lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10854/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10854/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
969
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10854/18Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-10854

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Tali

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015.a otsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav S.N (XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta S.N-i määruskaebus Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015 otsusega lühimenetluses tunnistati S.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, kokku 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jäeti muutmata otsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.2015. KarS § 64 lg 2 kohaselt jäi Harju Maakohtu 28.07.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus 31 päevamäära, s.o 99,20 eurot, kui eriliigiline põhikaristus täideviimisele iseseisvalt. VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis kohus S.N-ilt hüvitise õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 93,90 eurot T OÜ kasuks.
2.Sama kohtuotsusega mõisteti S.N-ilt välja KrMS § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 168 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, s.o 585 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Harju Maakohtu 27. jaanuari 2015. a otsuse peale esitas S.N määruskaebuse, kuna ei nõustu sellega, et maakohus mõistis temalt riigi kasuks välja menetluskulu 585 euro ulatuses. Kaebaja osutab, et kohus ei ole põhjendanud, miks tal tuleb tasuda 585 eurot. Talle on arusaadav, et peab hüvitama kahju summas 93,90 eurot ja tasuma kaitsjatasu summas 168 eurot, kuid jääb arusaamatuks, miks tuleb tal lisaks veel maksta 323,10 eurot. Kaebaja märgib, et tema taotlus on põhjendatud, mistõttu palub see täies ulatuses ja korras läbi vaadata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kaebaja ei vaidlusta käesoleval juhul süüküsimust ega karistust, vaid taotleb üksnes menetluskulude vähendamist. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras. Eelnevast tulenevalt vaatab kohtukolleegium S.N-i kaebust menetluskulude osas läbi määruskaebe korras. 4.1 KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsioon läbi vaatamata juhul, kui kohtukooosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. KrMS § 390 lg-st 1 tulenevalt kehtib KrMS § 326 lg 2 teises lauses ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel. 4.2 Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et S.N-i kaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Kehtiva kohtupraktika kohaselt on niisugusena käsitletav olukord, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt RKKKm 3-1-1-86-11 p 7, 3-1-1-25-10 p 10). Kohtukolleegium märgib, et käesoleval juhul puuduvad igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelduste muutmiseks. 4.3 Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt välja mõistetud sundraha on eraldiseisev menetluskulu ja selle suurus tuleneb seadusest. Riigikohus on otsuse 3-1-1-63-11 p-s 10 märkinud, et kehtivas õiguses toimub kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Analoogiliselt riigilõivuga tsiviilkohtumenetluses on ka sundraha eesmärk see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt, juhul kui isik mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, kaasneb süüdimõistva otsusega sundraha, mille suurus on 1,5 kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 vastu võetud määruse nr 166 § 1 p-st 2 on alates 1. jaanuarist 2015 kuupalga alammääraks 355 eurot. 4.4 Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul mõistis maakohus S.N-ilt KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja määratud kaitsja tasu summas 168 eurot ja sundraha summas 585 eurot, s.o 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS § 175 lg 1 p-st 9 tulenevalt on sundraha menetluskulu. S.N-ilt mõisteti seega menetluskulud välja kogusummas 753 eurot, mitte summas 585 eurot nagu kaebaja ekslikult arvab. S.N-ilt välja mõistetud 93,90 eurot ei ole menetluskulu KrMS § 175 tähenduses, vaid hüvitis tema poolt kuriteoga tekitatud kahju katteks, mille osas maakohus on tuginenud vastavatele tsiviilõiguslikele normidele.

4.5 KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu ega tema kaitsja antud kriminaalmenetluse raames esitanud faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mis viitaksid süüdimõistetu maksejõuetusele. Harju Maakohtu 27.01.2015 istungi protokollist (tl 99-100) nähtub, et kohtuistungil on käsitletud ka menetluskuludega seonduvat. Kaitsja palus menetluskulud ajatada, süüdistatav oli täielikult nõus kaitsjaga, ei esitanud kohtuistungil menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust. Maakohus aga arvestas, et kuna süüdimõistetu töötasu vanglas ei saa olema suur, tal on varasematest kriminaalasjadest tasumata nõudeid ning ta peab hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, siis käiks kohene menetluskulude hüvitamine S.N-ile üle jõu. Seetõttu rahuldas maakohus kaitsja taotluse ja võimaldas süüdimõistetult tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

5.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on menetluskulude väljamõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium määruskaebuse kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov

............

............

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.