Kohtulahend

1-15-1106 katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 11.02.2015. a.

määratud kaitsja tasu summas 144 eurot ja

•

sundraha summas 292,50 eurot.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Andrius Kulvietis’t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.02.2015 kella 19:41 ajal Tallinnas Ranna tee ja Lääne tee ristmiku juures suunaga Randvere tee, mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l) Andrius Kulvietis rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse 2 (5)

1-15-1106 mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani Andrius Kulvietis toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 11.02.2015. a on prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav Andrius Kulvietis ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan sõlminud alljärgneva kokkuleppe. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 /kolm/ kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.02.2015 kuni 11.02.2015, so 3 /kolm/ päeva, seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus 2 /kaks/ kuud ja 27 /kakskümmend/ seitse päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /ühe/ aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 /neljaks/ kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

11.02.2015. a toimunud kohtuistungil (vt tl 34-35) kinnitas süüdistatav, et ta sai kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Ühtlasi kinnitas süüdistatav Andrius Kulvietis, et ta on kokkuleppe sõlminud vabal tahtel. Kohus jõudis süüdistatavat küsitledes siseveendumusele, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav oma tõelist tahet ning süüdistatav on tõepoolest saanud aru nii kokkuleppest kui ka kaasnevate menetluskulude tasumise kohustusest. Andrius Kulvietis’e kaitsja vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus see kohtul kinnitada. Prokurör jäi ka sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul see kinnitada. Kohus leiab, et kokkuleppest keeldumiseks, kriminaaltoimiku tagastamiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ning nii põhikaristuse liigi ja määraga kui ka lisakaristuse kohaldamisega. KarS § 424 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Süüdistatav Andrius Kulvietis on toime pannud teise astme kuriteo, töötab ning ta on varasemalt kriminaalkorras karistamata, samuti ei viibinud mootorsõidukis teisi isikuid peale Andrius Kulvietis’ening alkoholijoobes juhtimisega ei põhjustatud ka liiklusõnnetust või muid raskeid tagajärgi, samuti jäi alkoholijoobe määr (0,78 mg/l) kriminaalvastutuse algust tähistava määra (0,75 mg/l) lähedale. Nimetatud põhjused annaksid kohtu hinnangul aluse kohaldada isiku suhtes kergemat karistusliiki, s.t rahalist karistust. Kohtuistungil prokurör selgitas, et kokkuleppe sõlmimisel oli arutluse all ka rahalises karistuses kokkuleppimine, kuid kokku lepiti selles, et isiku suhtes kohaldatakse rangemat põhikaristust, kuid lühemaajaliselt, kuid samas ka lühemat lisakaristust. Kohus leiab, et karistusliigi valimine on poolte kaalutlusõigus, kui see ei hälbi oluliselt kohtupraktikast. Antud juhul on võimalik kirjeldatud rikkumise eest kohaldada nii rahalist karistust kui ka vangistust. Valides raskema karistusliigi on õigustatud nii põhi- kui lisakarisuse määra vähendamine. Eriti veel arvestades, et süüdistatav kinnitas samuti kohtuistungil, et ta saab kokkulepitud karistusest aru ning ta 3 (5)

1-15-1106 sõlmis kokkuleppe vabal tahtel. Kohtul tekkis siseveendumus, et tegemist oli isiku tegeliku tahtega ja ta sai aru kokkulepitu sisust ja võimalikest tagajärgedest. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kokkulepitud põhi- ja lisakaristuse määrad on seaduse kohaselt lubatavad, vastavad nii süüdistatava Andrius Kulvietis’e süüle kui ka kehtivale kohtupraktikale. Arvestades, et KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks kuni 3-aastane vangistus, siis kokkulepitud 4 kuud vangistust viitab pigem alammäära lähedasele süü suurusele. Kohus leiab, et arvestades, et Andrius Kulvietis’e alkoholijoobe määr oli väga vähe üle määra, millest algab kriminaalvastutuse joobes juhtimise eest, isik on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kehtiv juhtimisõigus ning täiendavaid rikkumisi ei põhjustatud, võib temale mõistetav karistus jääda alammäära lähedale ning tingimisi täitmisele pööramata minimaalse katseajaga, mis seadus võimaldab. Lisakaristuse osas on kohus seisukohal, et kui isik juhib mootorsõidukit kriminaalses joobe määras, siis tuleb temalt alati ka juhtimisõigus ära võtta. Siinkohal arvestab kohus ka üldpreventiivseid kaalutlusi, mille kohaselt tuleb ühiskonnale saata selge signaal, et alkoholijoobes juhtimisel on tõsised tagajärjed ning sellistesse rikkumistesse suhtutakse karmilt. Seda veel olukorras, kus tegelikkuses kõige valusamalt karistada saamisest annabki inimesele tunda reaalselt lisakaristuse kohaldamine, mitte põhikaristuse mõistmine. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Andrius Kulvietis tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nii lisa- kui põhikaristus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Andrius Kulvietis’e poolt toime pandud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning Andrius Kulvietis’ele inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 11.02.2015. a. Kuivõrd kohus mõistab Andrius Kulvietis’ele põhikaristusena tingimisi vangistuse, siis tuleb isik kohtusaalist kinnipidamiselt ka vabastada. Ühtlasi leidis kohus, et süüdistatavalt Andrius Kulvietis’elt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot – kohtueelses menetluses 120 eurot (tl 24, 30-31) ja kohtumenetluses 24 eurot (tl 36-37). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Andrius Kulvietis’el tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas Andrius Kulvietis’e kriminaalasja (kokkuleppemenetluses) kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra, mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab Andrius Kulvietis hüvitama menetluskulud summas 436,50 eurot. Kohtuistungil Andrius Kulvietis avaldas, et ta suudaks menetluskulud tasuda paari nädala kuni ühe kuu jooksul (tl 34 pöördel). Kohus leiab, et Andrius Kulvietis peab KrMS § 423 ja § 4 (5)

1-15-1106 417 lg 2 alusel tasuma menetluskulud a kokku summas 436,50 eurot ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kokkuleppega, mõistab süüdistatava kokkuleppes esitatud kuriteos süüdi, mõistab süüdistatavale kokkuleppes märgitud põhi- ja lisakaristuse ning mõistab süüdistatavalt välja menetluskulud.

Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.