Süüdistatava ja lepingulise kaitsja Martin Kirsipuu ühine apellatsioon
veebruari
otsus
RESOLUTSIOON
Jätta Andrius Kulvietise ja tema kaitsja Martin Kirsipuu ühine apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD:
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD:
1.Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Andrius Kulvietis süüdi selles, et ta juhtis tahtlikult 09.02.2015 kella 19:41 ajal Tallinnas Ranna tee ja Lääne tee ristmiku juures suunaga Randvere tee, mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l).
Andrius Kulvietis rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 nõudeid.
2.Harju Maakohus tunnistas Andrius Kulvietise süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 lausel arvas Andrius Kulvietis’e karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aja 09.02.2015. a – 11.02.2015. a, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõistis 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jättis mõistetud karistuse Andrius Kulvietis’e suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel luges katseaja alguseks 11.02.2015. a. Vabastas Andrius Kulvietise vahi alt. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis Andrius Kulvietis’elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 (neljaks) kuuks.
APELLATSIOON:
3.Kaitsja ja süüdistatava ühises apellatsioonis ei vaidlustata alkoholi näitu. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et tema poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav kuriteona. Küsimus on ebaõiglases karistuse määras, mis kaasnes kokkuleppe allkirjastamisega. Apellatsioonis antakse ülevaade kinnipidamises asjaolude ning kokkuleppe sõlmimise tehioludest ning märgitakse, et kokkuleppe asjaolude osas ei olnud süüdistataval võimalust pidada nõu talle määratud kaitsjaga. Kokkuleppe tingimuste üle toimus arutlus üksnes 15-20 minutit ja viibides juba kolmandat päeva esmakordselt kinnipidamise asutuses oli täiesti segaduses ning ei mõistnud, mida ta täpselt tegema peab. Kaitsjaga kohtus süüdistatav enne seda veel ülekuulamisel, kuid seal ei tekkinud tal võimalust kaitsjaga nõupidada. Samasugune võimalus puudus ka prokuröriga kohtumisel. Selle kõige tulemusena tal ei olnud võimalust kaitsjaga nõupidada või arutada kokkuleppe tingimuste üle. Süüdistatav oli nõus sellise kokkuleppega, milline kajastub käesoleval hetkel kohtuotsuses. Seejuures ei olnud süüdistatav päris täpselt saanud aru, milliste tingimustega ta nõus oli ning millised kohustused sellega kaasnevad. Apellandid on seisukohal, et käesolevas menetluses rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Apellantide arvates rikuti kohtulikul arutamisel ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Antud juhul on üheselt määratud kokkuleppes süüdistatavale täiesti õigustamatult ebaõiglane karistus. Süüdistatav ei ole ka kordagi palunud, et rahaline karistus asendataks vanglakaristusega. Selline karistus on käesoleva kaasuse kontekstis äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Riigikohus selgelt seisukohal, et lisakaristuse määramine juhtimisõiguse äravõtmisena on pigem seotud asjaoluga, kui isik on korduvalt toime pannud sama laadseid tegusid. Käesoleval juhul on süüdistataval see esmane sedalaadi rikkumine ja kriminaalkaristus. Neid asjaolusid kogumis arvestades ei oleks tohtinud Apellandilt mootorõsiduki juhtimisõigust ära võtta. Veelgi enam ei ole prokurör istungil selgitanud, kuidas toimus antud lisakaristuse määra arvestamisel kaalumise protsess kui selline. Riigikohus on selgelt ja üheselt jõudnud seisukohale, et lisakaristuse määramisel peab toimuma kaalumine. Samuti ei ole prokurör ega kohus arvestanud asjaoluga, et süüdistatavl on mootorsõiduki juhtimisõigust vaja juba elulistel kaalutlustel. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine aga pärsib suuresti töö tegemist. Kohus aga ei ole selliseid asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Lisaks kõigele eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, et süüdistatava puhul on tegemist Leedu Vabariigi kodanikuga, kelle emakeeleks on leedukeel. Süüdistatavale aga tõlgiti menetlust vene keelde. Apellant möönab, et ta oskab vene keelt, kuid õiguslikku laadi küsimustes võib tema
keele oskused jääda vajaka. Süüdistatav väidab, et ta ei ole istungi protokollis märgitu kohaselt kinnitanud seda, et ta sai täpselt aru, milline karistus talle määrati. Pigem küsis esindajalt, kas selline kokkulepe on mõistlik või mitte. Apellant on arvamusel, et ta ei mõistnud kõike täielikult, mis on viinud olukorrani, kus talle tänase päeva seisuga on määratud vangla karistus. Sellega on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 9. Apellant on seisukohal, et talle oleks pidanud võimaldatama leedu keelset tõlki, mis oleks taganud talle tema õiguste täie ulatusliku kaitse. Arvestades eelnevaid asjaolusid oleks kohus pidanud jätma sellise kokkuleppe, mis on üheselt ebaõiglane, kinnitamata. Kohus oleks pidanud saama aru, et selline kokkulepe on Apellandi jaoks äärmisel kahjulik ja tegelikke asjaolusid arvestades ebaõiglane ning ebaproportsionaalne. Käesoleval juhul ei ole kohus piisavalt selgitanud kokkuleppega seonduvaid tagajärgi, mille tulemusena on rikutud kohtulikul arutamisel ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Antud kokkulepe ei ole oma olemuselt õiglane. Kõigest eelnevast tulenevalt palub apellant kohtul Harju Maakohtu 11.02.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-1106 täies ulatuses tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4.KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellant on leidnud, et kokkuleppe kinnitamisega on kohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 9 ettenähtut kuna kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda ja KrMS § 339 lg 1 p 12 ettenähtud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
6.Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasi materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11 ja 3-11-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga.
6.1.Sisuliselt on apellatsioonis esitatud väide, et nii prokurör kui kaitsja on alates kokkuleppe sõlmimisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni tahtlikult rikkunud nii menetlusõigust kui ka süüdistatava põhiõigusi. Sama on teinud ka kohus arutades kriminaalasja keeles, mida süüdistatav ei valda ning olukorras, kus süüdistatav ei saanud kohtuistungil toimuvast aru, on kokkuleppe kinnitanud ja isiku süüdi mõistnud. Kolleegium apellatsioonis esitatuga vähimalgi määral nõustuda ei saa. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on Andrius Kulvietis korduvalt avaldanud, et valdab nii eesti kui vene keelt. Tema suhtes läbiviidud menetlustoimingutele on olnud kaasatud vandetõlk, kusjuures kõik omakäelised kirjalikud avaldused on Andrius Kulvietis kirjutanud eesti keeles( 1-2, 4-7). Vastavalt kriminaalasja materjalidele on 11. veebruaril 2015.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav Andrius Kulvietis ja kaitsja, advokaat Karine Nersesjan, sõlminud
kokkuleppe, kus isikuandmetes on kajastatud, et süüdistatav valdab vene keelt. Kokkuleppel on süüdistatav omakäeliselt kirjutanud eesti keeles, et on kokkuleppe koopia kätte saanud. Kokkuleppe sõlmimise juures on samuti olnud tõlk. Kokkuleppes on ära näidatud süüdistatava õigused kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärjed, mida on süüdistatavale selgitatud ja selle kohta on ta allkirja andnud ( t.lk. 32-33). Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistatav avaldanud, et emakeeleks on leedu keel, kuid valdab vene keelt sõnas ja kirjas, on nõus kriminaalasja arutamisega vene keeles tõlgi vahendusel. Kohtuistungist on osa võtnud vandetõlk( t.lk. 34) Kohtukolleegiumi hinnangul on apellatsioonis tehtud eeltoodud avaldused ja etteheited täielikult ebaõiged, kuna on vastuolus kriminaalasja materjalidega, sealhulgas kohtuistungi protokolliga. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 p 9 ettenähtud rikkumist.
6.2.Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist on apellandid sisustanud asjaoluga, et kohus pole piisavalt selgitanud kokkuleppega kaasnevaid tagajärgi, on kinnitanud kokkuleppe, mis pole õiglane kuna tegemist on ebaõige ja süüdistatavale kahjuliku karistusega. Kolleegium leiab, et ka eeltoodud etteheited on asjakohatud ja vastuolus kohtuistungi protokolliga. Lisaks kokkuleppe sõlmimisel süüdistatavale õiguste ja kokkuleppemenetluse tagajärgede selgitamise ning ka leppe koopia saamise, kus on nii õigused kui tagajärjed kirjas, nähtub protokollist, et kohus on veelkord selgitanud süüdistatavale tema õigusi ning andnud üle talle ka õiguste deklaratsiooni. Õigused on olnud süüdistatavale arusaadavad( t.lk. 34). Kohus on vastavalt KrMS § 274 lg 2 süüdistatavalt küsinud kas ta on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kas ta jääb kokkuleppe juurde ning kas süüdistatav kokkulepet sõlmides on väljendanud oma tõelist tahet. Süüdistatav, teades oma õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, on avaldanud kohtuistungil, et kokkulepe on arusaadav, nõustub kokkuleppega, kokkulepe on sõlmitud tema vaba tahte alusel. Kahetseb toimepandud tegu. Kohus on ka palunud süüdistataval selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, Süüdistatav on selgitanud, et osapooled leppisid kokku, et karistuseks on 3 kuud vangistust, millest teda tingimisi vabastatakse ja määratakse 1 aastane katseaeg. Juhiload võetakse ära 4 kuuks selle eest, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Ka kaitsja on jäänud kokkuleppe juurde ja on palunud see kinnitada On leidnud, et see on seaduslik. Samuti jäi prokurör kokkuleppe juurde ja on palunud see kinnitada/ t.lk. 36-37/. Kohtuistungi protokollile ei ole süüdistatav KrMS § 158 ettenähtud parandamise taotlust esitanud. Kaitsja poolt viidatu, et kohus on prokurörilt küsinud kokkuleppe sõlmimise asjaolusid on kooskõlas nii KrMS § 247 lg 3 kui ka Riigikohtu korduvate juhistega ega viita mingilgi määral menetlusõiguse rikkumisele. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-8-12 on märkinud, et kokkuleppemenetluses kohtuistungi korraldamise eesmärk on eeskätt süüdistatavale ausa kohtumenetluse õiguse tagamine. Kohtuliku arutamise korraldamine kokkuleppemenetluses on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata. Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas. Süüdistataval on tulenevalt KrMS § 247 lg-s 2 sätestatust piiramatu õigus kohtuistungil kokkuleppest loobuda, vastates kohtuniku küsimusele kokkuleppega nõustumise kohta eitavalt. Sellisel juhul
puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused ja kriminaaltoimik tuleb obligatoorselt prokuratuurile tagastada. Samuti on sedastatud antud lahendis põhimõte , et prokurör peab KrMS § 247 lg 3 sõnastusest nähtuvalt andma kokkuleppe kohta oma arvamuse. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega ei tähenda üksnes enese süüditunnistamist ja soostumist talle süüks arvatava kuriteo kvalifikatsiooniga, vaid see tähendab muu hulgas nõustumist ka talle mõistetava karistusega. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. Kohus peab tulenevalt KrMS § 247 lgst 2 kontrollima eespool nimetatud asjaolusid. Lahendis nr 3-1-1-81-11 on Riigikohus märkinud, et süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. Antud juhul ongi kohus välja selgitanud kõik eeltoodud ja seaduses ettenähtud asjaolud, mis kokkuleppemenetluses väljaselgitamisele kuuluvad. Kohus on palunud selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid kõikidel osapooltel seega on kohus järginud ausa ja õiglase kohtumenetluse printsiipi ning nimetatud põhimõtte rikkumise väited apellatsioonis on ebaõiged. Kohus on ka kaitsjalt palunud arvamust kokkuleppe kohta, seejuures ka kokkuleppes kajastatud karistuse kohta. Nii on kaitsja kinnitanud, nagu ka prokurör, et läbirääkimistel kaaluti ka kergemaliigilist karistust, rahalise karistust, kuid just süüdistatava enda huvides ei olnud rahalise karistuse kohaldamine. Süüdistatava sooviks ja huviks oli lühemaajalise lisakaristuse kohaldamine ning 4 kuulise tähtajaga lisakaristus vastab süüdistatava huvidele ( t.lk. 34-35). Süüdistatav ei ole vähimalgi määral seadnud kahtluse alla kokkuleppe sõlmimise seaduslikkust, ega väljendanud kahtlust oma tegeliku tahte osas ega teinud viiteid kokkuleppest loobumisele. Kolleegium leiab, et kriminaalasja materjalide alusel pole tuvastatav kokkuleppemenetluse kohaldamise aluste puudumine või muu menetlusõiguse oluline rikkumine, millega kaasnes ebaseaduslik lahend. Kohtuotsuses on maakohus piisavalt põhistanud oma seiskohta ka kokkuleppe sisu, sh mõistetud põhi ja lisakaristuste vastavusest seadusele. KrMS § 248 lg 1 p 5 kehtestab, et kohus saab teha kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Maakohtu otsusega Andrius Kulvietisele mõistetud põhikaristus kui ka lisakaristus vastab täielikult süüdistatava, kaitsja ja prokuröri poolt läbirääkimiste tulemusena sõlmitud kokkuleppele. Kolleegiumi veendumuse kohaselt apellatsioonis esitatud ebaõiged väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Siinkohal kolleegium osutab, et KrMS § 318 lg 4 ettenähtud materiaalõiguslikul alusel saab kokkuleppemenetluses apellatsiooni esitada mõistetud karistuse peale vaid juhul kui on mõistetud karistus, mida seadus selle kuriteo eest ette ei näe. Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega mõistetud karistus, mida ei ole sätestatud karistusseaduse eriosa vastava normi sanktsioonis. Seaduse kohaselt on seega kokkuleppemenetluses piiratud mõistetud karistuse edasikaebevõimalus ja süüdistataval ja kaitsjal puudub õigus vaidlustada ringkonnakohtus kohaldatud karistuse liigi ja määraga seonduvat.
Antud juhul puuduvad apellatsioonis viited sellele, et maakohus oleks otsuses mõistnud karistuse mida KarS § 424 sanktsioon ette ei näe.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole kriminaalasja lahendamisel KrMS § 339 lg 1 ettenähtud ega ka kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme rikkunud. Kokkuleppes kirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud ja kuriteo eest mõistetud karistused on seaduslikud. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.