1-15-2093/10 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Sellise käitumisega rikkus B.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega B.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad kohtuistungil B.J on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, mida toetab kaitsja ning millega nõustus ka prokuratuur. Prokurör palus kohtul B.J süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 1-aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 kuud. KarS § 73 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, ning määrata katseajaks 3-aastat. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 8 kuuks. Süüdistatava kaitsja Tarmo Pilv avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid lubatavad, õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Lühimenetluseks on alused olemas, tema kaitsealune jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Leiab, et karistuse mõistmisel on prokurör liialt karm. Seda asja arutati prokuratuuris ka kokkuleppemenetluses. B.J on rääkinud,millest tulenevalt selline probleem tekkis. Esmalt kodune konfliktne situatsioon abikaasaga. Pikemat aega on teda ja tema poega terroriseerinud kuritegeliku ühenduse liikmed, pressides välja raha, pakkudes katuseteenust. Asja arutab ka Harju Maakohus. On tulistatud ka B.J-i autot, on olnud autokummide läbilõikamised. Õiguskaitseorganid nende küsimustega tegelevad. Füüsiliselt on tungitud kallale ka B.J-i pojale, 2 korral on tekitatud talle kehavigastusi. Need pinged on inimesele mõjunud, kuid vägijookidest ajutist lohutust ei leia. Karistus on natuke karm. Seda võiks asendada üldkasuliku tööga, milline oleks ühiskonnale kasulik, ka sellel ajal oleks B.J katseaeg. Mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist, siis B.J on erinevate kategooriate juhtimisõigus. Nõustuvad, et ära võtta B kategooria juhtimisõigus, kuna just taolise kategooria sõidukiga on B.J nimetatud juhtimise toime pannud. Mis puudutab C-kategooriat, siis ka Riigikohus on leidnud, et kui tööülesannete täitmine on seotud juhtimisõigusega, võib alles jätta kategooria, mida on vaja töö tegemiseks ning võtta ära nimetatud kategooria juhtimisõigus, millega rikkumine toime pandi. Kui võtta B.J-ilt C- kategooria juhtimisõiguse ära, saab temast töötu mees. Juhtimisõiguseta ei ole kerge isikutel, kes valdavad vaid ühte keelt, B.J on teinud terve elu tööd seoses auto juhtimisega- varustamisega. Karistuse määramine, teistest kategooriatest ilmajätmine on piisav, et B.J mõjutada. Kui kohus nõupidamistoas asja kaalub, siis näeb, et koheselt on ta teost aru saanud ja kahetsenud seda. Taotlevad ka kohtukulude tasumise ajatamist maksimumajale, kuna B.J on peres ainus inimene, kes töötab.

Süüdistatav B.J avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistab end süüdi, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et on süüdi ning kahetseb, et nii on läinud, palub alles jätta C-kategooria, et saaks edasi töötada ja sissetulekut teenida. Tõendid Kohtunik avaldab toimiku materjalidest väärteoasja nr 230214013957 materjalid: sündmuskoha vaatlusprotokoll lk.4-22/, sõiduki vaatlusprotokoll lk.13/, menetlusaluse isiku B.J-i ülekuulamise protokoll lk.14-16, liiklusõnnetuse leht lk.17, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringu tulemused lk.18; Häirekeskusesse tehtud kõne vaatluse protokolli lk.23-36; tunnistaja XXX ütlused lk.38-40; kahtlustatava B.J-i ütlused lk.42-44; B.J-i juhtimisõiguse registriandmed lk.51; B.J-i karistusandmed lk.53-54; tunnistaja XXX ütlused lk.64-65; tunnistaja XXXütlused lk.72-74; tunnistaja XXX’i ütlused lk.76-78, iseloomustuse lk.69. Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, asub seisukohale, et B.J-ile süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. B.J-ile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et B.J juhtis 19.10.2014.a mootorsõidukit. Antud fakt on tuvastatud B.J-i enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis 19.10.2014.a kella 22:21 paiku Harjumaal, Maardus Kirsipuu pst maja nr 47 juures, edasi Altmetsa tee – Kirsipuu pst ristmikul ning edasi Maardu tee ja Kallavere ristmikul mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud ka tunnistaja XXXütlustega, kelle sõnul 19.10.2014.a õhtul kella 22:20-22:30 paiku helistas numbritele 112 ja 110. Helistamise põhjuseks oli see, et Maardus Kirsipuu pst maja nr 47 juures punast värvi mootorsõiduk Toyota Land Cruiser sõitis jalakäijale otsa. Sellest rääkis temale toosama naisterahvas kellele Toyotaga otsa sõideti. Võttis selle naisterahva enda autosse ning helistas numbrile 110 ja 112. Mootorsõiduk Toyota millest naisterahvas rääkis seisis sama maja juures. Toyotast tuli välja juht, kellel olid tugevad koordinatsioonihäired, rääkis vene keeles midagi arusaamatut, oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Edasi istus Toyota juht jälle enda autosse ning alustas sõitu, tema järgnes Toyota juhile. Altmetsa ja Kirsipuu ristmikul sõitis Toyota juht vastu liiklusmärki, vaatamata sellele jätkas sõitu Maardu poole. Jälitas Toyotat ca 20 minutit, hetkeni kui politsei Toyota juhi kinni pidas. Toyota juht oli meesterahvas, umbes 40-45 aastat vana, venelane, umbes 170-175 cm pikk, seljas tal oli halli värvi jope ja meremehesärk. Tunnistaja poolt antud ütlusi kinnitab ka häirekeskusesse tehtud kõne vaatluse protokoll. Tunnistaja XXXütlustega haakuvad ka tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt 19.10.2014.a kella 21:45 ajal kõndis Maardus Kirsipuu 47 maja juures kui tema kõrval jäi seisma tumepunast värvi maastur, milles oli ainult juht,kes hakkas temaga vene keeles rääkima, kutsudes teda enda autosse. Maasturi juht kutsus teda enda autosse. Selle peale ehmatas ning hakkas edasi liikuma kui äkki maasturi juht tagurdas tema poole, mistõttu sai autolt löögi ja kukkus asfaldile. Samal ajal sõitis Kirsipuu pst mööda mingi teine sõiduk, jooksis selle juurde ning palus abi. Teise sõiduki juht peatas auto,

võttis ta enda auto peale ja helistas politseisse ning kiirabisse. Mingil hetkel maasturi juht tuli autost välja ja suundus nende poole. Maasturijuhi jutt oli täiesti arusaamatu, kuna keegi temaga rääkida ei tahtnud ,suundus ta tagasi maasturi juurde ja istus jälle rooli. Maastur hakkas liikuma ja nemad sõitsid sellele järgi. Maastur sõitis Altmetsa ja Kirsipuu pst ristmiku juures liiklusmärgile otsa, kuid seisma ei jäänud, vaid liikus koguaeg suurel kiirusel. Maasturi juht peeti kinni politsei poolt Maardu tee ja Kallavere ristmikul. Nägi ise pealt, kuidas politsei pidas kinni isiku ,kes oli eelnevalt juhtinud sõiduautot Kirsipuu pst maja nr 47 juures. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendatud ka tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt sõitis Maardu ja Kroodi tee ristmikule peale abikaasa XXX kõnet, kes ütles, et talle on otsa sõidetud. Tema abikaasa viibis ühe noormehe autos ning näitasid talle käega punase Toyota Land Cruiser maasturi peale, mille registreerimisnumber oli XXX. Samal hetkel hakkas maastur liikuma Maardu poole. Sõitis maasturile järgi. Maardu tee ja Kallavere ristmikul pidas maasturi kinni politsei. Toyota Land Cruiseri registreerimismärgiga XXXjuhiks osutus meesterahvas umbes 35-40 aastat vana. Kui maasturi juht sõidukist väljus oli näha, et tal olid koordinatsioonihäired. Samuti nähtub tunnistaja XXX ütlustest, et olles 19.10.2014.a said kell 22:40 juhtimiskeskuselt teate, et Maardus Kirsipuu pst kandis sõidab joobes juht sõidukiga TOYOTA LAND CRUISER registreerimismärgiga XXX, teataja pidi antud sõidukile järgi sõitma. Kella 23:03 ajal märkas nimetatud sõidukit Maardu tee 6 juures, sõiduk liikus silmnähtavalt suure kiirusega. Sõiduk peatatud Maardu tee – Kallavere tee – Ploomipuu pst ristmikul. Juhiks osutus B.J-i k: XXX. B.J-ile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ei ole ka vaidlust asjaolus, et B.J eelpool märgitud kuupäeval s.o 19.10.2014.a kella 22:21 ajal oli alkoholijoobes. Antud fakt on tõendatud lisaks B.J-i poolt süü tunnistamisele kohtuistungil, ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab, et juhtis 19.10.2014.a kella 22:21 paiku Harjumaal Maardus Kirsipuu pst. maja nr 47 juures, edasi Altmetsa – Kirsipuu pst ristmikul ning edasi Maardu tee ja Kallavere ristmikul mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Alkoholi tarvitas samal päeval ja see oli ajavahemikul alates kell 17:00 kuni umbes 21:30, jõi ära 0,75 l veini ja 2 l kanget õlut. Sõiduauto Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX rooli läks kell 21:30 paiku. Sõitu alustas Maardust Viljapuu pst 88 juurest. Enne rooli istumist teadis, et oli joobes. Nimetatud fakt on tõendatud ka tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt autot juhtinud B.J-iga vesteldes oli tunda tema suust tugevat alkoholilõhna, B.J olid tugevad koordinatsioonihäired ja indikaatorvahendisse B.J ei olnud võimeline puhuma. B.J toimetati Wismari haiglasse vereanalüüsi võtmiseks. Samuti kinnitab tunnistaja XXX, et maasturijuhil esinesid koordinatsioonihäired. Ka tunnistaja XXXkinnitab, et maasturijuht ei olnud adekvaatne ja tundus joobes. Samuti tunnistaja XXXon andnud ütlusi, et maasturijuhil esinesid koordinatsioonihäired, tuigerdas tugevasti, oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Asjaolu, et B.J juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes on tõendamist leidnud ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri/uuringu tulemusega, millest nähtuvalt on EKEI ekspert 21.10.2014.a. tuvastanud B.J-ilt 19.10.2014.a. võetud vereproovist etanooli 2,50 +/- 0,06 mg/g kohta. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et B.J juhtis 19.10.2014 kella 22.21 ajal Maardus Kirsipuu puiesteel maja nr 47 juures, seejärel Altmetsa tn ja Kirsipuu pst ristmikul ning Maardu tee ja Kallavere ristmikul mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. B.J-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on B.J-i käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis B.J, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis 19.10.2014.a mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Alkoholi tarvitas samal päeval ja see oli ajavahemikul alates kell 17:00 kuni umbes 21:30, jõi ära 0,75 l veini ja 2 l kanget õlut. B.J asus sõidukit juhtima peale tema poolt viidatud alkoholi tarvitamist. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et B.J pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud B.J-i poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning B.J tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav B.J on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel B.J-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. B.J-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. B.J on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kohus leiab, et B.J ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole mõjutanud B.J liiklusalasteste rikkumiste toimepanemisest loobuma. B.J-i näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. B.J-i käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et B.J ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava B.J-i puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohus leiab, et B.J-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid seda alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 9 kuud vastab kohtu arvates nii B.J-i süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks 6 kuu pikkune vangistus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on

karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. B.J on avaldanud kahetsust. Kohtu hinnangul on võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning B.J-i suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. B.J-i isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Kõike eelnevat arvesse võttes mõistab kohus B.J-ile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ehk 9 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendatakse 1/3 võrra. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse karistus täitmisele pööramata, kui B.J ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tunnistades B.J KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada B.J-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. B.J oli enne kõnealust sündmust toime pannud ühe samalaadse rikkumise, mistõttu võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohtuistungil oma viimases sõnas palus süüdistatav, et talle jäetaks alles C-kategooria, et saaks edasi töötada ja sissetulekut teenida. Kaitsja hinnangul kuivõrd B.J on erinevate kategooriate juhtimisõigus ,nõustuvad nad B kategooria juhtimisõiguse äravõtmisega, kuna just taolise kategooria sõidukiga on nimetatud juhtimine toime pandud. Kaitsja selgituste kohaselt tekkis B.J selline probleem kuna oli konfliktne situatsioon abikaasaga, pikemalt on teda ja tema poega terroriseerinud kuritegeliku ühenduse liikmed, pressides välja raha, pakkudes katuseteenust. Samuti selgitab, et on tulistatud B.J-i autot, füüsiliselt on tungitud kallale ka B.J-i pojale, kahel korral tekitatud ka kehavigastusi. Kaitsja on viidanud, et ka Riigikohus on leidnud, et kui tööülesannete täitmine on seotud juhtimisõigusega, võib alles jätta kategooria mida on vaja töö tegemiseks ning võtta ära nimetatud kategooria juhtimisõigus millega rikkumine toime pandi. Kaitsja küll ei viidanud konkreetselt ühelegi Riigikohtu lahendile, kuid ilmselt on kaitsja silmas pidanud Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-2610. Antud Riigikohtu lahendis on kriminaalkolleegium märkinud, et juhtimisõiguse sellise n-ö osalise äravõtmise puhul saab olla tegemist pigem erandiga, mida võivad õigustada eeskätt eripreventiivsed kaalutlused. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda ajutiselt eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest....... Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga,

mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. B.J-i karistusregistrist nähtuvalt on teda 05.07.2012.a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega ning lisakaristusena on juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks. Seega ei ole B.J ka antud lisakaristust pidanud millekski, vaid on uuesti asunud alkoholijoobes mootorsõiduki rooli. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Lisakaristuse määra valikul arvestab kohus ka seda, et süüdistatavat on varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et süüdistatava töö on seotud autojuhtimisega ning sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse siiski oluliselt kergemana sanktsiooni keskmisest. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada B.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.J-i kaitsja taotles menetluskulude ajatamist ,kuna B.J on peres ainuke inimene kes töötab. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et lisakaristuse kohaldamise tõttu ei pruugi B.J töötada edasi oma praegusel ametikohal, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 60.90 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „B.J 1-15-2093, menetluskulu“.