Süüdistatav V.F (ik XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus
jaanuari
2015.
aasta
otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015. a otsus V.F ’ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.
2.Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohus tunnistas 28. jaanuari 2015.a otsusega kokkuleppemenetluses V.F ’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks 09.10.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Lisaks tunnistas Harju Maakohus V.F’i süüdi KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurendas KarS § 424 järgi ettenähtud karistust Harju Maakohtu 09.10.2014 mõistetud karistuse, so 8 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on V.F-i kinnipidamise aeg, s.o 12.10.2014.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust ei kohaldatud, kuna V.F’il puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. VÕS § 1043, § 1045 alusel mõisteti V.F’ilt XXX AS-i kasuks välja tsiviilhagi summas 14,63 eurot.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 173, § 175, § 179 lg 1 p 2 alusel V.F-ilt riigituludesse menetluskuludena välja kaitsjatasu 192 eurot ning sundraha 585 eurot. Kohus määras,
1-15-263 et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 64,75 eurot.
3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab V.F maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. V.F ei nõustu kaitsjatasu suurusega 192 euro ulatuses, palub seda vähendada. Samuti taotleb V.F maksegraafiku algatamist menetluskulude tasumiseks mitte kohtuotsuse jõustumisest, vaid vanglast vabanemise päevast. Taotlust põhjendab sellega, et ta kannab karistust vanglas, mistõttu ei ole võimalik maksta menetluskulusid 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, samuti puudub tal töökoht ja muud sissetulekuallikad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 järgi kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja mille menetlemine ei too endaga kaasa V.F-ile uusi menetluskulusid.
5.Süüdistatava taotlus kaitsjatasu vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. Nimelt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu ja kaitsjal tekkinud kulu menetluskulu ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maakohus on eelmärgitud sätteid õigesti kohaldanud, sest on V.F kohtuotsusega süüdi tunnistades mõistnud temalt menetluskuludena riigituludesse välja ka kaitsjatasu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjatasu arvestatud korrektselt ja kooskõlas seadusega. Maakohus on õigustatult mõistnud V.F-ilt kui süüdistatavalt menetluskulud välja kogu ulatuses, kuivõrd puuduvad alused selle osaliseks riigi kanda jätmiseks.
6.Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et V.F-ile oli riigi õigusabi korras määratud kaitsja (tl 22). Kohtueelses menetluses moodustas kaitsjale makstud tasu kokku 168 eurot (tl 23-24; 102) ja kohtumenetluses 24 eurot (tl 118-119), seega on kaitsjatasu kokku 192 eurot. Eelmärgitud kaitsjatasu suurus on kooskõlas RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra punktidega.
7.14. jaanuaril 2015.a sõlmitud kokkuleppest nähtub, et menetluskuludena on kokkuleppes muuhulgas ära märgitud kaitsjatasu, suuruses 168 eurot. Kokkuleppes on V.F omakäeliselt kirjutanud, et on kokkuleppe koopia kätte saanud ning soovib kaitsja osavõttu kohtuistungist. Seetõttu oli V.F teadlik kaitsjatasust ja selle suurusest ning pidi arvestama, et soovides kaitsja osalemist kohtumenetluses, suureneb selle võrra kaitsjatasu. Kohtuistungil on süüdistatav selgitanud, et jääb kokkuleppe juurde, selgitusi anda ei soovi, samuti ei esitanud omapoolseid taotlusi (tl 120). Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav või tema kaitsja oleksid esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistatava varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. Kohtuistungil esitas menetluskuludega seoses taotluse süüdistatava kaitsja, kes palus ajatada menetluskulude tasumine maksimaalse aja peale (tl 121). Maakohus on nimetatud taotluse rahuldanud, võimaldades V.F menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on
1-15-263 kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga.
9.V.F on tööealine ja töövõimeline meesterahvas, mistõttu on tal võimalik teenida sissetulekut menetluskulude tasumiseks. Kohtukolleegium märgib, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Niisuguse alusena ei ole käsitletav kaebaja väide, et vanglas temal puudub töökoht. Kohtukolleegium möönab, et ehkki vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on tegelikkuses kinnipidamisasutuses töötamise võimalus vähene ning kinnipeetavale ei ole töö garanteeritud. Samas aga märgib ringkonnakohus, et menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. V.F ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et V.F-i varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda kogu oma vara arvelt. Riigikohus on oma määruse 3-1-1-105-12 p-s 7 märkinud, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Pealegi, maakohus on menetluskulude väljamõistmisel arvestanud, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas raskendatud ning võimaldas V.F KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.
10.V.F-i taotlus määrata menetluskulude tasumine alates vangistusest vabanemise päevast, mitte kohtuotsuse jõustumisest, tuleb samuti jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisest, mitte karistusest kandmiselt vabanemisel. KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest. V.F on võimalik pöörduda pärast kohtuotsuse jõustumist vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole, kui tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumise alustamiseks, tulenevalt KrMS §-dest 423 ja 424.
11.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg-st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Pavel Gontšarov
Ivi Kesküla
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.