Kriminaalasi nr. 1-14-1864
Eesti Vabariigi nimel
18.märtsil 2015.a Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum istungisekretär Evelin Ets juuresolekul ringkonnaprokurör Silva Rood kaitsjate advokaat Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav A.O, IK XXX; sünniaeg: 31.detsembril 1983.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud, hetkel kannab karistust Tartu Vanglas, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus A.O süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse: - ajavahemikul 06.mai 2010.a kell 22.00 kuni 07.mai 2010.a kell 07.30 Tartus XXXX maja trepikojast grupis koos S.K. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära H.K. kuuluva jalgratta Author Ihema väärtusega 500 krooni, s.o 319,55 eurot; - ööl vastu 07.maid 2010.a Tartus XXXX maja aiast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L.L. kuuluva jalgratta väärtusega 4000 krooni, s.o 255.65 eurot; - 03.juunil 2010.a ajavahemikul kell 09.00 kuni 11.00 Tartus XXXX maja trepikojast grupis koos S.K. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.O. kuuluva jalgratta väärtusega 10000 krooni, s.o 639,11 eurot koos jalgratta trosslukuga väärtusega 450 krooni, s.o 28,76 eurot; - 11.juunil 2010.a ajavahemikul kell 20.30 kuni 21.30 Tartus XXXX trepikojast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.K. kuuluva jalgratta Leader
-
-
-
väärtusega 1800 krooni, s.o115,04 eurot koos trosslukuga väärtusega 40 krooni, s.o 2,56 eurot; 30.juulil 2010.a ajavahemikul kell 19.30 kuni 22.00 Tartus XXXX trepikojast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.R. kuuluva jalgratta Scott väärtusega 5500 krooni, s.o 351,51 eurot koos jalgratta trosslukuga väärtusega 70 krooni, s.o 4.47 eurot; 30.augustil 2010.a kella 13.40 paiku Tartus Sõbra 56A Selver AS kauplusest „Sõbra Selver“ püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 2 püsivärvi koguväärtusega 114 krooni, piimašokolaadi väärtusega 17,50 krooni, 2 kohvi koguväärtusega 5 krooni, šokolaadi maasikatega väärtusega 15,90 krooni, piimašokolaadi väärtusega 43,50 krooni, šokolaadi maasikatega väärtusega 15,90 krooni, Kalev šokolaadi väärtusega 31,80 krooni, 2 piimašokolaad Milka koguväärtusega 70 krooni, Bacardi Apple väärtusega 305 krooni, spordisokid väärtusega 34 krooni, duššigeel väärtusega 39,90 krooni, šampoon väärtusega 84 krooni, 2 snackki väärtusega 35 krooni, piimašokolaad Milka väärtusega 17,50 krooni, kohv Jacobs väärtusega 17,50 krooni, piimašokolaad Milka väärtusega 17,50 krooni, Nescafe väärtusega 40,60 krooni, Bacardi väärtusega 1155 krooni, Bacardi väärtusega 305 krooni, 2 pakki juustu koguväärtusega 39,80 krooni seega kaupu kokku 2404.40 krooni, s.o 153.67 euro väärtuses, kuid süütegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti pärast turvaväravate läbimist kinni; 13.septembril 2010.a kella 17.10 paiku Tartumaal Ülenurme vallas Ülenurmes, Võru mnt 2 Põlva TÜ kaupluses Ülenurme Konsum püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 2 Valla juustuvorsti koguväärtusega 38.60 krooni, 1 paki Wõro Lepasuitsu põske väärtusega 25,90 krooni, 2 Lihaburgerit koguväärtusega 31.80 krooni, 1 pudeli alkoholi Pina Colada väärtusega 154 krooni ja 2 pudelit viskit Canadian Special Old koguväärtusega 458 krooni, s.o kaupa kokku 708.30 krooni, s.o 45.27 euro väärtuses, kuid süütegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti pärast turvaväravate läbimist kinni.
Sellega pani A.O toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikute grupi poolt ja süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.august 2010.a ‒ 01.september 2010.a, 02.november 2010.a ‒ 03.november 2010.a, s.o 5 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda A.O-le mõistetud karistus 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.novembri 2014.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud vangistust.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Seejuures peab aga kohus vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist. Antud juhul on prokurör kokkuleppes taotlenud KarS § 65 lg 1 alusel A.O-le liitkaristuse mõistmist temale Tartu Maakohtu 13.novembri 2014.a otsusega mõistetud karistusega. Seejuures on prokurör õigustatult lähtunud sellest, et käesolevas asjas käsitletavad teod on toime pandud enne Tartu Maakohtu 13.novembri 2014.a otsuse tegemist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A.O pärast käesolevas asjas käsitletavate tegude toimepanemist aga kriminaalkorras karistatud ka Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2011.a otsusega, mistõttu kuuluks ka nimetatud otsusega mõistetud karistus käesolevalt mõistetava karistusega KarS § 65 lg 1 alusel liitmisele. Kuna Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2011.a otsusega on aga A.O tunnistatud süüdi teos, mis käesoleval ajal enam kuritegu ei ole, siis ei kuulu nimetatud otsusega mõistetud karistus käesolevalt mõistetava karistusega ka enam liitmisele. Seetõttu tuleb A.O-le liitkaristus moodustada üksnes käesolevalt mõistetavast karistusest ja temale Tartu Maakohtu 13.novembri 2014.a otsusega mõistetud karistusest, millest on ilmselgelt lähtutud ka kokkuleppe sõlmisel. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanud R.R. summas 355,98 eurot, L.L. summas 255,65 eurot, E.K. summas 117,60 eurot, R.O. summas 667,87 eurot ning H.K. summas 319,55 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud A.O poolt kannatanutele vargustega varalise kahju tekitamine. Samuti on tõendatud tema süü kannatanutele varalise kahju tekitamises ning et tekitatud varaliste kahjude suurused vastavad kannatanute tsiviilhagides ja kokkuleppes toodud summadele. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada, mõistes A.O-lt kannatanute kasuks välja tsiviilhagides toodud kahjusummad. Menetluskuludena kuulub A.O-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele kohtueelses menetluses ja kohtus osalenud kaitsja tasu ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. Kohtunik leiab, et seaduses tulenev sundraha on põhjendatud jätta A.O-lt välja mõistmata, arvestades, et käesoleva süüdistuse näol on tegemist tegudega, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud
kohtuotsustega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Kohtunik leiab, et arvestades A.O-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava on kandnud pikemat aega reaalset karistust, tema ainsa kindla sissetuleku pärast eeldatavat vangistusest ennetähtaegset vabanemist moodustab ilmselt määratav töövõimetuspension ja on ilmne, et tema tervislik seisund saab olema takistuseks täiendava sissetuleku hankimiseks, siis on põhjendatud jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.O KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.O eelvangistus 30.august 2010. a ‒ 01.september 2010.a ning 02.november 2010.a ‒ 03.november 2010.a, s.o kokku viis (5) päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üks (1) aasta üks (1) kuu kakskümmend viis (25) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks A.O-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.novembri 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-7800 mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta seitse (7) kuud vangistust. A.O karistuse kandmise algust arvata 20.aprillist 2014.a. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista A.O-lt kannatanu: - R.R. (arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks kolmsada viiskümmend viis (355) eurot 98 senti; - L.L. (arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks kakssada viiskümmend viis (255) eurot 65 senti; - E.K. (arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks ükssada seitseteist (117) eurot 60 senti; - R.O. (arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks kuussada kuuskümmend seitse (667) eurot 87 senti; - H.K. (arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks kolmsada üheksateist (319) eurot 55 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.O-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kakssada (200) eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu üks (1) euro. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe (1) aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele
EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.