Kohtulahend

karistuse kandmiselt pärast käesoleva

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 30.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4804 tunnistati T.E süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.E-le Tartu Maakohtu 16.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8628 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust, alates T.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.05.2014. a. Kohtuotsus jõustus 17.06.2014. a. T.E karistusaeg algas 28.05.2014. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 24.09.2016. a. KarS § 76 lg 1 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 07.03.2015. a. T.E esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla.

Tartu Vangla toetab T.E taotlust. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ennetähtaegselt vabanedes asuks T.E elama aadressil XXXX. Tegu on T.E emale kuuluva majaga. Seal elaksid lisaks kinnipeetavale ka tema ema, viimase elukaaslane, T.E nooremad õed-vennad ja vanaisa. Nimetatud majja on võimalik elektroonilise järelevalve seade paigaldada. T.E suhted oma päritoluperekonnaga on head, teda oodatakse koju ning vabanedes on tal olemas oma pere toetus nii moraalsest küljest kui ka materiaalse poole pealt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et T.E ei kujuta ühiskonnale suurt ohtu ning ta võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu T.E seletas kohtus, et on vanglas viibides teinud omad järeldused ning on aru saanud oma teo tõsidusest. Ta lubab edaspidi käituda teistmoodi. Samuti lubab ta vältida alkoholi tarbimist, kuna on veendunud, et see aitab tal edasistest probleemidest hoiduda. Ka on ta aru saanud, et nende sõpradega, kellega sai koos pidutsetud, ei tohi enam suhelda. On nõus vältima neidki isikuid, keda on varem kriminaalkorras karistatud. Ta tahab asuda vabanedes tööle ning täita katseajaga kaasas käivaid tingimusi. Kohtuniku seisukoht T.E mõisteti süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on T.E temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et maja näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu kinnipeetava emale kuuluva eramuga. Viimane on nõus, et T.E asub pärast vabanemist seal elama. Samal pinnal elavad täisealised isikud - kinnipeetava ema, ema elukaaslane ning T.E vanaisa - on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ka tehnilise poole pealt (elamu üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune maja elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.E on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud seadusi eiravat käitumist. Viimase teo pani ta toime ajal, mis oli katseajal. T.E süüteod on olnud enamasti seotud alkoholi tarvitamisega, viimased karistused mõisteti talle mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Tema käitumises on täheldatud riskivhoolimatuid elemente: ta teeb läbimõtlematuid ja riskantseid otsuseid tagajärgi arvestamata. Seega oht, et T.E võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt olemas. Samas on kantav vangistus T.E esimene reaalne vangistus. Selle distsiplineeriv mõju süüdimõistetu käitumisele peaks reeglina olema tugevam kui tingimisi vangistuse puhul. T.E on väljendanud soovi muutuda. Vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav asunud läbima sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärgiks on mõjutada isikut mitte tarvitama sõltuvust tekitavaid aineid. Tema käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Suhtlemises vanglaametnike ning kaaskinnipeetavatega ei ole probleeme täheldatud. See kinnitab T.E tahet liikuda õiguskuulekuse suunas Samuti on T.E olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht oma päritoluperekonna juures, kes moodustavad ka teda toetava sotsiaalvõrgustiku. Tal on olemas kokkulepe, et vabanedes asub ta tööle köögi abitöölisena XXXX. Seega on tal võimalik hakata teenima iseseisvat sissetulekut. Rahaliselt on T.E lubanud toetada ka tema perekond. Seetõttu leiab kohtunik, et T.E tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohtunik leiab, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb T.E-le määrata 4 kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse T.E keha külge. KarS § 76 lg-le 4 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab T.E katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 24.09.2016. a. Sellel ajal allutatakse T.E KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb T.E-le lisaks KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. T.E paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samuti paneb kohus temale keelu suhelda katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega(v.a lähedased)kriminaalhooldaja eelneva loata. Peet Teidearu Kohtunik /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.