lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-10392/144

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-10392/144
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-10392/10Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.10.20111-11-10392/49Tallinna Ringkonnakohus25.11.20131-11-10392/63Tartu Ringkonnakohus14.01.20141-11-10392/138Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.03.20151-11-10392/152Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-10392 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2015 määrus Juri Antonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Juri Antonovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2015 määrus muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 05.03.2015 määrusega jäeti Juri Antonov talle Harju Maakohtu 8. detsembri 2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamata. J. Antonov tunnistati süüdi ja ta kannab karistust KarS § 199 lg 2 p-de 4,6,7 ja lg 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. J. Antonovi liitkaristuseks varasema ärakandmata karistusega on 6 aastat 10 kuud vangistust, mille lõpptähtaeg saabub 02.04.2017.
2.Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt. J. Antonov on kriminaalkorras karistatud teist korda. Mitu uut tahtlikku (sh esimese raskusastme) kuritegu pani ta toime olles katseajal allutatuna kriminaalhooldusele. Tegemist on vargusega suures ulatuses, mis oli

toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt ning J. Antonovil oli selles juhtiv roll. Kohus leidis, et arvestades kuritegude raskust ja kinnipeetava käitumist, ei ole J. Antonovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine vähemalt praegu õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.1 Kohus hindas positiivselt, et J. Antonovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta töötab, õpib riigikeelt, osaleb sotsiaalprogrammides ning vabaduses on tal olemas garanteeritud elu- ja töökoht. Samas kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles eelpool märgitud asjaolusid. 2.2 Kohus võttis arvesse kaitsja poolt kohtuistungil esitatud dokumentaalseid tõendeid, s.o arstitõendit ja teatist süüdimõistetu ema terviseseisundi kohta. Samas arvestas kohus, et ema tervis ja vanus ei takistanud J. Antonovil uute kuritegude toimepanemist katseajal ja juba süüdimõistetuna muuhulgas esimese raskusastme kuriteo (väljapressimise) toimepanemist. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et tema ema külastab regulaarselt sotsiaaltöötaja. Samuti hoolitseb tema eest mõningal määral J. Antonovi abikaasa. Praegu asub ema raviasutuses. Kohus hindas positiivselt J. Antonovi soovi hoolitseda oma ema eest. Samas pidi ta kuritegude toimepanemisel arvestama, et vabadusekaotusliku karistuse mõistmise korral võivad lähedased jääda tema toeta. Sama puudutab ka J. Antonovi vabaduses kasvavaid lapsi. 2.3 J. Antonovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks ei anna alust ka esitatud 15.12.2014 Spordikeskus Teras AS kinnituskiri, et J. Antonov võetakse vabastamisel tööle treeneri kohale. J. Antonov selgitas kohtuistungil, et vastavat haridust tal ei ole, kuid ta on kogu oma elu tegelenud spordiga. Spordikeskuse tegevjuhti tunneb isiklikult. Vabaduses garanteeritud töökoha olemasolu on küll positiivne asjaolu, kuid ei ole piisav J. Antonovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2.4 Kohus nõustus prokuröri arvamusega, et praeguseks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne J. Antonovi toimepandud kuritegude raskusega. Karistuse kandmise lõpuni on J. Antonovil jäänud veel pisut üle kahe aasta. Süüdimõistetu andis küll nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks (ning vastava nõusoleku on andnud ka tema abikaasa tl 128), samuti sobib eluruum elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks (tl 129), kuid KarS § 751 lg 3 p-st 2 tulenevalt oleks elektroonilise valve maksimaalne tähtaeg 12 kuud, s.o vähem kui pool ärakandmata jäänud karistusajast ning isegi elektroonilise valve kohaldamisega ei saavutata antud juhul karistuse mõistmise eesmärki.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J. Antonov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kaebuse põhiteesid on järgmised. 3.1 Kohus on juba karistuse mõistmisel arvestanud kuriteo raskust ja süüdimõistetu rolli ning selle teistkordne arvestamine on vastuolus seadusega. 3.2 Kohus jätab selgitamata, miks on ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud olukorras, kus varguse toimepanemisest on reaalselt ära kantud ligikaudu 4 aastat ja 9 kuud. Seetõttu võib arvata, et nimetatud seisukoht on formaalne ja deklaratiivne ning on vastuolus ennetähtaegse vabastamise instituudiga. 3.3 Positiivsete asjaolude ülesloetlemisele järgnevalt jätab kohus märkimata, millised eelpoolnimetatud asjaolud ei kaalu üles süüdimõistetu taotluse rahuldamist, varemöeldule formaalne viitamine ei vasta seaduse nõuetele lahendi tegemisel.

3.4 Kohus ei arvestanud ennetähtaegset vabastamist toetava asjaoluna ema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja laste olemasolu, mis aga kaitsja hinnangul soodustab süüdimõistetu kiiremat adapteerumist ja resotsialiseerumist vabaduses. Ka garanteeritud töökoha omamist ei pea kohus ennetähtaegset vabastamist üles kaaluvaks asjaoluks. Kaitsja sellega ei nõustu ja leiab, et kohtu hinnang ei ole objektiivne. 3.5 Kaitsja leiab, et vangla administratsiooni arvamus lükkab sisuliselt ümber prokuröri kirjaliku arvamuse. Vangla iseloomustus on sisuliselt ainus tõelise informatsiooni objektiivne allikas süüdimõistetu isikus ja tema teadvuses toimunud positiivsete muutuste osas pikaajalise vangistuse kandmise ajal. Vangla toetas ennetähtaegset vabastamist.

4.Kokkuvõtlikult palub kaitsja arvestada vangla positiivset iseloomustust A. Antonovi vabastamiseks, elukoha olemasolu, abikaasa nõusolekut süüdimõistetu elamiseks korteris, elektroonilise valve seadmete paigaldamise tehnilist võimalust, rahaliste vahendite olemasolu vabanemisfondis, perekonna tuge, alaealiste laste ja pidevat hooldamist vajava ema olemasolu. Samuti tuleks arvestada, et A. Antonovil on mitu töökohta ning tema vanust ja soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga J. Antonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
6.Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et J. Antonovi puhul on kinnipidamisasutuse iseloomustuses teda mitmes valdkonnas kiidetud. Nii võibki välja tuua, et isik on läbinud programmid Viha juhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening ja riigikeele õppe tasandid A1-B2. Risk ja ohtlikkus puudub eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundi ning alkoholi ja narkootikumide ning muude kuritarvitustega seoses. Positiivsest küljest iseloomustab kinnipeetavad distsiplinaarkaristuste puudumine ja head suhted perekonnaga.
7.Lisaks on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis iseloomustavad isiku käitumist negatiivselt ja ringkonnakohtu hinnangul välistavad J. Antonovi tingimisi vabastamise. Nii kannab J. Antonov teist reaalset vangistust suures ulatuses toime pandud vargustes kuritegeliku ühenduse poolt, mille liidriks oli J. Antonov. Teda peetakse riskihinnangu alusel kõrgohtlikuks ühiskonnale ja ohtlikuks avalikkusele. J. Antonov pani uue kuriteo toime kriminaalhooldusel olles ning vanglale teadaolevalt organiseeris õigusrikkumisi ka vangistusest. Vangla toetab sellele vaatamata J. Antonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd isiku uue kuriteo toimepanemise üldised riskiprotsendid on madalad.
8.Ringkonnakohus märgib, et J. Antonovi kaitsja poolt välja toodud asjaolud (pere ja lapsed, haige ja eakas ema, töökoha olemasolu), mis reeglina hoiavad inimeste kuritegelikust käitumisest eemal, olid kinnipeetaval olemas ka enne uute kuritegude toime panemist. Isiku varasem käitumine näitab, et need asjaolud ei pannud J. Antonovit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. J. Antonov teadis varem kriminaalkorras karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, ent ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Mis puudutab karistuse mõistmise teistkordset arvestamise keeldu ennetähtaegsel vabastamisel, siis selle kaitsja positsiooniga ringkonnakohus ei nõustu. Nimelt

mõistetakse karistus sellisena, et see vastaks isiku süü suurusele ning seda arvestatakse ka karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, kui ühte materiaalset eeldust. Kui kohus leiab, et süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku varasem elukäik ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja läbimisest ja kantud karistus ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega maakohtu määrusele ja leiab, et maakohus on igakülgselt vaaginud nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selle lugejale jälgitav.

9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg-st 1, jätta Viru Maakohtu 05.03.2015 määrus, millega J. Antonov jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, muutmata. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.