1-15-378
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. märts 2015. a.,Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-378
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Andres Parmas
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 19. jaanuari 2015. a otsus T.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav T.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta T.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Välja mõista T.D-lt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2(4)
4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.D ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 49-51). T.D enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.D-le õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust, so vangistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Lisaks sellele on apelleeritud kohtuotsuses kohus väga põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik jätta süüdistatavale mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata ning miks ei ole võimalik asendada seda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub ka selles osas apelleeritud kohtuotsuse motiividega täielikult. Maakohus karistas T.D tunduvalt alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti seda, et varastatud esemete väärtus on väike, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem viis korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleva varguskatse pani T.D toime vaid 9 päeva pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatav ei tööta ja paneb jätkuvalt toime vargusi. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et mõistetud karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul on katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul samasugused kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. T.D suhtes on juba varem kohaldatud asenduskaristusena üldkasulikku tööd, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ärakandmata karistus pöörati KarS § 65 lg 2 alusel täitmisele. Seega ei ole katseaja kohaldamine tema käitumisele mõju avaldanud. Kuna T.D on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks jätta talle mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata ega asendada seda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.
3(4)
Seega on T.D ja tema kaitsja apellatsioonid karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatud ja kohtukolleegium jätab need läbi vaatamata.
Meelika Aava
Pavel Gontšarov
Andres Parmas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.