Kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7498 on P.U süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.02.2014. a kuni 21.02.2014. a ja 20.10.2014. a kuni 23.10.2014. a, s.o 7 päeva. Seega kuulub kandmisele 5 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 15.02.2013. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 6 kuu d vangistust, võrra. P.U-le mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 23 päeva vangistust. Karistus pöörati täitmisele asendades see P.U nõusolekul 706 tunni üldkasuliku töö tegemisega. Tähtajaks määrati 2 aastat . Üldkasuliku töö tegemise ajal oli P.U kohustatud järgima kontrollnõudeid KarS § 75 kohaselt. Käitumiskontrolli aja algust määrati arvata alates 23.10.2014. a. K ohtuotsus jõustus 12.11.2014. a. 12.01.2015. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna ilmnesid takistavad tegurid P.U kriminaalhoolduse teostamisel. P.U hoiab kõrvale Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsuse nr 1 -14-7498 täitmisest. Kriminaalhooldajal puudub Raiko Ojaste seletus, kuna P.U ei ole olnud kriminaalhooldajale kättesaadav. Erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhooldusametnik saatnud hooldusalusele P.U-le esmase kutse 05.12.2014. a ja korduvkutse 12.12.2014. a erinevatel aadressidel, kuid hooldusalune ei ole reageerinud. 17.12.2014. a ja 22.12.2014. a saatis kriminaalhooldusametnik e-kirjad hooldusaluse e-maili aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxkuid vastust ei järgnenud, samuti ei ole P.U vastanud ametniku telefonikõnedele. 06.01.2015. a teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse, püüdes leida

P.U ,

kuid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei olnud võimalik xxxxxxxxxxxxleida. Samas külas xxxxxxxxx talus elav pensionäridest elav abielupaar ei teadnud juhatada, kus asub xxxxxx talu ning eelnimetatud elukohta ei olnud võimalik leida ka Tartu Vangla transpordi GPS abil. Telefonivestluses P.U ema xxxxxxxxxxxxxa kinnitas ema, et ei tea, kus poeg elab ning pole temast juba mitu kuud kuulnud. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et P.U kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada. Kuna P.U hoiab kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest- ei ole ilmunud kohtumistele kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, ei ole olnud kättesaadav oma kontaktandmetel ega ole vastanud kriminaalhooldaja poolt saadetud e-kirjadele, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada isik tagaotsitavaks ja arutada erakorralist ettekannet isiku tabamisel. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 28.01.2015.a. P.U istungile ei ilmunud, kohtukutse te kättesaamise kohta info puudub. Kriminaalhooldaja selgitas juba erakorralises ettekandes avaldatut- P.U-gaolnud ei olevõimalik kontakti saada. P.U-st ei tea midagi tema ema, Palamuse valla sotsiaaltöö spetsialist Jaanika Eller ega ka piirkonnakonstaabel Jana Õim. Kriminaalhooldaja jäi oma ettepaneku juurde kuulutada P.U tagaotsitavaks ja arutada erakorralist ettekannet isiku tabamisel. Tartu Maakohtu 28.01.2015. a määrusega kuulutati P.U tagaotsitavaks ja tema tabamisel tuleb kohaldada tõkendina vahistamist.

määrati, et

25.02.2014. a saatis P.U kohtule e-kirja, mille kohaselt kuulis esimest korda, et teda otsitakse taga kohtust kõrvale hoidmise pärast. P.U uuris, millal toimub järgmine kohtuistung. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 09.03.2015. a. 09.03.2015. a kohtuistungil avaldas kriminaalhooldaja, et eelmisel nädalal oli P.U esimest korda kättesaadav oma telefoninumbril ja 23.02.2015. a saatis kriminaalhooldajale kirja, milles eküsis üldkasuliku töö tundide tegemise kohta, st kas P.U saab üldkasulikku tööd teha firmas, kuhu ta tööle läks. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata P.U-le mõistetud karistus täitmisele, kuna P.U ei ole asunud üldkasuliku töö nõudeid täitma, ei ole ilmunud registreerimisele, ei ole vastanud kirjadele, ei ole olnud kättesaadav ega teinud koostööd. Kriminaalhooldaja ei näe, et see võiks muutuda. P.U kinnitas, et ta ei ole kordagi käinud kriminaalhooldaja juures, üldkasulikku tööd pole tegema hakanud, elukoha vahetuseks luba küsinud ei ole ja on sellega palju kohustusi rikkunud. Nimetatud kohustustest oli ta siiski teadlik, kuid enda sõnul arvas P.U , et kriminaalhooldaja võtab temaga ühendust ja täpsustab, kuhu teda kriminaalhooldusele suunatud on ja seda ta ootaski. P.U avaldas, et läks detsem bris Tartusse sõbra juurde, enne seda olixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus. P.U avaldas, et mailiaadress on tal olnud koguaeg xxxxxxxxxxxxxxxxxxxVarasemalt on ta vanglakaristust kandnud 3 kuud 3 päeva 2010. aastal, kuna osa üldkasuliku töö tunde jäid tegemata. Karistus pöörati osaliselt täitmisele. Pärast seda on olnud veel kaks otsust – Jõgeva kohtumaja otsusega karistati tingimisi vangistusega , katseaeg ei läinud mitte just kõige paremini, seejärel tehti otsus Pärnu kohtumajas. P.U on valmis karistust kandma minema, kuid soovib enne veel tööl käia, et raha saada ja mõned asjad osta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et k ui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg -s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole P.U ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda ega ole olnud kättesaadav. P.U hoiab kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest. Kohus, võttes arvesse kõiki asjas kogutud tõendeid ja andmeid, leiab, et P.U on rikkunud kohustust elada kohtu poolt määratud alalises elukohas, kohustust küsid a eelnevat luba elukoha vahetamiseks ja kohustust teha üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja on edastanud P.U-le kutse 05.12.2014. a ja 12.12.2014. a erinevatel aadressidel, kuid P.U ei ole reageerinud. Samuti on kriminaalhooldaja saatnud e-kirju, helistanud, vastust ei ole saanud, õnedele telefonik ei vasta. Samas on P.U kohtuistungil kinnitanud, et kriminaalhooldajale teadaolev elukoha aadress oli õige, samuti oli õige e-posti aadress (kriminaalhooldaja kinnitusel erakorralises ettekandes on ekslikult märgitud e-posti aadressiks , tegelikult r saadeti ). Lisaks ei ole P.U vahetanud

telefoninumbrit. Kuigi P.U oli Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsuse kohas elt kohustus järgida kontrollnõudeid, sh elada kohtu määratud alalises elukohas Lepiku talus, vahetas P.U detsembris 2014. a elukohta. Elukoha vahetamisest ei teatanud ka kriminaalhooldajale siis, kui talle e-kirju saadeti või helistati. Kohus leiab, et P.U-le on Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega on antud järjekordne võimalus talle kohtuotsusega mõistetud karistus ära kanda vabaduses. P.U ei ole aga süüdimõistvat asunud kohtuotsust täitma. Kohtuotsuse kohaselt on P.U kohustatud järgima - KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid. See tähendab, et P.U oli muuhulgas kohustus elada alalises elukohas, mis on kriminaalhoolduse teostamise peamiseks eelduseks. Kohtuotsuse kohaselt on P.U elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Käesolevaks ajaks on selgunud, et tegelikkuses P.U nimetatud aadressil kättesaadav olnud ei ole (P.U väitel kolis ära detsembris 2014. a) . P.U on rikkumisi põhjendades, et väitnud ta ei ole otsuse kättesaamist kinnitanud ja ta sai aru, et kui kinnitab, siis võtab kriminaalhooldaja kriminaalhoolduse teostamiseks temaga ise ühendust. Samas on väitnud, et ootas kriminaalhooldaja poolt ühendust võtmist. Kohtu hinnangul ei ole P.U sellesisulised põhjendused tõsiseltvõetavad ja mingil juhul ei õigusta kohustuste rikkumist . Veelgi enam, P.U väited kohtuotsuse kinnitamise vajadusest ja seeläbi kaasnevatest kohustustest, näitab kohtu arvates seda, et P.U sooviski kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoida, kuna enda väitel ei ole ta kättesaamist kinnitanud. Kohtu arvates on oluline, et P.U oli täielikult teadlik kohustustest, mida tal katseajal täita tuleb. Lisaks on P.U ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, mistõttu oli P.U ka varasemast juba teada nõuded ja kohustused, aga ka kohustuste rikkumise tagajärjed (P.U sõnul on varasemalt talle mõistetud karistust täitmisele pööratud, kuna ta ei sooritanud täies mahus üldkasuliku töö tunde). Kuriteod, mille eest P.U on süüdi mõistetud ja karistatud Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega, on ta toime pannud katseajal. P.U mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 15.02.2013. a otsusega ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. P.U tuli alluda kriminaalhooldusele. Seega oli juba enne Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsust P.U kohustus alluda kriminaalhooldusele, mistõttu ei saanud kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused olla talle mingil viisil teadmata või tundmata. P.U selgituste kohaselt ei olnud ka eelnev kriminaalhooldus edukas (peale selle, et ta pani toime uued kuriteod). Käesoleval ajal saab kohtu arvates veendunult arvata, et P.U on asunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale, kuna ta ei ole olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav pärast kohtuotsuse jõustumist. P.U ei ole kordagi ilmunud kriminaalhooldaja juurde, ta ei ole teatanud oma elukoha vahetusest, küsinud selleks luba, samuti ei ole ta alustanud üldkasuliku töö tegemist. Isegi juhul, kui oleks õigustatud P.U elukoha vahetus seoses tööle saamisega Tartus (P.U väited elukoha vahetuse osas), ei ole P.U esitanud mõjuvaid põhjuseid selle kohta, miks ta ei ole vastanud e-kirjadele ja telefonikõnedele. Seda, et P.U oli tegelikult teadlik kriminaalhooldajast, kes tema üle järelevalvet teostab, kinnitab fakt, et P.U pöördus kriminaalhooldaja poole e-posti teel 23.02.2015. a, küsides üldkasuliku töö kohta. Kohus leiab, et kogutud andmete põhjal on ilmne, et kriminaalhoolduse teostamine Raiko Ojaste üle olnud ei ole võimalik, sest P.U on teadlikult ja tahtlikult hoidnud kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Kohtu hinnangul on P.U suhtunud väga ükskõikselt talle antud võimalu stesse kanda talle mõistetud karistus ära vabaduses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et P.U-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohus on seisukohal, et Raiko Ojastele ei avalda vajalikku mõju leebemad meetmed, sealhulgas katseaja pikendamine või lisakohustuste määramine, ning seda ennekõike põhjendusel, et P.U on senini

puudunud igasugune soov ja tahe kohtuotsusega määratud nõudeid täita. Kuna P.U suhtumine talle mõistetud karistusse on olnud äärmiselt ükskõikne, oleks muude abinõude rakendamine edutu. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik täita üksnes vangistuse täitmisele pööramisega. leiab, Kohuset KarS § 69 lg 6 alusel tuleb P.U-le Pärnu Maakohtu 23.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7498 mõistetud karistus 11 kuud 23 päeva vangistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, pöörata täitmisele. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus P.U-le teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg- le 3.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.