda pääseauto lähenemist, siis tõusis I.M püsti, istus tunnistaja poolt juhitud autosse ja palus end koju viia. Enne oli I.M oma auto sisemuses juhikohaga kohakuti. Nad kõik proovisid temaga kontakti saada, hüüdsid ja raputasid. I.M roomas autost välja juhiakna kaudu. P.S oli seal samas kõrval. I.M küsis ainult, et mis juhtus ja ütles, et temaga on kõik korras. Pärast seda viisid nad I.M koju. G.V on hiljem rääkinud, et kiirus oli hirmus suur ja Vairo oli vale käigu sisse tõmmanud. Tunnistaja K.V kinnitab, et ta suhtles hiljem I.M-iga arvuti teel. I.M on suhtluses tunnistanud, et tema juhtis autot parklast ära sõites, aga on küsinud, kes istus rooli endise apteegi juures. ST ütlustest nähtub, et esmalt kutsus I.M Karmani poe juures parklas oma auto peale teda. I.M pidi oma auto koju viima ja ta sõitis koos G.V ees ära. Autot juhtis siis I.M ja G.V istus kõrval. Auto, milles istus S.T , sõitis nende järel. I.M auto läks Karmani parklast üle silla, P.S sõitis teise autoga otse jaama poole. S.T nägi, kui Vairo auto sõitis üle silla ja rohkem seda autot ei näinud. Pärast oli Vairo katusele paiskunud autos juhti koha peal. Auto ühe akna klaas oli katki. G oli auto juures maas ja ei saanud püsti. P kutsus kiirabi. Kui Vairo autost välja tuli, siis kiirabi ega politseid veel kohal ei olnud. veel kohal ei olnud. Nad viisid Vairo koju. Ei tea, miks Vairo ei oodanud ära kiirabi ja politseid. Hiljem ei ole Vairoga sellest rääkinud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustest nähtuv I.M soov enne ametiisikute saabumist sündmuskohalt lahkuda kinnitab kannatanu ütlusi selles, et auto juhiks oli I.M. Vahetult pärast avariid auto juurde jõudnud tunnistaja AV kinnitab, et üks noormees oli auto juures pikali maas. Tunnistaja oli valmis kutsuma kiirabi, kuid noormess seda ei soovinud, kuna sõbrad pidid tulema kohale. Tunnistaja püüdis kontakti saada autos olnud noormehega, kuid viimane ei reageerinud. See noormees oli autos kukkunud juhi kohalt alla katusele, tema pea oli rooli pool. Kohtuistungil tunnistaja kinnitas, et auto taga maas lamanud noormees oli G.V Enne kuulis tunnistaja sama auto valju müra, nägi autot lõhenemas, kuulis n.ö. matsu, nägi sädemeid ja seejärel jäi kõik vaikseks. Auto jäi seisma esiosaga tee poole. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka auto suurt kiirust vahetult enne ümberpaiskumist. MP kinnitab, et ta nägi, kui I.M auto sõitis Karmani poe parklast Tallinna maanteele, autot juhtis siis I.M ja G.V oli kõrval. Kuhu auto Tallinna maanteel edasi sõitis, seda tunnistaja kohe ei näinud. Veidi aja pärast oli näha, et I.M auto sõitis üle silla Tallinna (ka Uusküla)

suunas. Kus auto vahepeal oli, seda tunnistaja ei näinud, sest hooned jäid ette. I.M auto tegi ka valju müra. Enne kohtus tunnistaja samas parklas I.M-iga, kes oli purjus. Kohus leiab, et MP ütlused ei sea kahtluse alla tunnistajate P.S ja K.V kinnitusi, et I.M poolt juhitud auto sõitis parklast kohe ilma peatumata mööda peateed edasi üle silla. Pealegi kinnitavad täiesti erapooletu tunnistaja AV ütlused, et katusele paiskunud autos oli üks noormees kohakuti juhikohaga ja G.V oli samal ajal väljas. Sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll, skeem ja fotod kirjeldavad sündmuse toimumise kohta. (t.l. 13-16) Teelõigul kehtis kiiruse piirang 50 km/h. (t.l. 16) Autost hiljem tehtud fotod koos vaatlusprotokolliga uuritud tõenditele midagi ei lisa. (t.l. 19-37) Samuti ei lisa uuritud tõenditele midagi I.M ja HL ütlused. VJ on süüdistatava vend, kellelt viimane eelemisel päeval sama auto ostis. H.L kohtus süüdistatavaga Raplas Karmani poe juures parklas samal ajal, kui seal olid ka teised eespool nimetatud tunnistajad. Kui tunnistaja ära sõitis, siis jäi süüdistatav veel sinna. KarS § 121 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on I.M tegevuses tõendatud kannatanu K.G ja tunnistajate KT, RÜ ning JJK ütlustega. K.G ütlustest nähtub, et enne sündmust ta I.M ei teadnud. Ta mäletab, et teda rünnati Raplas Säästumarketi juures, kus oli koos R.Ü ja J.-J.K . Nad istunud RR autos. Miks ja kuidas peksmine algas, seda K.G kohtuistungil meenutada ei osanud. Samas kinnitas K.G , et teda löödi rusikaga näkku ja lööjaks oli I.M. Vahepeal olnud kallal üks, vahepeal kaks meest, peksmise käigus kukkus ta pikali ja siis löödi jalgadega. Asjaolu, et K.G ei osanud kohtuistungil ristküsitluse käigus sündmust täpsemalt kirjeldada, ei anna alust asuda seisukohale, et tema peksmist ei ole toimunud. 19.jaanuaril 2014.a. kella 19.10 Rapla Haiglas koostatud kiirabikaardi kohaselt olid K.G vasaku silma ümber hematoom, nina turses ja valulik, vasak ranne turses ja parem küünarnukk oli turses. Vigastused kinnitavad lööke nendesse kohtadesse. Tunnistaja RÜ ütlustest nähtub, et ta oli 19.jaanuari 2014.a. ööl koos K.G , RR ja JJK Raplas Säästumarketi juures, kuhu tuli ka I.M , Mida keegi ütles, seda tunnistaja ei kuulnud, kuid ootamatult hakanud K.G I.M valjult sõimama ja nad läksid käsitsi kokku. Esmalt olnud K.G autos ja I.M löönud ukse kinni, K.G teinud ukse uuesti lahti ja läinud välja. Nende kaklusse sekkus T nimeline noormees, kes oli enne koos I.M-iga. Algul olid nad kõik püsti, aga siis kukkus K.G pikali ja seejärel peksti teda jalgadega. Selleks ajaks oli kaklus kandunud Säästumakrketi parklast teisele poole tänavat muruplatsile. Maas lamanud K.G i lõid I.M ja S.T mõlemad. K.G lõi ka I.M rusikaga näkku. Lõpuks läks tunnistaja vahele ja keegi kutsus ka politsei. JJK ütlustest nähtub, et KG on tema kauaaegne sõber. I.M teab ta mõnede juhtumite tõttu. Nad istusid autos Säästumarketi juures parklas, Vairo tuli nende auto juurde midagi rääkima ja K hakkas midagi ütlema. Lõpuks läks K autost välja, kuna Vairo oli midagi halvasti öelnud ja edasi läks kakluseks. Kuidas asi alguse sai, seda tunnistaja ei oska kirjeldada, kuid tunnistaja ja RÜ läksid vahele. Vairoga oli koos ST. Kannatada sai K . Kaklus algas Säästumarketi juurest parklas ja kandus edasi üle tänava A ja O kaupluse juurde. K kukkus pikali ja pärast oli tema nägu paistes. Tunnistajana üle kuulatud ST ütluste kohaselt tekkis neil arusaamatus ja läks kakluseks, mille käigus nad lõid koos I.M-iga K.G , kuid löömist täpsemalt ei mäleta. Tunnistaja KT ütlused asja lahendamisel midagi ei lisa. K.T kinnitab küll, et ta oli öösel väljas selle maja juures, kus K.G elab ja K.G rääkis Säästumarketi juures toimunud peksmisest. Samas ei selgunud tunnistaja poolt ristküsitluse käigus antud vastustest, kas ta ka ise mõnda peksmist pealt nägi või kirjeldab sündmust teistelt kuuldu põhjal. Tõendeid süüd ega õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise kohta I.M käitumises ei

ole. KarS § 56 lg. 1 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada lisaks süüle, kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele ka õiguskorra kaitsmise huve ja võimalusi mõjutada isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. I.M tegevuses ei ole KarS § 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 121 järgi süüks pandud kuriteo osas saab lugeda kahju vabatahtliku hüvitamise. KarS § 422 lg. 1 järgi süüks pandud teo osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. I.M süüd KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ei saa lugeda suureks, sest kannatanu ise tuli koos oma kaaslastega I.M juurde, löömisele eelnes vastastikune sõnavahetus ja ka kannatanu oli alkoholijoobes. Liiklusseaduse nõuete rikkumises on I.M süü keskmisest suurem, sest mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt 10.mail 2013.a. liiklusalase väärteo eest ära võetud. Seega ei oleks I.M tohtinud süüdistuses nimetatud ajal üldse autot juhtida. Peale selle tarvitas I.M enne auto juhtimisele asumist alkoholi ja tegi seda veel auto juures teiste isikute nähes. Pärast alkoholi tarvitamist suurel kiirusel autot juhtides põhjustas I.M kõrgendatud ohu kaasliiklejate elule ja tervisele. Teo ohtlikkust ega süü suurust ei vähenda asjaolu, et vigastada saanud G.V istus I.M poolt juhitud autosse vabatahtlikult. Raskemad tagajärjed jäid G.V ja kaasliiklejate jaoks saabumata ainult juhuse tõttu. Samal ajal ei ole I.M ise seda mõistnud. Neil põhjustel kohus leiab, et I.M karistus KarS § 422 lg. 1 ette nähtud kuriteo eest peab olema vähemalt pool sanktsioonis ettenähtust. Ainsaks karistuse liigiks selle kuriteo eest on vangistus. KarS § 121 lg. 1 näeb ette rahalise karistuse ja kuni ühe aastase vangistuse. Rahalise karistuse mõistmist selle kuriteo eest ei pea kohus otstarbekaks, sest vaatamata tekitatud kahju vabatahtlikule hüvitamisele ja süü suurust vähendavatele asjaoludele põhjustas peksmine kannatanule rea kehavigastusi. Viimased kinnitavad, et tegemist pidi olema korduva löömisega näo piirkonda ja ülakehasse. Neil põhjustel kohus leiab, et I.M karistuseks KarS § 121 lg. 1 järgi võib jääda lühiajaline vangistus. Kuna tegemist on eri liiki kuritegudega, siis peab kohus vajalikuks KarS § 422 lg. 1 järgi mõistetavat raskemat karistust KarS § 64 lg. 1 kohaselt osaliselt kergema arvel suurendada. Kohus leiab, et I.M isiksus ja süüks pandud kuritegude asjaolud ei ole niisugused, et I.M peaks kogu vangistuse ära kandma. KarS § 121 järgi süüks pandud kuriteo osas esinevad alused I.M vangistuse kandmisest täies ulatuses tingimisi vabastamiseks vastavalt KarS § 74 lg. 1. I.M on karistatud ühe liiklusalase väärteo eest ja kriminaalkorras ka kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Sellele vaatamata peab kohus võimalikuks I.M liitkaristusena mõistetava vangistuse kandmisest KarS § 74 lg. 1 kohaselt osaliselt tingimisi vabastada. Õiguskorra kaitse huvides ja uute liiklusalaste süütegude ärahoidmise eesmärgil on küllaldane mõistetavast vangistusest kolmekümne päeva kohene ärakandmine. I.M isiksust ei pea veel lugema sedavõrd negatiivseks, et niisugust võimalust mitte kasutada. Kohus peab vajalikuks arvestada ka asjaolu, et sündmuse päeval ja mitme järgneva kuu jooksul said I.M ja G.V hästi läbi, G.V ei tahtnud I.M-ile halba ja ei andnud seepärast asja kohta tõeseid ütlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.