1-14-6276/53 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse asjaolud: 13.01.2015.a. esitas Vangla Harju Maakohtule taotluse kinnipeetava E.U ́i suhtes, kes kannab karistust Harju Maakohtu 11.08.2014.a kohtuotsuse 1-14-6276 alusel, karistusaja algus 08.02.2014.a, lõpp 05.04.2016.a, karistuse vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks KrMS § 431 lg. 3 alusel. E.U tunnistati Harju Maakohtu 27.03.2012.a otsusega 1-10-12705 süüdi KarS § 200 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi ning karistati teda 2 aastase vangistusega. Samuti tunnistati E.U süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistati teda 9 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendati E.U `ile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 4 kuud. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg. 3 sätteid määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.U ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 11.08.2014.a kohtuotsusega 1-14-6276 tunnistati E.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Samuti tunnistati E.U süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E.U’ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: Harju Maakohtu 27.03.2012.a kohtuotsuse järgi ärakantud 28.04.2010 kuni 29.04.2010, 28.05.2010 kuni 29.05.2010, 02.03.2012 kuni 27.07.2012 (trükiviga, peab olema 27.03.2012.a), samuti 14.01.2014 kuni 15.01.2014, s.o kokku 32 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva vangistust. E.U karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise päev 08.02.2014.a. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

KrMS § 431 lg. 1 kohaselt KrMS §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Sama paragrahvi lõikes 2 on märgitud, et KrMS § 431 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. KrMS § 432 lg 34 kohaselt, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg 35 alusel kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Analüüsides Harju Maakohtu 27.03.2012.a kohtuotsust, leiab kohus, E.U ́ile mõistetud karistuse vähendamiseks KarS § 199 lg 2 p 9 ning KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi alused puuduvad. Kohus selgitab, et 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioonis ei ole seadusandja muutnud KarS § 199 lg 2 p 9 sõnastust, seega ei ole muutunud ka E.U ́i teole antav juriidiline kvalifikatsioon. Antud kuritegu on ka käesoleval ajal jätkuvalt karistatav ning selle õigusrikkumise kvalifikatsioon ei ole muutunud ka alates 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioonis. Samas on seadusandja teinud muudatuse KarS § 44 lg.-s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni, mis omakorda tegi muudatuse väär- ning kuritegude kvalifitseerimisel. Sellest lähtuvalt KarS § 218 lg. 1 põhiselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 218 lg. 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Muudatusest lähtuvalt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot, karistatav väärteokorras. Samas ei mõjuta rahalise väärtuse muutmine varguse süstemaatilisuse mõistet. Seega ei kuulu KarS § 218 lg. 1 kohaldamisele, kui esineb KarS § 199 lg 2 p 9 tunnus. Kohus märgib, et ka KarS § 200 lg. 1 - § 25 lg. 2 koosseisus sätestatud kuritegu on jätkuvalt karistatav, sanktsiooni liik ja määr ei ole muutunud. Seega puuduvad alused E.U ́ile Harju Maakohtu 27.03.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks. Eeltoodud motiividel puudub kohtul alus ka 11.08.2014.a otsuse alusel E.U ́ile KarS § 199 lg. 2 p. 5, 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabastamiseks, kuna esineb süstemaatilisuse tunnus. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et 11.08.2014.a kohtuotsuse kohaselt on omastamise episoodis E.U ́i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju suuruseks 90 €, mistõttu kuulub kohaldamisele KarS § 218 lg.1, 4 sätestatu ning E.U