lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6939/48

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6939/48
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6939/32Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.12.20141-14-6939/62Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-6939

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2015. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-6939

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Andres Parmas ja Sten Lind

Sekretär

Liina Kaev

Tõlk

Svetlana Talli

Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Prokurör

Süüdistatav

K.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a otsus Süüdistatav K.S Raigo Aas K.S isikukood XXX, elukoht XXXXXXX XXXXX XXXX, ei tööta, varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 09.01.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 9 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati 596 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud, kinni peetud 26.11.2014

Kaitsja

Vandeadvokaat Juho-Enn Aule

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a kohtuotsus K.S suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista K.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Juho-Enn Aulele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a otsusega lühimenetluses tunnistati K.S süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aastaks ja KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistus 1 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. jaanuari 2014 . a otsuse järgi mõistatud karistuse ärakandmata osa, so 8 kuu 22 päeva (524 tundi üldkasulikku tööd ehk 262 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks 8 kuuks 21 päevaks alates 26. novembrist 2014.
2.K.S mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, pani ajavahemikul 21. märtsist kuni 25. juunini 2014 Tallinna linnas toime taas 4 vargust. Vargusi pani ta toime kauplustest, korteritest ja sõiduautost. Üks vargus Paldiski mnt S-st, mille käigus ta üritas varastada kosmeetikatarbeid, jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel kinni. KarS § 121 järgi mõisteti K.S süüdi selles, et ta 23. novembril 2014. a hommikul kella 06.00 paiku Tallinnas T Hotelli toas lõi terava küüneviiliga reide, rindkeresse ja kaela MOK-le, millega tekitas talle kehavigastusi.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.S , kes vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud karistuse ja tsiviilhagide osas. Apellant leiab, et S AS-le ei ole ta kahju tekitanud, sest kosmeetikatooted tagastati kauplusele rikkumatult ja neid võis uuesti müüki panna. TS on oma kahjusid alusetult suurendanud, sest on hinnanud asju kui uusi, ehkki need olid tegelikult kasutatud. Lisaks sellele sai ta osa asju tagasi. Kuna K.S ei ole varem kinnipidamiskohas viibinud, siis on talle mõistetud karistus põhjendamatult karm.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna. 4.1 Esmalt peatub kohtukolleegium apellatsiooni väitel, et maakohus on rahuldanud kannatanute S AS ja TS tsiviilhagid alusetult täies ulatuses. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et maakohtu istungil ei ole süüdistatav tsiviilhagide suurusele ega nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud (II kd, tl 126-127). Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud tsiviilhagid K.S-ilt välja. Maakohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 444 lg 4), st ei pea hagide väljamõistmist põhjendama. Seega on süüdistatava poolt maakohtule tehtud etteheited tsiviilhagide rahuldamise kohta alusetud. 4.2 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium K.S-ile mõistetud karistust. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis tingiksid K.S-ile KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi mõistetud karistuste tähtaja lühendamist, ei esine. K.S on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud ning talle mõistetud vangistused on jäetud tingimuslikult kohaldamata või on need asendatud üldkasuliku tööga. Lisaks sellele on teda karistatud 29 korda väärteomenetluse korras. Viimati karistati teda 9. jaanuaril 2014. a Harju Maakohtu poolt 9 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati 596 tunni üldkasuliku tööga (2 kd tl 36-38). Kriminaalhooldusametniku õiendi kohaselt on K.S ära teinud vaid 50 üldkasuliku töö tundi (2 kd tl 103). Juba kolme kuu möödudes pärast eelmist kohtuotsust, so üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal, asus K.S uuesti vargusi toime panema. Seega ei ole varasemad karistused tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu maakohus leidis põhjendatult, et talle tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. Kuna süüdistatav pani uued kuriteod toime katseajal, so ajal mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendanud talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra. Nimelt sätestab KarS § 69 lg 7 üheselt ja alternatiive välistavalt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Maakohus arvas karistusest põhjendatult maha K.S vahi all viibitud aja 21. juulist kuni 31. juulini 2014, so 11 päeva (4 kd tl 94-95). Seega on K.S-ile maakohtu poolt mõistetud vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mida lühendati ühe kolmandiku võrra, põhjendatud ja seaduslik, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Samuti on seadusega kooskõlas K.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine mitme kohtuotsuse järgi. Seetõttu jätab kohtukolleegium süüdistatava apellatsiooni ka karistuse mõistmise osas rahuldamata.

5.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras K.S kaitsjale vandeadvokaat J.-E. Aulele välja maksta 24 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend (maakohtu otsus jäetakse muutmata), jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse K.S suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a otsuse K.S suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.