lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10542/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10542/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
907
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10542/15Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-10542

Kohtukoosseis

Sten Lind, Meelika Aava, Andres Parmas

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20.01.2015. a otsus

Kriminaalasi

lühimenetluses

Apellant

Süüdistatav S.J isikukood: XXX; elukoht XXXXXX XXX XXXX, Tallinn; viibib Tallinna Vanglas; kodakondsuseta; emakeel vene keel, XXXXXXXXXXX; ei tööta.

Süüdistatav

Varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 24.09.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 20.06.2014. Tõkend – vahistamine alates 07.10.2014 (kahtlustatavana kinni peetud 06.10.2014)

Resolutsioon Jätta süüdistatava S.J-i apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 20.01.2015. a otsusega mõisteti S.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus vähendas mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aastani. Karistusaja alguseks luges kohus S.J-i kinnipidamise päeva 06.10.2014.a. S.J mõisteti süüdi selles, et ta, olles varem karistatud süstemaatilise varguse eest, pani taas süstemaatiliselt toime vargusi: 16.07.2014 kell 8.10 püüdis ta RMR kauplusest varastada erinevaid täissuitsuvorste kokku 83,11 euro eest, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 22.08.2014 kell 08:07 varastas ta kauplusest PS erinevat juustu ja vorsti 85,14 euro eest. 06.09.2014 kell 14.57 varastas ta XXXXX XX X, XXXXX XXXXX, Harju maakond asuvast kauplusest GT grupis koos ET õhuvärskendajaid kokku 125,40 euro eest. 16.09.2014 kell 18:00 viibides varastas ta kauplusest MS erinevaid vorste 52,85 euro eest. 18.09.2014 kell 08:32 varastas ta BJS 30 pakki Saaremaa võid väärtusega 53,70 eurot. 26.09.2014 kell 11.32 püüdis ta kauplusest MS varastada kalamarja, soolatud lõhet ja lõhefileed kokku 122,79 euro eest, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 03.10.2014 kella 15:23 varastas ta kauplusest TS 6 karpi lõhemarja väärtusega kokku120 eurot. 06.10.2014 kell 09.49 püüdis ta MP grupis koos ET varastada kaupa 121,41 euro eest, nimelt 15 karpi Omega 3 lõhekapsleid 86,25 euro eest (tüki hind 5,75 eurot), 5 pakki sinihallitusjuustu Bavaria 11,75 euro eest (tüki hind 2,35 eurot), 6 pakki sinihallitusjuustu Bavaria 10,50 euro eest (tüki hind 1,75 eurot), 4 tükki mozzarellat 10,36 euro eest (tüki hind 2,59 eurot), ühe mozzarella hinnaga 2,55 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Maakohus leiab, et S.J-i tuleb karistada vangistusega, mis jääb minimaalse ja keskmise määra vahele. S.J on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral. Viimati karistati S.J-i Harju Maakohtu 24.09.2013.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, isik vabanes 20.06.2014. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul peale viimase karistuse ärakandmist. Kohus märkis, et võtab karistuse määramisel arvesse ka süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S.J.

03.02.2015. a kuupäeva kandvas dokumendis, mis on pealkirjastatud kui apellatsioon, palus S.J tema suhtes tehtud kohtuotsuse uuesti üle vaadata. Mingeid täpsemaid taotlusi või taotluse põhjendusi esitatud ei olnud. Lisatud on hoopis palve saata S.J-ile tervikotsus, kuna ta ei ole saanud sellega tutvuda ega saa seetõttu põhjalikumat apellatsiooni kirjutada.

3.Tallinna Ringkonnakohus leidis, et sellisel kujul ei vasta apellatsioon KrMS § 321 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele ning jättis 06.03.2015. a määrusega apellatsiooni käiguta ja andis S.J-ile tähataja puuduste kõrvaldamiseks (18.03.2015). Ringkonnakohus selgitas, et apellatsioonist peab selgelt olema aru saada, mis osas apellant maakohtu otsust vaidlustab, millise lahendi tegemist ta ringkonnakohtult soovib ning miks ta leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas ebaõige.
4.S.J esitas 17.03.2015 uue apellatsiooni, milles taotles vangistuse vähendamist kahe kuu võrra, s.t tema karistamist 10-kuulise vangistusega. Oma taotlust põhjendas süüdistatav sellega, et 01.01.2015. a jõustusid karistusseadustiku muudatused. Samuti märkis S.J, et ta väga kahetseb toimepandud kuritegusid ja ta on end parandanud. Ta on end vanglas registreerinud erinevatele sotsiaalprogrammidele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 01.01.2015. a jõustunud karistusseadistiku muudatused ei mõjuta kuidagi S.J-ile mõistetud karistust. S.J mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi. Karistusseadustikus tehtud muudatused ei puuduta KarS § 199 lg-t 2. Seega on S.J-i tegu endiselt KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi karistatav ning ka selle teo eest ettenähtud karistusraamid ei ole muutunud: KarS § 199 lg-s 2 on ette nähtud endiselt kuni 5-aastane vangistus. S.J-ile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus jääb seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades varguse episoodide arvu (8, neist 3 jäi katse staadiumisse), milles S.J süüdi mõisteti, ning seda, et varguse kvalifitseeriva tunnusena esines veel teo toimepanemine grupis, ei saa mõistetud karistust pidada kuidagi ülemäära raskeks. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et alates 01.01.2015 loetakse väheväärtuslikuks asjaks KarS § 218 lg 4 tähenduses asja, mille väärtus ei ületa 200 eurot varasema 64 euro asemel. Nimelt süstemaatilise varguse puhul on KarS § 199 lg 2 p-le 9 vastava kuriteoga sõltumata varastatud asja väärtusest. Mis puutub S.J-i väidetesse, et ta väga kahetseb toime pandud kuritegusid ja on asunud paranemise teele, siis maakohus on karistust põhjendades märkinud, et arvestab karistust kergendava asjaoluna S.J-i puhtsüdamlikku kahetsust.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Sten Lind

Meelika Aava

Andres Parmas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.