Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Määruse tegemise aeg ja koht

20.märts 2015.a Rapla

Kohtuistungi aeg

20.märts 2015.a.

Kriminaalasja number

1-09-10056

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Bernili erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu F.H , isikukood XXX , elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx Vabariik xxxxxxx Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Pikendada Harju Maakohtu 27.augusti 2009. a otsusega F.H-le määratud katseaega arvates 26.veebruarist 2015.a. ühe (1) aasta võrra arvates Määrus saata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja F.H-le. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht F.H on mõistetud süüdi 27.augustil 2009. aastal Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p. 1 järgi ja karistatud ühe (1) aastase vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kolme (3) aastase katseajaga. F.H on kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p.p. 15 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p. 1 alusel heastama katseaja lõpuks kuriteoga tekitatud kahjust 80 000 krooni. F.H ei ole kahju hüvitanud. Kohus on kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel pikendanud katseaega 22.mail 2012.a. kuue (6) kuu võrra arvates 27.augustist 2012.a. s.o. kuni 26.veebruarini 2013.a., 15.märtsi 2013.a. määrusega ühe (1) aasta võrra s.o. kuni

26.veebruarini 2013.a. ja 11.aprilli 2014.a. määrusega ühe aasta võrra arvates 26.veebruarist 2014.a. 09.aprillil 2014.a. andis F .H kriminaalhooldajale lubaduse tasu kahju hüvitamiseks igas kuus 50 eurot. Esimese erakorralise ettekande esitamise ajaks oli hüvitamata 4346 eurot. 12.veebruaril 2015.a. kriminaalhooldaja poolt esitatud uue erakorralise ettekande kohaselt on F.H tas unud kokku 1126.76 eurot ja tasumata on 3986.21 eurot. Peale selle jättis F .H 14.märtsil ja 09.mail 2014.a. tulemata kriminaalhooldaja juurde. Alates 10.septembrist 2015.a. peab F.H käima kriminaalhooldaja juures registreerimisel üks kord kahe kuu jooksul ja kokku hoitud sõiduraha arvel hüvitama kahju. 04.detsembril 2014.a. jättis F.H kriminaalhooldaja juurde tulemata ja teatas selja nihestamisest, kuid kriminaalhooldaja nõudmisele vaatamata arstitõendit ei esitanud. Registreerimisele tuli F.H pärast korduvaid meeldetuletusi 20.januaril 2015.a. Kohtuistungi ajaks on F.H tasunud kahju hüvituseks kokku 350 eurot. Kriminaalhooldajale on teada, et enamuse katseajast on F .H Soomes töötanud ja saanud töötasu. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et vaatamata lühiajalistele töötuse perioodile ja muudele raskustele on kahju jäänud hüvitamata ennekõike motivatsiooni puudumise tõttu. Seda kinnitab kahe aasta jooksul maksmisest kõrvalehoidumine. F.H ei vasta vahel nädalaid kriminaalhooldaja elektronkirjadele ega telefonikõnedele. Neil põhjustel palub kriminaalhooldaja pöörata vangistus täitmisele. F.H ei nõustu vangistuse kandmisega. Ta tunnistab, et ei ole saanud kannatanule kahju heastamise kohustust täita, kuna ta saab töötasust kätte alla 1000 euro ja 720 eurot tuleb tasuda korteri üüriks. Sellele lisaks tuleb tasuda elektri eest. Soomes on kohtutäituri käes täitmisel ühe teise võlausaldaja nõue. Ka Soomes elamise ajal on tekkinud üks võlg, mida kohtutäitur sisse nõuab. F.H peab võimalikuks tasuda kriminaalasjas välja mõistetud võlga edaspidi Soome kohtutäituri vahendusel. Veel kinnitab F.H, et sihilikult ei ole ta kunagi kriminaalhooldaja juurde tulemata jätnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli küllaldane alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest F.H on rikkunud kriminaalhooldaja juures registreerimisel käimise kohustust ja jätnud katseaja kestel kahju hüvitamise kohustuse enamuses täitmata. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine olukorda ei lahendaks. Ilmselgelt kaotaks F.H vangistuse kandmisel sissetuleku ja võimaluse mistahes võlgade tasumiseks. F.H lahkus pikemat aega tagasi kriminaalhooldaja loal alaliselt Eestist, kuid on siiski käitumiskontrolli nõuetele allunud. Kriminaalhooldaja juurde mittetulekuid ettekandes märgitud aegadel ei pea kohus vangistuse täitmisele pööramise aluseks, sest hiljem on F.H alati kohale tulnud. 14.märtsi ja 09.mai 2014.a. registreerimiste osas ei ole võimalik enam midagi kontrollida, kuna selleaegne kriminaalhooldaja on töölt lahkunud. Kohus leiab, et ainsaks võimalikuseks on katseaja veelkordne pikendamine, et F.H suudaks olulisemal määral kannatanule kahju hüvitada ja kohtuotsusega pandud kohustust täita. Samuti on sissenõudjal õigus pöörduda kohtuotsuse täitmiseks Soomes kohtutäituri poole.