Kohtulahend

Viru Maakohtu 06.03.2015 määrusega K.O vabastati temale Viru Maakohtu 26.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1911 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest ning vähendada nimetatud kohtuotsusega mõistetud lõpliku liitkaristust 2 kuu võrra, lugedes jätkuvaks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. Määrus ei ole jõustunud. Karistuse kandmise algus 11.09.2013. Kinnipidamisasutuses K.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 5 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja eriala puudub. xxxdat klassi ei lõpetanud. Vabanemise korral soovib xxx). Ametlikult töötanud lühiajaliselt xxxTöökohtade vahetamiseks mõjuvaid põhjusi ei olnud. Sissetulekuks töötasu juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud tulu, mille saamiseks kasutas vägivalda. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Väidetavalt saab vabanemisjärgselt tööle xxx. Alkoholi tarvitas väidetavalt ainult tähtpäeviti. Karistatud väärteokorras mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Mõlemad vägivaldsed kuriteod olid sooritatud alko-narkojoobes. Tunnistab, et elustiili tuleb muuta, tunnistab probleemi, mille põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Isik alustas 11aastaselt liimi nuusutamisega, 15 aastaselt amfetamiini ja heroiiniga. Suitsetas kanepit ca 1 kord kuus. Põhinarkootikumiks oli amfetamiin (2009-2011), mida süstis igapäevaselt. Enne käesolevat vangistust 2013 tarvitas amfetamiini ca 1-2 kord kuus. Korduvalt karistatud NPAS §15 alusel väärteokorras. Meditsiiniosakonna andmetel juhutarvitaja. Vanglas on osalenud järgmistes hõivetes: 25.06.2014 - 25.09.2014 määrati majandustöödele - keeldus; 11.08.2014 alustas xxx". Isikut on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Viimast karistust kannab varguse eest, vägivalla avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes kasutamise eest ning võimuesindaja solvamise eest. Reaalselt vanglas neljandat korda. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peale vabanemist on 78%, uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peavale vabanemist on 49% Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx Nimetatud eluruum kuulub K.O emale. Kinnipeetava ema Vxxx Mxxxgaranteerib K.O-le toidu, kuid K.O-le muude hädavajalike asjade (eriti riiete) ostmiseks puudub raha; xxx andmetel Vxxx Mxxx on toimetulekutoetuse saaja. Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et Vxxx Mxxxpere peab hakkama saama väga väheste materiaalsete vahenditega ning uute kulutuste lisandumine veelgi suurendab raskusi toime tulla. xxx korteril xxx. K.O väitel vabanemise järgselt ta saab tööle firmasse xx, kuid puudub garantiikiri. Äriregistris puuduvad andmed ettevõtte kohta, mille nimetus on xxx K.O-le kaks esimest kriminaalkaristust määrati alaealisena; kriminaalkorras karistatud 6 korda; selline suur kriminaalkaristuste arv 28-aastase isiku puhul viitab väljakujunenud kriminaalsele käitumisele ning motivatsiooni puudumisele kuritegelikust käitumisest loobumiseks, samuti asjaolule, et kuritegude toimepanemine on elustiili lahutamatu osa; absoluutses enamuses on toime pannud varavastaseid kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil; kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine; Lisaks kuritegudele korduvalt on karistatud väärtegude toimepanemise eest; kehtivaid ja arhiveeritud väärteokaristusi kokku on 22; rahatrahvid on määratud NPALS § 15(1), KarS § 218 lg 1, KarS § 262, KarS § 276 ning Liiklusseaduse § 74(19) lg 2 ja Liiklusseaduse muude nõuete rikkumise eest; paljude väärtegude toimepanemine viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda;

Varasem allutamine käitumiskontrollile ebaõnnestus, kuna katseajal K.O pani toime uue kuriteo - see asjaolu seab kahtluse alla K.O võimekuse tingimusteta alluda tema üle kehtestatud korrale; Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K.O ei taotle ennetähtaegset vabastamist ja soovib kanda karistuse lõpuni kinnipidamiskohas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et K.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt iseloomustusest on K.O poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peale vabanemist - 78%. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. K.O nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. K.O on 6 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) ning vanglakaristust kannab neljandat korda. Väärteokorras karistatud 22 korda, sh varguste eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt K.O oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik jätkas süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna K.O on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

toimetulekut ja

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad isikud on kriminaalse taustaga, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. Kinnipeetava suhtlusringis puuduvad isikud, kes ei ole kuritegevusega seotud - seega puuduvad isikud, kes võiksid K.O mõjutada positiivses suunas. Seega võib järeldada, et K.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist vabaduses ja vangistuses puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks K.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.O vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.