Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
18.08.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-1911
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
H.N, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.09.2013 ja lõpp 08.09.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.03.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks
mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 68 lg 1 alusel kuulus lõplikult H.N kandmisele 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistus. Karistuse alguseks loeti 11.09.2013. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung H.N taotles enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Peale vabanemist kavatseb elama asuda ema juurde. Lähedasteks on ema ja vend, samuti ootab teda tüdruksõber, kellega soovib peret luua. Töökoht on kokku lepitud. Kinnipeetav avaldas, et on nõus täitma kõiki nõudeid, mida kohus määrab. Narkootikumid on tuttavad, kuid sõltuvust nende osas ei ole. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Reaalset vangistust kannab 4 korda. Käesolev karistus on määratud võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest, vägivalla kasutamise eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes ning varguste eest. Kuritegude laad muutunud ei ole, käesolev karistus on vägivalla kasutamise eest ning ka varasemad karistused on olnud seotud vägivallaga. Enamus kuritegusid on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt enne käesolevat vangistust 2013 aastal tarvitas kinnipeetav amfetamiini keskmiselt 1-2 korda kuus. Isik on korduvalt karistatud NPAS § 15 alusel väärteokorras. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist juhutarvitajaga. Vägivaldsed kuriteod pani isik toime alko-narkojoobes, kuid siiski isik eitab probleemi sõltuvusainetega ning ei ole ka valmis osalema programmilises tegevuses. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks vabanedes hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi ka kuritegelikust käitumisest Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele on isikul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.
Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude arvu ning tehiolusid (mh vägivaldsust) arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.