Kohtulahend

Süüdistus I.J isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi (03.09.2013, 09.10.2013; 06.11.2013, 26.07.2014), taas 17.09.2014 kella 09.41 paiku, viibides Tallinnas Viru väljak 2 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ kaupluses, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Tekstiil OÜ-le kuuluva naiste jope väärtusega 89,90 eurot koos turvaelemendiga (4 eurot) ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Pärast seda, kui turvaväravad andsid häiret ja ta sai aru, et kauplusetöötaja avastas varguse, põgenes ta tunnistajate silme all varastatud jopega. OÜ-le TiiuTekstiil tekitas ta varalise kahju summas 93,90 eurot. Seega võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult ja isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime I.J toime KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad Prokurör leidis, et I.J-ile süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse osas palus prokurör arvestada, et isikul on seitse kehtivat karistust, mis on enamjaolt seotud varavastaste kuritegudega. Talle on määratud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga, teda on karistatud viimase otsuse järgi ka rahalise karistusega, kuid sellegipoolest paneb ta toime üha uusi kuritegusid. Seega ei ole ta teinud leebematest karistustest mingeid järeldusi. Prokurör taotles I.J-i karistamist KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille alguseks tuleb lugeda 27.01.2015. Kaitsja ei vaidlustanud teo toimepanemist ega kvalifikatsiooni, ei esitanud vastuväiteid ka tsiviilhagile. Karistuse osas leidis kaitsja, et reaalased vangistused ei ole karistuseesmärke täitnud. Kuivõrd I.J on kohtuistungil avaldanud soovi teha ÜKT-d ning sellega kaasneb kriminaalhooldus, siis oleks kaitsja hinnangul see kõige efektiivsem viis isiku õiguskuulekale elule suunamiseks. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel kohus leiab, et I.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Süüdistatava tegu on õigusvastane ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. I.J tunnistas kohtuistungil oma süüd ning kahetses toimepandut. Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil on vargus tõendamist leidnud Tiiu Tekstiil OÜ tegevjuht Anti Sarvini tunnistajana antud ütlustega (lk 2-3) selle kohta, et 17.09.2014 varastasid kaks meest nende Viru Väljak 2 asuvast kauplusest kolm jopet ja jooksid nendega kauplusest välja. Müüja nägi, et mehed liikusid Balti Jaama poole. Koos müüjaga sinna jõudes nägid nad ühte varastest ja tunnistaja helistas politseisse. Politsei pidas mehe kinni. Kinnipeetud isikus on tuvastatud I.J (lk 14-16) ning ta peeti kahtlustatavana kinni (lk 17-18). Oma ütlustes (lk 20-23) I.J tunnistas, et varguse pani ta toime üksinda ja varastas vaid ühe beeži värvi jope. Kui turvaväravad häiret andsid, sai ta aru, et kauplusetöötajad on vargust näinud. Sellest aru saanud, kuid sellele vaatamata pani ta jopega jooksu. Temaga oli samal päeval kaasas vähetuttav isik ning ta ei näinud, kas ka see isik midagi poest varastas. Varastatud jope müüs ta Kesklinna lähedal tundmatule naisele 20 euro eest

maha. Samal päeval paar tundi hiljem pidas politsei ta kinni. Teisel ülekuulamisel (lk 26) I.J täpsustab, et tema kaaslase nimi oli Vasja ja neil ei olnud enne kauplusse sisenemist plaani koos midagi varastada. I.J-i sisenemine kauplusse, stangelt jope haaramine ja sellega kauplusest väljajooksmine on näha ka kaupluse turvakaamera salvestuselt ja seda on kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis (lk 45-51). Asjaolu, et I.J on varem vargusi toime pannud, tõendavad karistusregistri väljavõte (lk 27-34) ning ärakirjad Harju Maakohtu 28.07.2014 ja 15.04.2014 otsustest (I.J-i karistati 03.09.2013, 09.10.2013 ja 06.11.2013 ja 26.07.2014 toimepandud varguse katsete eest erinevatest kauplustest; tl 57-61). Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. Kuivõrd I.J on ligi aasta jooksul toime pannud vähemalt viis vargust, samuti kaks väärteokorras karistatavat varavastast süütegu, siis saab öelda, et vargused olid kujunenud I.J-i elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning põhjust on rääkida süstemaatilisest vargusest. Samuti oli see avalik vargus, sest süüdlane sai aru, et tema süütegu on märgatud, kuid sellele vaatamata ei loobunud ta varastatud jopest ning enne kui ta jõuti kinni pidada, jooksis ta varastatud jopega kauplusest välja. Karistuse mõistmine KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni viis aastat. I.J ametlikult ei tööta ning karistusregistri andmetest nähtuvalt tarvitab narkootikume. Süüdistatava enda väidete kohaselt ei olnud ta oma elukohast kättesaadav, kuna ööbis kodutute varjupaigas Alasi 8 Tallinnas. I.J on möödunud aasta jooksul karistatud kriminaalkorras kahel korral varavastaste kuritegude eest ja talle on antud võimalus end parandada, jätkata õiguskuulekat elu ilma reaalset vangistust kandmata. Paraku ei ole süüdistatav talle antud võimalustest vajalikke järeldusi teinud ning jätkab varastamist. Ka päev enne käesoleva asja kohtulikku arutamist on ta toime pannud uue varavastase kuriteo ning selle eest kahtlustatavana kinni peetud. Eelmise otsusega I.J-ile mõistetud rahaline karistus on ka süüdistatava enda sõnul senini maksmata. Pealegi on tal vaja tasuda süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud. Seega on I.J oma käitumisega näidanud, et rahaline karistus ei ole tema puhul täidetav ega piisav karistus tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb I.J karistada reaalse vangistusega. See on vajalik eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega

Kohus ei pea võimalikuks kindla elu- ja töökohata isiku puhul, kel on probleeme ka sõltuvusainetega, asendada vangistust üldkasuliku tööga nagu taotles seda süüdistatava kaitsja. Karistust kergendavaks asjaoluks on I.J-i süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna varastatu väärtus ei olnud suur (93,90 eurot), siis mõistetav vangistus võib jääda oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlust karistada I.J-i 9-kuulise vangistusega. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb lugeda 2 päeva eelvangistust ning karistuse kandmise algust tuleb lugeda I.J-i vahi alla võtmise hetkest, s.o 27.01.2015. KarS § 64 lg 2 kohaselt tuleb I.J-ile Harju Maakohtu 28.07.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus kui eriliigiline põhikaristus viia täide iseseisvalt. Tsiviilhagi Kannatanu Tiiu Tekstiil OÜ esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 93,90 eurot (lk 8), mis seisneb varastatud jope ja turvalelemendi maksumusest. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. On tõendatud, et tsiviilhagis nimetatud eseme varastas I.J. Hagi suuruse kohta ei ole süüdistatav ega kaitsja vastuväiteid esitanud ja on sisuliselt hageja nõude õigeks võtnud. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel menetluskuludeks määratud kaitsjale makstav tasu (osalemise eest nii eeluurimisel kui kohtuistungil summas 168 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vargus on teise astme kuritegu ning sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades I.J-i varalist seisundit, asjaolu, et vanglas tööle asudes ei saa süüdimõistetu töötasu olema suur, tal on senini tasumata nõudeid eelmistest kriminaalasjadest ning hüvitada tuleb ka kuriteoga tekitatud kahju, siis kohene menetluskulude hüvitamine käib

talle ilmselt üle jõu. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus I.J-ile võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311-313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.