Kohtulahend

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2015 Rapla

Kriminaalasja number

1-12-4620

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv

Arutatav asi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik Rita Vainula erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

M.G xxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Taotlus rahuldada. Kohustada M.G vähemalt kaks korda kuus osalema ühingu Anonüümsed Alkohoolikud koosolekutel või vestlustel.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 27.09.2012 otsusega tunnistati M.G süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, mida ei pööratud täitmisele 3-aastase katseajaga. Süüdimõistetule määrati KarS § 75 lg 2 p 2 ette nähtud täiendav kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Katseaja jooksul on kriminaalhooldusametnik kolmel korral (5.02.2013, 19.04.2013 ja 30.08.2013) esitanud kohtule erakorralise ettekande seoses M.G poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Muus osas on süüdimõistetu täitnud katseaja tingimusi korrektselt.

6.02.2013 koostatud määrusega kohustas kohus M.G alluma alkoholismivastasele ravile. Süüdimõistetu alustas tabletiraviga ja 2013 aasta novembrikuus (peale kolmandat rikkumist) lasi endale paigaldada disulfiraami nahaaluse implanaadi (rahvakeeli ampulli). 11.07.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, millest nähtuvalt oli süüdimõistetu järjekordselt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 23.05.2014 kell 14.51 peeti M.G poliseitöötajate poolt kinni liiklusalase rikkumise tõttu. Kontrollimisel selgus muuhulgas, et M.G hingeõhus oli alkoholi 0,31 mg/l. Süüdimõistetu kinnitab, et ei tarvitanud alkoholi tahtlikult vaid jõi sõbra juures laual olnud klaasist coca-colat, millesse oli tema teadmata segatud rummi. Kuna muus osas täitis M.G katseaja nõudeid jätkuvalt eeskujulikult ning meditsiiniline alkoholismivastane ravi ei olnud tema puhul püsivaid tulemusi andnud, määras kohus 26.09.2014 määrusega M.G-le lisakohustuse ühineda liikumisega Anonüümsed Alkohoolikud ning vähemalt kord nädalas osaleda ühingu koosolekutel või vestlustel. 27.03.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, kergendada süüdimõistetule määratud lisakohustust, s.o vähendada AA koosolekutelt osavõtu kohustust kahele korrale kuus.Alates 2014 aasta juunikuust ei ole süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Ka muus osas on katseaeg kulgenud tõusujoones. 21.04.2014 alates töötab M.G ametlikult OÜ-s Bong Eesti OÜ masinajuhina, tema suhtumine töösse on tõsine ning saadud sissetulekud on võimaldanud tal tasuda võlgnevusi. Vabal ajal tegeleb M.G spordiga ja oma lastega, keda võtab sageli enda juurde. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et käesoleval ajal piisab, kui süüdimõistetu osaleb AA üritustel kaks korda kuus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu peale lisakaristuse kohaldamist alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Seega on alust arvata, et M.G on AA liikumise kaasabil, toetusel või eeskujul juba oma ellusuhtumist muutnud ning tema kohustust AA liikumise üritustel osaleda võib vähendada.