Kohtulahend

alates

Tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsuse mittejõustumise korral koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmise ajaks – koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista B.Z-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha - 292.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 168 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata B.Z kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 460.50 eurot ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 38.38 eurot ja 12. kuul 38.32 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse B.Z-ile täiendavalt eraldi dokumendina. Asitõend Kaks CD-plaati (asuvad kriminaaltoimikus) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Süüdistus B.Z-i süüdistatakse selles, et tema 19.03.2015 kella 23:00 paiku Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris tõukas oma rasedat (kaheksas kuu) elukaaslast XXX kätega õlgade piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus toolile, Seejärel lõi B.Z kannatanut korduvalt rusikatega vastu pead, vasakule poole kukla piirkonda, vastu vasakut jalga reiepiirkonda ning mitu korda rusikatega vasaku õla ja selja piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: seljal vasaku õla piirkonnas hulgihematoomid, vasaku reie ülaosas suur hematoom, kõhu alaosas punetav marrastus. Samuti tema, 24.03.2015 kella 13:00 paiku Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris nõudis oma raseda elukaaslase XXXkäest korteri võtmeid ning saades keelduva vastuse, hakkas võtmeid kannatanu käest jõuda ära võtma lüües samal ajal kannatanule üks kord jalaga parema sääre piirkonda ja korduvalt lahtise käega vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse: parema sääre sisepinnal hematoom. Samuti tema, 24.03.2015 kella 16:30 paiku Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris nõudis sularaha ning keelduva vastuse saades lõi oma rasedat elukaaslase XXX üks kord rusikaga näkku huule piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: alahuule vigastuse. Seega pani B.Z toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo so teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Samuti tema, viibides 20.03.2015 kella 14.00 paiku Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris, võttis kätte noa ja ähvardas oma rasedat elukaaslast XXX tapmisega. Kuna B.Z käitus agressiivselt ja oli eelmisel päeval kasutanud füüsilist vägivalda oma raseda elukaaslase XXXsuhtes, oli viimasel reaalne alus karta enda ja oma veel sündimata lapse elu ja tervise pärast. Seega pani B.Z toime tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduste täideviimist, so KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendus Kuigi süüdistatav B.Z on keeldunud kohtueelses menetluses ütluste andmisest, samuti ei soovinud ütlusi anda kohtuistungil, tunnistas ta oma süüd kõigis episoodides. Kohus käsitleb kõigepealt kannatanu XXXväärkohtlemise episoode ja seejärel sama kannatanu suhtes ähvardamisega seonduvat. 19.03.2015.a. episood XXXväärkohtlemine on tõendatud: - Kannatanu XXXütlustega selle kohta, et 19.03.2015.a. kella 23.00 paiku tuli Jevgeni koju, oli väga närviline, loopis asju ja käskis korterist lahkuda. Magamistoas, seistes püsti, tõukas Jevgeni tugevalt kahe käega õlgadesse, mille tulemusena tundis õlgades valu ja kukkus läheduses olevale toolile istuma. Kui ta oli voodile istunud, tuli Jevgeni voodi juurde ja hakkas teda rusikatega valimatult peksma: kaks kuni kolm lööki vastu pead vasakule kukla piirkonda ning korduvalt vastu õlga ning vasakut reit. Need

-

rusikalöögid tekitasid talle füüsilist valu. Seejärel helistas Jevgenile tema ema ja Jevgeni ütles, et ta peksab naise läbi. Telefonikõne ajal lõi süüdistatav teda veel kolmel korral rusikaga vastu õlga, mis tekitas talle füüsilist valu. Ema palvel lõpetas Jevgeni peksmise. Järgmisel päeval olid tema kehal hematoomid: vasakul õlal, selja piirkonnas ja vasakul reiel. Peale peksmist märkas, et tema alakõhu piirkonnas on pikk kriimustus. XXX läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, milles on fikseeritud, et kannatanu vasakul õlal ja vasakul reiel on hematoomid ning alakõhu piirkonnas kriimustus. Tunnistaja XXXütlustega selle kohta, et talle helistas ta abikaasa ja teatas, et eelmisel päeval oli Jevgeni peksnud XXX. Nad sõitsid XXX korterisse. Seal ütles XXX, et Jevgeni lõi ka vastu kõhtu. Jevgeni oli väga agressiivne. Nad võtsid XXXkaasa. Õiend, milles on vaadeldud häirekeskusele 20.03.2015.a. tehtud kõnet, kell 14.25 on meesterahvas (XXX- uurija märge) soovinud kutsuda politsei aadressile XXX, poeg on peksnud oma rasedat naist. Lähisuhtevägivalla infoleht, mille kohaselt on 20.03.2015.a. esitatud teade, et sündmuskohal XXXmeesterahvas (B.Z ) vägivallatseb elukaaslase (naiseXXX) kallal, kes on rase. Vägivallatseja arvatavasti narkojoobes.

24.03.2015.a. kell 13.00 episood XXXväärkohtlemine on tõendatud: - Kannatanu XXXütlustega selle kohta, et Jevgeni nõudis, et ta tagastaks korteri võtmed. Kannatanu ei olnud sellega nõus, sest ta vajas ise võtmeid, et käia värsket õhku hingamas. Keeldumise peale hakkas Jevgeni võtmeid jõuga ära võtma, lõi jalaga vastu paremat jalga ja kätega (lahtise käega) vastu pead. Ta tundis löökidest valu. Kannatanu andis võtmed, et löömine lõppeks. - Tunnistaja XXXütlustega selle kohta, et kui ta kella 17.00 ajal koju tuli, siis abikaasa ütles, et Jevgeni oli kodus käinud ja korraldanud konflikti. Tema abikaasa soovitas XXXl minna politseisse. Järgmisel päeval 25.03.2015.a. soovitas abikaasa veel, et XXX läheks politseisse ja teeks uue avalduse. XXX kardab väga Jevgenit. - XXX25.03.2015.a. läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, milles fikseeritud kannatanu parema jala sääre külgpinnal hematoom. - Õiend, milles on vaadeldud häirekeskusele 25.03.2015.a kell 09.00 tehtud kõnet, pöördumises XXXräägib, et eile 24.03.2015.a. kella 13 paiku peksis B.Z helistajat parema jala piirkonda ja lahtiste kätega pea piirkonda. 24.03.2015.a. kell 16.30 episood XXXväärkohtlemine on tõendatud: - Kannatanu XXXütlustega, et kui Jevgeni tuli koju, oli ta vihane, kuna ema ei andnud talle suitsuraha. Ta andis mehele 2 eurot, kuid mees nõudis veel ühte eurot, mida kannatanul aga ei olnud. Siis lõi Jevgeni rusikaga, löögist läks huul katki ja hakkas verd jooksma. - XXX25.03.2015.a. läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, milles fikseeritud kannatanu alumisel huulel vasakul vigastus. - Õiend, milles on vaadeldud häirekeskusele 25.03.2015.a kell 09.00 tehtud kõnet, pöördumises XXXräägib, et eile 24.03.2015.a. kella 13 paiku peksis B.Z helistajat parema jala piirkonda ja lahtiste kätega pea piirkonda. Seejärel kirjeldas helistaja, et samal päeval hiljem, kui B.Z tuli koju tagasi, lõi teda rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu- tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. XXXon kinnitanud, et kõigi kolme episoodi korral: õlga tõukamises, rusikatega korduvalt vastu pead, vasaku jala reiepiirkonda, õla ja seljapiirkonda, parema jala säärepiirkonda ja rusikaga

näkku löömiste ajal tundis ta füüsilist valu. Samuti on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollidega XXX esinenud kehavigastused, mis olid põhjustatud 19.03.2015 kui ka 24.03.2015 kahel korral toimunud löömiste tulemusena. Isiku läbivaatuse protokollide juurde lisatud fototabelitest nähtub, et selliste kehavigastuste tekitamise korral võis kannatanu valu tunda. B.Z pani löömised toime korduvalt ja oma elukaaslase suhtes. Seega on B.Z-ile süüks arvatud tegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Subjektiivsete tunnuste poolest on teod toime pandud kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Löömine on eesmärgipärane tegu. 20.03.2015.a. ähvardamise episood Süüdistatav B.Z on oma süüd tunnistanud, kuid ei ole soovinud anda ütlusi. Kohtuistungil B.Z lisas, et nuga pole ta kätte võtnud, kuid ähvardas vist küll, ei mäleta täpselt. Kohus leiab, et B.Z-i poolt toimepandud ähvardamine XXXsuhtes on tõendatud eelkõige kannatanu Mariana Dvoretskaja ja tunnistaja XXXütlustega. - Kannatanu XXXütlustest nähtub, et 20.03.2015.a. kella 14.00 paiku tulid Jevgeni vanemad külla, kuna eelneval päeval oli Jevgeni teda peksnud. Vanemate küsimuste peale, miks ta midagi sellist tegi, läks Jevgeni närvi, loopis ja lõhkus asju. Kui Jevgeni isa helistas politseisse, läks Jevgeni veelgi rohkem närvi ja hakkas teda ning oma vanemaid nuga käes ähvardama. Nimelt nuga käes ütles, et tapab meid ära. Ta kartis Jevgeni ähvardust ja nad lahkusid korterist ja ootasid autos politseid. - Tunnistaja XXXütlustest nähtub, et nad läksid koos abikaasaga poja Jevgeni ja tema elukaaslase XXX juurde, kuna eelmisel päeval oli B.Z peksnud. Jevgeni muutus rääkimise ajal agressiivseks, ta käitus ebaadekvaatsena. Ta karjus tunnistaja, tema abikaasa ja XXX peale. Poeg ähvardas, et teeb midagi XXX . Ta ei mäleta täpseid sõnu, aga see oli midagi sellist, et lööb XXX pea lõhki. XXX oli šokis. Nad lahkusid korterist ja ootasid autos politseid. Samal ülekuulamisel 26.03.2015.a. on tunnistaja lisanud, et XXX kardab Jevgenit väga. Tunnistaja ei ole andnud ütlusi selles, et pojal oleks olnud käes nuga, aga tema ütlustest nähtub, et tal oli 28.10.2014.a. insult, mistõttu ei mäleta ta kõike täpselt. Seega võib arvata, et XXX ei pruugi kõiki sündmusi mäletada. Samas on tunnistaja andnud ütlusi küll 25.03.2015.a. sündmuste kohta, kui poeg jälle laamendas ja karjus, siis peitis ta korteris kõik noad ära, kuna hakkas kartma, et poeg teeb talle ja abikaasale viga. Juhul kui isikul ei ole põhjust kartuseks, et teine isik võib nugadega midagi teha, siis ei ole tal põhjust neid ka peita, nagu tegi tunnistaja. Seega süüdistatava poolt nuga käes XXX ähvardamine teda tappa on tõendatud. Samuti süüdistatav ise on tunnistanud, et ähvardas oma elukaaslast. Kohus leiab, et B.Z on toime pannud kuriteo, mis vastab KarS § 120 lg 1 koosseisule. KarS § 120 lg 1 järgi on ähvardamine karistatav üksnes siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t. kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Ähvarduse täideviimise kartuseks aluse peavad andma välismaailmas objektiivselt avalduvad sündmused. Seetõttu peab ähvardus tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kannatanu XXX ütlustest tulenevalt oli tal hirm. Selleks andis aluse asjaolu, et B.Z oli eelmisel päeval ja ka varasematel kordadel alates 2014.a. suvest teda peksnud. Samuti käitus B.Z agressiivselt ja tal oli käes nuga.

Kohus loeb usutavaks kannatanu sellekohased ütlused, kuna need on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu ähvardamist kuulis tunnistaja XXX. Ei ole millegagi seletatav, miks peaks kannatanu süüdistatava suhtes valetama. On igati põhjendatud, et XXX tundis tõsist hirmu ning kartis oma ja veel oma sündimata lapse elu eest. Eelkõige oli hirm ähvarduse täideviimise ees seotud eelmisel päeval toimund peksmisega. Samuti on kannatanu kirjeldanud 20.03.2015.a. ülekuulamisel, et alates 2014.a. suvest on Jevgeni tema suhtes vähemalt 10 korda kasutanud füüsilist vägivalda, kuid täpselt enam juhtumeid ei mäleta. Seega ei olnud kannatanu hirm alusetu. Samuti tunnistaja XXX on kinnitanud, et Jevgeni ähvardas XXX ja XXX oli šokis. Nii on kannatanu avaldanud, et ta kartis süüdistatava ähvardust ja lahkus korterist. Selline tegevus näitab üheselt, et kannatanu kartis süüdistatavat ja pidas ähvardust reaalseks. Subjektiivsetelt tunnustelt on süüdistatav ähvardamise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Olles eelneval päeval ja ka eelnevalt XXX suhtes vägivalda tarvitanud, pidas ta kindlasti võimalikuks, et kannatanu võtab temapoolset ähvardust reaalsena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.Z-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asitõend Kriminaaltoimikus olevad kaks CD-plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse. Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ja kergendavate ning raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröriga, et B.Z-i ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Eelkõige põhjendusel, et isik ei tööta, tal puudub sissetulek. Tema eest maksavad kommunaalkulusid tema vanemad. Seega ei ole tal piisavalt rahalisi vahendeid karistuse tasumiseks. Kohus leiab, et B.Z-i tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse, et oma tegevusega realiseeris B.Z kaks KarS §

121 lg 2 toodud koosseisu tunnust: tegu on toime pandud lähi-või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Karistust raskendava asjaoluna on käsitletav KarS § 58 punkti 3 tulenevalt süüteo toimepanemine raseda isiku suhtes. Karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab B.Z-i kahetsust. Seega leiab kohus, et B.Z-ile tuleb mõista sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus ja karistada teda KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et tegemist oli ühe episoodiga. Arvestades kergendava asjaoluna kahetsust, on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist. Kohus leiab, et B.Z-i tuleb karistada vangistusega 4 kuud. B.Z-ile liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks KarS § 64 lg 1 kohaldamisel üksikkaristustest raskema suurendamise teel osaliselt suurendada karistust. Tulenevalt sellest mõistab kohus liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 1 aasta 2 kuud vangistust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Kohus ei nõustu kaitsjaga, et B.Z-i puhul võib kohaldada täielikult tingimuslikku karistusest vabastamist. Kohus ei nõustu, et süüdistatava tegevus oli põhjustatud spontaansest reaktsioonist ja ei ole põhjust arvata, et tema iseloom on vägivaldne. Kui isik lühikese ajaperioodi jooksul paneb toime mitu kehalist väärkohtlemist, ei saa seda hinnata spontaanse käitumisena, pigem püüdega asju lahendada vägivallaga. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et vägivald pandi toime raseda naise suhtes. Kohus nõustub prokuröriga, et B.Z-i puhul võib talle mõistetud vangistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata KarS § 74 lõigete 1 ja 2 alusel. B.Z on varem kriminaalkorras karistamata ja ta kahetses oma tegusid. Kohus leiab, et B.Z-i suhtes täidab karistuse eesmärke šokivangistus. Seda eelkõige seetõttu, et B.Z jätkas vaatamata sellele, et tema suhtes oli alustatud menetlust esimese kehalise väärkohtlemise episoodi osas, oma raseda elukaaslase suhtes vägivallatsemist ja ka ähvardas kannatanut tappa. Šokivangistus mõjub isikule oluliselt distsiplineerivamalt, sel juhul on ta vahetult kogenud, mida vangistus endast kujutab ning milliste tegelike vabaduspiirangutega on see seotud ning ilmselgelt annab võimaluse isiku väärtushinnangute kujundamiseks, omades samaaegselt ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus peab põhjendatuks määrata osaliselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistuse 11 kuud tingimisi täitmisele pööramata, määrates katseajaks 18 kuud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 12 leidnud, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Kohus peab antud juhul kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid aspekte silmas pidades just sellise karistuse kohaldamist igati põhistatuks. Kohtu hinnangul tuleb määrata B.Z-ile täiendavad kohustused käitumiskontrolli ajaks, s.o mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuna tunnistaja XXX on avaldanud arvamust, et tema poeg B.Z tarvitab narkootikume ja sellest tulenevalt on tema

käitumine ebaadekvaatne. Samuti peab kohus vajalikuks, et B.Z osaleks kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab B.Z-i katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 27.03.2015.a.

Kohus leiab, et B.Z-i suhtes tuleb KrMS § 130 lg 4 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.03.2015.a. Seda põhjendusega, et kohtul puudub kindlus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi isikuvastaseid kuritegusid. Selline põhjendatud kahtlus tugineb asjaolule, et süüdistatav on väitnud, et nad kannatanuga elavad ka edaspidi koos. Seega ei ole välistatud järjekordsed kehalised väärkohtlemised sama kannatanu suhtes. Kohus leiab, et on põhjendatud B.Z-i koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmisele saatmine.

Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse 3 kuud hakkab kulgema alates kinnipidamisest, s.o 25.03.2015.a. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 292.50 eurot. Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest kokku 168 eurot, mis kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud. Kohus juhindub KrMS § 2561 , § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 20.04.2015. kell 13.00.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.