Süüdimõistetule täiendava kohustuse määramise kohta Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2014 Rapla
Kriminaalasja number
1-12-4620
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Arutatav asi
Tallinna Vangla Rapla talituse kriminaalhooldaja Rita Vainula erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
G.N xxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx-x
Kohtuistungi toimumise aeg
25.09.2014
Jätta taotlus G.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohustada G.N ühinema liikumisega Anonüümsed Alkohoolikud ning vähemalt kord nädalas osalema ühingu koosolekutel või vestlustel.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule.
Asjaolud Pärnu Maakohtu 27.09.2012 otsusega tunnistati G.N süüdi KarS § 118 lg.1 p.1 järgi ja karistati 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, mida ei pööratud täitmisele 3-aastase katseajaga. Süüdimõistetule määrati KarS § 75 lg.2 p.2 ette nähtud täiendav kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Katseaja jooksul on kriminaalhooldusametnik kolmel korral (5.02.2013, 19.04.2013 ja 30.08.2013) esitanud kohtule erakorralise ettekande seoses G.N-i poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Muus osas on süüdimõistetu täitnud katseaja tingimusi korrektselt.
6.02.2013 koostatud määrusega kohustas kohus G.N alluma alkoholismivastasele ravile. Süüdimõistetu alustas tabletiraviga ja 2013 aasta novembrikuus (peale kolmandat rikkumist) lasi endale paigaldada disulfiraami nahaaluse implanaadi (rahvakeeli ampulli). 11.07.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, millest nähtuvalt on süüdimõistetu järjekordselt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 23.05.2014 kell 14.51 peeti G.N poliseitöötajate poolt kinni liiklusalase rikkumise tõttu. Kontrollimisel selgus muuhulgas, et G.N-i hingeõhus oli alkoholi 0,31 mg/l. Süüdimõistetu kinnitab, et ei tarvitanud alkoholi teadlikult, vaid jõi sõbra juures laual olnud klaasist coca-colat, millesse oli segatud rummi. Kriminaalhooldaja taotleb G.N-ile mõistetud karistuse täitmisel pööramist. Kuigi muus osas on hooldusalune täitnud katseaja tingimusi korrektselt – käinud registreerimistel, asunud tööle, hoolitsenud oma lahus elavate laste eest, sisustanud vaba aega spordiga – on ta kohtu määratud kohustust neljal korral rikkunud. Prokurör toetab kriminaalhooldaja taotlust karistuse täitmisele pööramiseks. Süüdimõistetu tunnistab oma rikkumisi ja möönab, et karistuse täitmisele pööramine oleks põhjendatud, kuigi see rikuks tema poolt seni saavutatu. Ta on leidnud endale alalise töökoha ja muretsenud auto, millega saab tööl käia. Tal on praegu vaja rohkem aega pühendada oma lastele, sest laste ema elus on keeruline periood. Kohtu seisukoht Vastavalt KarS § 74 lg.4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei täida katseajaks talle pandud kohustusi, määrata talle täiendavaid kohustusi, pikendada katsaega või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku taotlus G.N-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja seaduslik. Süüdimõistetu on neljandat korda faktiliselt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust. KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistuse eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kui alkoholiprobleem kõrvale jätta, on G.N-ile määratud katseaeg karistuse eesmärke kindlasti paremini täitnud kui reaalne vangistus, mis teatavasti komplitseerib või katkestab süüdimõistetu suhted ühiskonnaga. Süüdimõistetu on leidnud endale alalise töökoha, mis võimaldab tal loobuda lisa- ja juhutöödest. Alaline töökoht tähendab ka püsivat töökollektiivi ja toetavat suhtevõrgustikku. G.N on vastutustundlikult täitnud vanema kohustusi oma laste suhtes, kes elavad koos emaga. Ta on taasavastanud enda jaoks tennisemängu ja seega ka võimaluse vaba aega mõistlikult ja tervislikult sisustada. Alkoholism on haigus, millest vabanemiseks ei piisa enamasti inimese enda püüdlustest ja alati ka keemilistest ravimitest mitte. Implanaadi paigaldamisega on G.N näidanud, et tema soov alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest probleemidest vabanemiseks on tõeline.Alkoholismi
raviks kasutatavate ravimite eesmärk on mõjutada inimese organismi alkoholist loobuma – teha selle tarvitamine füüsiliselt vastumeelseks, ebameeldivaks või lausa eluohtlikuks. Oluliste muutuste tegemiseks elus ning harjumustes vajab profesionaalset abi ja toetust ka inimese vaimne pool, tema hing ja mõistus. Süüdimõistetu isikut ja kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et G.N-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei täidaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärke ega ole seetõttu küllaldaselt põhjendatud. Kohus leiab, et G.N tuleb kohustada ühinema liikumisega Anonüümsed Alkohoolikud ja vähemalt kord nädalas osalema ühingu koosolekutel või muudel vestlustel. Kontaktandmed AA liikumisega ühinemiseks saab süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikult, kes on õigustatud saama tagasisidet, kas ja millisel viisil süüdimõistetu kohtu poolt määratud kohustust täidab.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.