lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1831/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1831/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1831/32Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus04.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-1831

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 20. veebruari 2015 määrus S.B-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.B, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus tühistada.

2.2.1

Teha uus määrus, millega: KarS § 5 lg 2 alusel vabastada S.B temale Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11486 mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest. Mõista S.B-le Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-141831 KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust, liites temale selles kriminaalasjas KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud ja ärakandmata 3 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning S.B karistusaja algust arvata alates 15.10.2013.

2.2

2.3

Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.
Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1831 karistati S.B KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11486 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning S.B karistuse kandmise aja algust arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamise päevast 15.10.2013. 1.1 Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11486 karistati S.B KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi 2 aasta 6 kuu ja § 121 järgi 4 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti S.B-le liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kantud karistuse hulka S.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.-16.05.2012 ja 16.-17.11.2012, s.o kokku 4 päeva. KarS § 74 alusel jäeti 2 aasta 5 kuu 26 päeva pikkune vangistus S.B suhtes tingimisi kohaldamata.
2.07.01.2015 registreeriti Tartu Maakohtus Tartu Vangla taotlus S.B-le mõistetud karistuse vähendamiseks või tema vabastamise otsustamiseks, kuna tema puhul on tegemist 01.01.2015 jõustunud KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikuga. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 20.02.2015 määrusega jäeti S.B-le Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1831 kohtuotsuste kogumis mõistetud 3 aasta 7 kuu 26 päeva pikkune liitkaristus muutmata. Kohtumääruse seisukohad olid järgmised. 3.1 Maakohus käsitles esmalt Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsust kriminaalasjas nr 1-14-1831. Kohus leidis, et teod, mille eest S.B siin KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi karistati, on ka 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt käsitletavad kuritegudena ning kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi. Kohus märkis, et süüdimõistetu tegudele antavat hinnangut ei mõjuta KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära muutumine. S.B tunnistati süüdi 43-s kelmuse episoodis. Kuna S.B kelmuste tagajärjel tekkinud varaline kahju ületas 200 eurot, siis on koosseis täielikult täidetud ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi. Temale siin mõistetud karistus ei ületa 01.01.2015 jõustunud KarS § 209 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, mistõttu puuduvad KarS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis võimaldaksid süüdlasele KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi mõistetud karistust vähendada või teda vangistusest vabastada. 3.2 Edasi märkis kohus, et Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11486 karistati S.B KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja KarS § 121 järgi. Kohus leidis, et kuivõrd S.B-le KarS § 121 järgi süüks arvatud kuriteoepisoodid on alates 01.01.2015 subsumeeritavad KarS § 121 lg 1 alla ja temale mõistetud 4 kuu pikkune vangistus ei ületa paragrahvis märgitud sanktsiooni ülemmäära, siis puuduvad KarS § 5 lg-s 2 toodud asjaolud, mis võimaldaksid S.B karistust vähendada või teda vangistusest vabastada. S.B-le KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi mõistetud karistuse ülevaatamisel tuvastas maakohus, et isik oli siin süüdi tunnistatud 12-s kelmuse episoodis. Kohtu hinnangul pani S.B toime jätkuva süüteo, kuna tema eesmärk oli internetikeskkonda kuulutuste lisamise tagajärjel saada võimalikult suurt rahalist kasu ning tema tahtlus süütegu toime panna kuulutuste lisamise vahepealsel ajal ei katkenud. Kuna kelmuste tagajärjel tekkinud varaline kahju ületas 200 eurot, siis on koosseis täielikult täidetud ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi. Samuti ei ületa S.B-le mõistetud karistus kehtiva sanktsiooni ülemmäära. Eeltoodud põhjendustel puuduvad

KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdlasele KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. 3.3 Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et kuivõrd S.B-le kohtuotsustega mõistetud üksikkaristused jäävad endiseks, puudub alus temale Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1831 mõistetud liitkaristuse muutmiseks. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse vaidlustas S.B, taotledes selle tühistamist ning temale kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuse vähendamist. 4.1 Kaebuse põhiväite kohaselt ei pea süüdimõistetu õigeks maakohtu käsitlust liita kokku kõikides kuriteoepisoodides tekitatud kahju. Ta leiab, et episoode peaks vaatama eraldi ja võtma arvesse, et tulenevalt KarS § 218 lg-st 4 loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh kohtumääruse ja määruskaebusega, leiab, et Tartu Maakohtu 20.02.2015 määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
6.Esmalt selgitab apellatsioonikohus seoses karistusseadustiku uue (01.01.2015 jõustunud) redaktsiooni tagasiulatuva jõu tähendusega järgmist. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt omab karistusseadustik isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele, tagasiulatuvat jõudu üksnes siis, kui see välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Juhul, kui osa tegudest, milles isik on jõustunud otsusega süüdi mõistetud, on kehtiva seaduse järgi kvalifitseeritavad väärtegudena, ent ülejäänud teod täidavad siiski kuriteokoosseisu ja mõistetud karistus jääb uue seaduse sanktsiooniraamidesse, ei kuulu isikule mõistetud karistus ümbervaatamisele.
7.Eelmärgitut silmas pidades nõustub kriminaalkolleegium maakohtu seisukohaga selles, et S.B-le Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi mõistetud karistus ei kuulu muutmisele. Kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati S.B süüdi 43-s kelmuse episoodis ja kuigi valdav osa nendest on alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi kvalifitseeritavad väärtegudena (s.o tekitatud kahju ei ületa 200 eurot), täidavad järelejäänud 9 süütegu KarS § 209 lg 2 p-des 1, 3, 4 sätestatud kuriteokoosseisu. Muutunud ei ole ka selliste tegude eest ette nähtud sanktsioonimäär, milleks on endiselt üks kuni viis aastat vangistust. Kuivõrd S.B oli kelmuste eest karistatud 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, karistusseadustiku muudatused tema suhtes tagasiulatuvat jõudu ei oma. Seega on maakohtu määrus vastavas osas seaduslik ja põhjendatud.
8.Õigeks ei pea ringkonnakohus aga maakohtu seisukohta selles, et S.B süüteod, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi, on kuritegudena kvalifitseeritavad ka peale 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusi. Konkreetsemalt märgib kriminaalkolleegium järgmist. 8.1 Käsitluse all oleva kohtuotsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus selle eest, et ta pani nii üksi kui

koos teise isikuga korduvalt toime kelmusi, mis olid seotud avalikkuse poole pöördumisega internetikeskkondades www.okidoki.ee, www.soov.ee, www.vahvel.net ja www.kuldnebors.ee. Ta tunnistati süüdi 12-nes episoodis, kusjuures üheski neist ei ületanud kannatanutele tekitatud kahju 200 euro piiri. 8.2 Tartu Maakohus 20.02.2015 määruses on leidnud, et S.B pani toime jätkuva süüteo, kuna tema eesmärk oli internetikeskkonda kuulutuste lisamise tagajärjel võimalikult suure rahalise kasu saamine ning tema tahtlus süütegu toime panna kuulutuste lisamise vahepealsel ajal ei katkenud. Sellest seisukohast lähtudes leidis kohus, et süüdimõistetu kelmuste tagajärjel kokku tekkinud varaline kahju ületas 200 eurot, mis tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud ka praegu kehtiva KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi. 8.3 Maakohtu eelkirjeldatud käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu. Jätkuva kuriteoga on tegemist olukorras, kus objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Oluliseks hindamiskriteeriumiks on siin keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses (RKKK 3-1-1-4-04, p 13.2). 8.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa S.B kelmuste episoode vaadelda ühtse teona. Kohtuotsuse kohaselt pani süüdimõistetu 12 pettustegu toime ajavahemikul oktoober 2009 kuni oktoober 2012, s.o 3 aasta jooksul. Episoodide vahed olid erinevad, s.o mõnest nädalast mitme kuuni. Igas episoodis oli tegemist internetikeskkonda üles pandud uue kuulutusega ja pakutavad müügiobjektid või teenused erinesid. Seega vaid asjaolu, et S.B pani aastate jooksul ja varieeruvate ajavahemike järel ikka ja jälle toime uusi kelmusi, ei võimalda tema käitumist hinnata sidusana ning järeldada, et need olid hõlmatud süüdimõistetu ühtsest tahtlusest. Kolleegium leiab, et S.B kelmused on vaadeldavad iseseisvate tegudena. Seda, et tegemis ei olnud jätkuva süüteoga, näitab ka asjaolu, et 19.02.2013 otsusega on S.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o korduva süüteona, kuigi eelnevalt ta kriminaalkorras karistatud ei olnud. Kuivõrd jätkuv on õiguslikult ühe teo toimepanemine, kinnitab ka see, et S.B tunnistati süüdi korduvates üksiktegudes. 8.5 Eeltoodut silmas pidades tuleb märkida, et kuivõrd üheski S.B-le süüks pandud 12nes kelmuse episoodis ei ületanud kannatanutele tekitatud varaline kahju 200 euro piiri, on kehtiva KarS § 44 lg-st 2 ning § 218 lg-st 2 tulenevalt süüdimõistetu teod kvalifitseeritavad väärtegudena KarS § 218 lg 1 järgi ega ole enam kuritegudena karistatavad. KarS § 5 lg 2 viimase lause järgi kuulub S.B seega temale kriminaalasjas nr 1-12-11486 KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi süüks arvatud tegude eest mõistetud vangistusest vabastamisele. Kuivõrd S.B oli Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega süüdi tunnistatud ka kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, jääb temale selle kohtuotsuse järgi mõistetud karistuseks KarS § 121 järgne 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusest maha arvata S.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.16.05.2012 ja 16.-17.11.2012, s.o kokku 4 päeva, ja lõplikuks karistuseks kujuneb seega 3 kuud 26 päeva vangistust.

9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 432 lg-st 35 vajab muutmist ka S.B-le Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1831 kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristus. Võttes aluseks, et kriminaalasjas nr 1-12-11486 jääb süüdimõistetu

ärakandmata karistuseks 3 kuud 26 päeva vangistust, tuleb temale KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel liita Tartu Maakohtu 04.03.2014 otsusega KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega karistuseks jääv 3 kuud 26 päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis moodustub seega 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus lugeda karistusaja hulka ning S.B karistuse aja algust arvestada alates 15.10.2013.

10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.02.2015 määruse ja rahuldab esitatud määruskaebuse.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.