Kriminaalasi nr 1-13-8614
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
30. märts 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-8614
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.D ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.D , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 11.08.2014 ja lõpp 11.08.2015
Jätta U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.D tunnistati Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. U.D tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti U.D-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja U.D-le mõisteti
lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata 3 aastase katseajaga. U.D oli kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust. Viru Maakohtu 19.08.2014 määrusega pöörati U.D-le Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2014. Kinnipeetavat U.D on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Käesolev vangistus on mõistetud varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteo laad on veidi muutunud, kuna praeguse kuriteo puhul ei ole kasutatud relva ning tegemist ei ole röövimisega. Kuritegude muster kordub. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval puudub individuaalne täitmiskava, kuna ta kannab alla aastast karistust. Isik on vangistuse ajal töötanud koristajana, kuid keeldub töötamast toidujagajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud vangistust ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vabanemisel asub kinnipeetav elama korterisse aadressil xxxx. Kodukülastuse ajal 05.01.2015 kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus elamistingimustest ülevaate saamiseks, kuna keegi koputamistele ei reageerinud. Samas eluruumis elas isik üksi ka enne praegust vangistust ning siis olid elamiseks tingimused olemas. Puudub teave korteri omaniku I J (isiku ema) kontaktandmetest. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ja AS Kiviõli Soojus andmetel lasuvad korteril võlad. Kinnipeetaval on haridust 8 klassi, seega on ta põhihariduseta. Eriala isik ei oma, kuna jättis pooleli õpingud autoremondilukksepa erialal. Riigikeelt isik ei valda. Enesetäiendamist peab kinnipeetav tavaliseks teiste, mitte enda puhul. Töökoht vabaduses puudub. Viimati töötas isik xxxx 5,5 kuud, ajavahemikul 26.04.11.10.2013. Töötukassast on isikut korduvalt võetud arvelt maha, kuna ta ei täitnud kehtestatud korda. Kuigi sissetulek puudus, ei taotlenud ta ka toimetulekutoetust. Raha kulutab kinnipeetav enamasti alkoholi ostmiseks. Kulutamisharjumus on välja kujunenud ning puudub tahe seda muuta. Kinnipeetav omab võlgasid, mida ei tasu. Kinnipeetava isa on surnud ja ema I J elukoht on xxxx. Kontaktid lähedastega on katkenud. Peale A M löömist lähisuhe väidetavalt katkes. Enamus suhtlusringist on isikul kriminaalse taustaga, kuid suhete katkestamisest isik huvitatud ei ole. Viimase kuriteoga seoses laskis isik end mõjutada, viies varastatud mootorsae pandimajja. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu ning teisi ärakasutav. Alkoholi tarvitab isik sageli, enamasti õlut ja viina. Alkoholi tarvitanuna on isik käitunud vägivaldselt, mille näiteks on kehaline väärkohtlemine elukaaslase suhtes. Kinnipeetav ei ole motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest, mille näiteks on alkoholi tarvitamine katseajal. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 19aastaselt. Perioodil 1999-2006 tarvitas isik amfetamiini üks kord nädalas. Viru Vanglas paigutati kinnipeetav sõltuvus-rehabilitatsiooni osakonda ning ta läbis sõltlastele mõeldud sotsiaalabiprogramme. Igapäevane elu ei ole seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. Kinnipeetava käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna ta kordab vigu, suutmata õppust võtta varasematest eksimustest. Probleemide lahendamist isik väldib. Eelmise vangistuse ajal ründas isik vanglaametnikku. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivat korda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, siis Viru Vangla ei toeta U.D vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav U.D ennetähtaegselt vabastada, siis teeb
Viru Vangla ettepaneku katseajaks määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema I J elukoht on xxxx alates 10.03.2011. Kinnipeetav suhtleb aktiivselt kriminaalse taustaga isikutega xxxx ning allub nende negatiivsele mõjutusele. Korteril aadressil xxxx on hooldusteenuse eest võlgnevus 143 eurot ja soojusenergia eest võlgnevus 1117,30 eurot. Soojusenergia võlgnevus on antud sissenõudmiseks inkassofirmale. Vangistuses olles töötab U.D alates 01.11.2014 üldkasutatavate ruumide koristajana. TÄITIS’e andmetel on kinnipeetava suhtes täitemenetluses üks täitetoimik sissenõutava kogusummaga
eurot. Kriminaalhooldusametnikul ei ole teavet, et vangistuse käigus oleks U.D avaldanud enesekriitilist või hukkamõistvat suhtumist tema poolt sooritatud kuritegudesse. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et vabaduses olles kinnipeetav on motiveeritud hoiduma alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu nii 2004. aastal kui ka 2014.aastal pöörati vangistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on U.D suuteline täitma tema üle kehtestatud korda. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. U.D avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab veelkord proovida oma elu muuta. Kinnipeetava väitel elab tal vanaema xxxx. Vangistuse ajal pole keegi teda vaatamas käinud. Ta keeldus toidujagajana töötamast oma tervisliku seisundi tõttu, sest rasvast suppi nähes hakkab tal väga halb. Tal on krooniline haigus, mistõttu ta võtab rohtusid. Vabaduses tal töökohta ei ole, kuid ta saab xxxx, kuna ta on xxxx. Alkoholi tarvitamisest saab ta hoiduda, kuid leiab, et peaks suhtlusringkonda vahetama. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.01.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla U.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist. U.D varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. U.D vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Viru Maakohtu 19.08.2014 kohtumäärusest, millega pöörati karistus täitmisele, nähtub, et süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 04.11.2013 kohtuotsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja mõisteti karistuseks vangistus tingimisi. Vaatamata sellele ei ole U.D tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisesse väga ükskõikselt. U.D on rikkunud ka lisakohustust – keeldu mitte tarvitada katseajal alkoholi. Siinkohal peab prokurör vajalikuks märkida, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava
puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemad tingimuslikud karistused ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole U.D-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. U.D vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab olulist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas ja konkreetsele täiskasvanule), süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 42% ja 61%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et kriminaalhoolduslike vahenditega käesoleval ajal ei ole võimalik korrigeerida U.D käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur U.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.D ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. U.D on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude, s.h röövimise toimepanemise eest. U.D-le Viru Maakohtu 04.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7; 121 järgi mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu. Seega on isikule antud võimalus oma karistust vabaduses kanda. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangalakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju. U.D puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Töökoha leidmine vabastamise järgselt on vähetõenäoline, kuna U.D ei oma eriala, tema töökogemus on väike ning ka enne praegust vangistust ei ilmutanud ta vähimatki motivatsiooni olla tööalaselt hõivatud. Sõltuvusainete tarvitamist peab kohus kinnipeetava puhul peamiseks riskifaktoriks. Isik ei ole motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles osas, et võimalike majanduslike raskuste ilmnemisel, arvestades alkoholilembust, mõjutatavust ja kriminaalse taustaga tutvusringkonda, ei jätka kinnipeetav varavastaste kuritegude toimepanemist. Viru Vangla hinnangul on U.D puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 42% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega ning millest tulenevalt Viru Vangla ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute
kuritegude toimepanemise riske maandada ja korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Kohtu hinnangul ei kaalu U.D positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul ja töötamine vangistuses) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et U.D suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste 06.04.2015 vea parandamise määruse
Asendada Viru Maakohtu kohtumääruse 30.03.2015 nr 1-13-8614 resolutsioonis lause: „Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama“ lausega „Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama“. Käesoleva määruse väljatrükk saata isikutele, kellele on väljastatud vigase kohtumääruse väljatrükk. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.