Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-14-1831/23
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 02.04.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1894

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-14-1831/32Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus04.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-1831

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 20. veebruari 2015 määrus S.B-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.B, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus tühistada.

2.2.1

Teha uus määrus, millega: KarS § 5 lg 2 alusel vabastada S.B temale Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11486 mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest. Mõista S.B-le Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-141831 KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust, liites temale selles kriminaalasjas KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud ja ärakandmata 3 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning S.B karistusaja algust arvata alates 15.10.2013.

2.2

2.3

Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

3.Tartu Maakohtu 20.02.2015 määrusega jäeti S.B-le Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1831 kohtuotsuste kogumis mõistetud 3 aasta 7 kuu 26 päeva pikkune liitkaristus muutmata. Kohtumääruse seisukohad olid järgmised. 3.1 Maakohus käsitles esmalt Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsust kriminaalasjas nr 1-14-1831. Kohus leidis, et teod, mille eest S.B siin KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi karistati, on ka 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt käsitletavad kuritegudena ning kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi. Kohus märkis, et süüdimõistetu tegudele antavat hinnangut ei mõjuta KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära muutumine. S.B tunnistati süüdi 43-s kelmuse episoodis. Kuna S.B kelmuste tagajärjel tekkinud varaline kahju ületas 200 eurot, siis on koosseis täielikult täidetud ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi. Temale siin mõistetud karistus ei ületa 01.01.2015 jõustunud KarS § 209 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, mistõttu puuduvad KarS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis võimaldaksid süüdlasele KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi mõistetud karistust vähendada või teda vangistusest vabastada. 3.2 Edasi märkis kohus, et Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11486 karistati S.B KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja KarS § 121 järgi. Kohus leidis, et kuivõrd S.B-le KarS § 121 järgi süüks arvatud kuriteoepisoodid on alates 01.01.2015 subsumeeritavad KarS § 121 lg 1 alla ja temale mõistetud 4 kuu pikkune vangistus ei ületa paragrahvis märgitud sanktsiooni ülemmäära, siis puuduvad KarS § 5 lg-s 2 toodud asjaolud, mis võimaldaksid S.B karistust vähendada või teda vangistusest vabastada. S.B-le KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi mõistetud karistuse ülevaatamisel tuvastas maakohus, et isik oli siin süüdi tunnistatud 12-s kelmuse episoodis. Kohtu hinnangul pani S.B toime jätkuva süüteo, kuna tema eesmärk oli internetikeskkonda kuulutuste lisamise tagajärjel saada võimalikult suurt rahalist kasu ning tema tahtlus süütegu toime panna kuulutuste lisamise vahepealsel ajal ei katkenud. Kuna kelmuste tagajärjel tekkinud varaline kahju ületas 200 eurot, siis on koosseis täielikult täidetud ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi. Samuti ei ületa S.B-le mõistetud karistus kehtiva sanktsiooni ülemmäära. Eeltoodud põhjendustel puuduvad

koos teise isikuga korduvalt toime kelmusi, mis olid seotud avalikkuse poole pöördumisega internetikeskkondades www.okidoki.ee, www.soov.ee, www.vahvel.net ja www.kuldnebors.ee. Ta tunnistati süüdi 12-nes episoodis, kusjuures üheski neist ei ületanud kannatanutele tekitatud kahju 200 euro piiri. 8.2 Tartu Maakohus 20.02.2015 määruses on leidnud, et S.B pani toime jätkuva süüteo, kuna tema eesmärk oli internetikeskkonda kuulutuste lisamise tagajärjel võimalikult suure rahalise kasu saamine ning tema tahtlus süütegu toime panna kuulutuste lisamise vahepealsel ajal ei katkenud. Sellest seisukohast lähtudes leidis kohus, et süüdimõistetu kelmuste tagajärjel kokku tekkinud varaline kahju ületas 200 eurot, mis tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi. 8.3 Maakohtu eelkirjeldatud käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu. Jätkuva kuriteoga on tegemist olukorras, kus objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Oluliseks hindamiskriteeriumiks on siin keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses (RKKK 3-1-1-4-04, p 13.2). 8.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa S.B kelmuste episoode vaadelda ühtse teona. Kohtuotsuse kohaselt pani süüdimõistetu 12 pettustegu toime ajavahemikul oktoober 2009 kuni oktoober 2012, s.o 3 aasta jooksul. Episoodide vahed olid erinevad, s.o mõnest nädalast mitme kuuni. Igas episoodis oli tegemist internetikeskkonda üles pandud uue kuulutusega ja pakutavad müügiobjektid või teenused erinesid. Seega vaid asjaolu, et S.B pani aastate jooksul ja varieeruvate ajavahemike järel ikka ja jälle toime uusi kelmusi, ei võimalda tema käitumist hinnata sidusana ning järeldada, et need olid hõlmatud süüdimõistetu ühtsest tahtlusest. Kolleegium leiab, et S.B kelmused on vaadeldavad iseseisvate tegudena. Seda, et tegemis ei olnud jätkuva süüteoga, näitab ka asjaolu, et 19.02.2013 otsusega on S.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o korduva süüteona, kuigi eelnevalt ta kriminaalkorras karistatud ei olnud. Kuivõrd jätkuv on õiguslikult ühe teo toimepanemine, kinnitab ka see, et S.B tunnistati süüdi korduvates üksiktegudes. 8.5 Eeltoodut silmas pidades tuleb märkida, et kuivõrd üheski S.B-le süüks pandud 12nes kelmuse episoodis ei ületanud kannatanutele tekitatud varaline kahju 200 euro piiri, on kehtiva KarS § 44 lg-st 2 ning § 218 lg-st 2 tulenevalt süüdimõistetu teod kvalifitseeritavad väärtegudena KarS § 218 lg 1 järgi ega ole enam kuritegudena karistatavad. KarS § 5 lg 2 viimase lause järgi kuulub S.B seega temale kriminaalasjas nr 1-12-11486 KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi süüks arvatud tegude eest mõistetud vangistusest vabastamisele. Kuivõrd S.B oli Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega süüdi tunnistatud ka kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, jääb temale selle kohtuotsuse järgi mõistetud karistuseks KarS § 121 järgne 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata S.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.16.05.2012 ja 16.-17.11.2012, s.o kokku 4 päeva, ja lõplikuks karistuseks kujuneb seega 3 kuud 26 päeva vangistust.