Kohtulahend

varasematest eksimustest õppida, korrates samu vigu. Kinnipeetaval on realistlikud eesmärgid tulevikuks ja võimalused nende saavutamiseks. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus ühiskonna- ja varavastastes kuritegudes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 16%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab Ruslan Kähäri ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul kui kohus otsustab Ruslan Kähäri vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 ja 9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 7 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedased ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda, kuid arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava lähedased on valmis Ruslan Kähärit vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. J K on lapsehoolduspuhkusel, ema N I töötab xxxx baaridaamina ja isa A I xxxx valvurina. Telefonivestlusest xxxx juhatuse liikme S P selgus, et ta on nõus võtma Ruslan Kähäri tööle oma firmasse ehitustöölisena (garantiikiri olemas) ning ta on teadlik Ruslan Kähäri kriminaalsest minevikust. Kinnipeetaval on võimalus vabaduses taastada töövõimetuspension. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused, määrates elektroonilise valve pikkuseks 7 kuud. 20.02.2015 kohtule Ruslan Kähäri poolt saabunud avalduses soovib kinnipeetav juhtida kohtu tähelepanu järgnevatele asjaoludele. Nimelt leiab ta, et käesoleval hetkel lähtuvad kohtud ennetähtaegse vabanemise kohtuasjade arutamisel sellest, et ennetähtaegne vabanemine ei ole kinnipeetavale garanteeritud. Isik leiab, et õiglase läbipaistva kohtumenetluse huvides peaksid kohtud kohtuasja esmakordsel menetlemisel konkreetse isiku puhul panema paika normid ja punktid, mille täitmisel isik vanglast ennetähtaegselt vabastatakse ehk kui isik jäetakse esmakordselt vabastamata, siis teistkordsel arutamisel kaalutakse just nende punktide ja ettekirjutuste täitmist, mille kohus on seadnud täitmiseks aasta tagasi. Kui kõik kohtu seatud nõuded oleksid täidetud, kuuluks isik ennetähtaegselt vabastamisele. Kinnipeetav leiab, et selline käitumisviis annaks ühiskonnale igati positiivse signaali ja võimaldaks kohaldada kontrollmehhanismi, et isik on asunud paranemise teele ning väärib õigust olla taas ühiskonna täieõiguslik liige. Ruslan Kähär avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kindel, et sel korral suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt. Ta on läbinud programmi MTÜ Teekond ning õppinud eesti keelt, mida hetkel valdab algtasemel. Ruslan Kähäri väitel pidi ta keelt edasi õppima, aga väga suur järjekord on sellele ning hetkel õpib ta keevitaja eriala. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Ruslan Kähäri (endise nimega Ruslan Ivanov) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 05.12.2014 koostatud iseloomustuses nõustutakse kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei

ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. R. Kähäri isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varem kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Käesoleval ajal kannab R. Kähär karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo (narkokuriteo) toimepanemise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. R. Kähäri käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud teatud positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on rahuldavad, kuid tema varasem elukäik ja viimasena toimepandud I astme rahvatervisevastane kuritegu ei võimalda teda vabastada enne tähtaega, kuna süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetavale on määratud karistus veidi üle KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmise määra. Prokuratuur leiab, et mõistetud viiest aastast vangistusest ärakantud 1⁄2 karistusaega pole siiski küllaldane ja vastavuses toimepandud raske rahvatervise vastu suunatud kuriteoga, pidades võimalikul ennetähtaegsel vabastamisel senist ärakantud karistusaega lühikeseks. Käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise lubamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning annaks ühiskonnale vale signaali raskete kuritegude (sealhulgas narkokuritegude) eest mõistetavate karistuste ja nende reaalse ärakandmisega seonduvalt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. R. Kähäri ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. R. Kähäri vangistusest vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 24.07.2017, on R. Kähäril piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal oleks ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Teisalt, kuna kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 15.01.2007 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi kuritegusid, puudub prokuratuuril igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 24.07.2017, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Tuleb rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke

asjaolusid, mis võimaldaksid R. Kähärit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Teisisõnu, käesoleval ajal ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.o tema ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist ja seda ka elektroonilise valve alla, kuna varasemad (sh tingimuslik) karistused ning vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamine ning kohaldatud käitumiskontroll ei ole R. Kähärile piisavat positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Ruslan Kähäri ennetähtajalisele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja Ruslan Kähäri poolt esitatud avaldusega, leiab, et süüdimõistetu Ruslan Kähär ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ruslan Kähärit on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Ruslan Kähär kannab karistust Viru Maakohtu 10.01.2013 kohtuotsuse kohaselt KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o esimese raskusastme narkokuriteo eest. Ruslan Kähär kannab karistust selle eest, et tema, olles isikuks, keda on varem 27.05.2008.a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 184 lg 1 järgi, tegeles Jõhvi linnas koos teiste kriminaalasjas kindlaks tegemata isikutega narkootiliste ainete – amfetamiin ja metamfetamiin, suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, nende omandamisega, pakendamisega ja hoidmisega kuni tänavadiileritele edasiandmiseni. Varasemalt on Ruslan Kähärit 2-l korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid esimesel katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vanglakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ruslan Kähäril 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades Ruslan Kähäri poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Kuigi Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on K-Raha andmetel isiku võlgnevused vangistuse jooksul tasutud ning vabanemisfond täies ulatuses täidetud, puudub kohtul kindlus selles osas, et uute majanduslike raskuste ilmnemisel isik ei jätka kuritegude toimepanemist. Positiivseks on Ruslan Kähäri puhul see, et ta omandab vanglas keevitaja eriala, on läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel ja sotsiaalprogrammi MTÜ Teekond. Ruslan Kähäril on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx ehitustöölisena, teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Samas kindel elukoht ning moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul ei kaalu Ruslan Kähärit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Ruslan Kähäri suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.