lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10860/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10860/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10860/13Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06.märtsil 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-10860

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

N.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Apellatsioonide esitajad

Süüdistatav N.M , isikukood XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; elukoht: XXXXX X, XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 03.10.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 23 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 05.08.2014. Tõkend – vahistamine alates 31.10.2014 (kahtlustatavana kinni peetud 07.08.10.2014, 09.-10.10.2014, 30.10.2014)

19.jaanuari

aasta

otsus

Vandeadvokaat Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Jätta N.M-i ja tema kaitsja vandeadvokaadi Gennadi Kulli apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Välja mõista N.M-ilt riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.N.M-i süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud ( teda karistati korduvalt KarS §-s 199 ettenähtud kuritegude eest, 03.10.2013 karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 05.08.2014 ja paari kuu möödumisel jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ning taas 06.10.2014 kella 15.23 paiku, viibides kaupluses K aadressil XXXXXXX XX, Tallinn, võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa koguväärtusega 64,81 eurot. Kaubaga lahkus N.M kauplusest, jättes tahtlikult nimetatud kauba eest tasumata. Samuti tema uuesti, olles isik, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud, viibides 09.10.2014 kella 12.30 paiku Tallinnas XXXXX X asuvas ja N OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil jope väärtusega 49.95 eurot ning seejärel möödus kassadest ja väljus müügisaalist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast kauplusest väljumist ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varem süstemaatiliste varguste eest korduvalt karistatud isik ja olles varem 6-kuulise perioodi kestel pannud toime vargusi vähemalt kahel korral, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti, 30.10.2014 kella 10:50 paiku Tallinnas XXXXX XX asuvas kaupluses J võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist kokku J OÜ-le kuuluvat kaupa 5,98 euro ulatuses, seejärel N.M möödus kassadest ja väljus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast kauplusest väljumist ta peeti kinni kaupluse töötajate poolt. Seega N.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2.Harju Maakohus tunnistas N.M-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva (07.-08.10.2014, 09.-10.10.2014), lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti N.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 30.10.2014.a. Tõkend– vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Sama otsusega mõisteti välja N.M-ilt KrMS § 175; § 179; § 180 alusel menetluskulud sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 120 eurot. Kohustati N.M-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 58,75 eurot.

APELLATSIOONID:

3.Apellatsioonid esitasid N.M ja tema kaitsja Gennadi Kull. N.M vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse määra ja menetluskulude osas. Kaitsja vaidlustab otsust N.M-ile mõistetud karistuse määra osas. Ka palub karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 3.1 N.M palub mõista kergem karistus, kuna on varastatud väärus on väike ja selle eest karistus ei ole õiglane. Samuti palun jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasu riigi kanda, kuna temal on juba niigi palju rahalisi kohustusi mida tuleb täita. Menetluskulude väljamõistmine raskendab tema majanduslikku olukorda. 3.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu19.jaanuari 2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-1410860 N.M-ile mõistetud karistuse määra osas ja teha uus otsus, millega mõista N.M-ile kergem karistus. Samuti palub muuta karistuse liiki andes süüdistatavale võimalus teha üldkasuliku tööd. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma lahendis hinnanud süüdistatava osas kergendavaid asjaolusid, mis on märgitud KarS § 57. N.M kahetses tehtut, aitas igati uurimisele kaasa, ei varjanud ennast uurimisorganite eest. Kohus ei arvestanud ka asjaolu, et süütegu pandi toime raskete asjaolude tõttu. Süüdistatav selgitas, et ta soovis varastatud kauba maha müüa ja saadud raha kasutada enda ülalpidamiseks. Kohus heidab süüdistatavale ette, et ta ei asunud koheselt peale vanglast vabanemist tööle ning ei võtnud end töötuna arvele. Süüdistatav selgitas, et ta ei osanud kasutada talle seadusega antud õigusi. Süüdistatav ei osanud iseseisvalt pöörduda ei sotsiaalabi saamiseks kohalikku omavalitsusüksusesse ega ka vastavasse riiklikusse asutusse. Oleks süüdistatav teadnud oma õigustest, siis oleks ta neid ka kasutanud ning tal ei oleks olnud tarvis oma ülalpidamiseks otsida vahendeid ebaseaduslikul teel. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on nõus tegema ÜKT-d, kui kohus annab talle sellise võimaluse.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-143-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra, menetluskulude või alternatiivselt asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega N.M-ile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on N.M-i karistanud 1 aastase vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et N.M mõisteti süüdi kolmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohtu istungil ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud arvestada karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, mistõttu on ainetu kaitsja apellatsioonis toodu, et maakohus on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna selle, et süüdistatav on pannud kuriteod toime raske isikliku olukorra mõjul. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.2 Alternatiivselt palus kaitsja tühistada otsus karistuse liigi osas andes isikule võimaluse teha üldkasuliku tööd. Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kuid apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist, vaid vangistuse asendamist. Seega väärib märkimist, et üldkasulik töö ei ole karistuse liik, vaid asenduskaristus. Apellandi apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kaitsja ega süüdistatav ei ole taotlenud maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas. Seega ei tulene süüdistatava väidetav nõusolek kriminaalasja materjalidest (lk 147-149 pöördel). KarS § 69 lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna süüdistatava nõusolekut ei ole välja selgitatud, siis puudus nii maakohtul kui puudub ka ringkonnkohtul alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuigi maakohtult ei taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga on maakohus siiski kaalunud asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist ning jälginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-87-08 toodud seisukohti ning kolleegium nõustub maakohtuga. 5.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegium juhib N.M-i tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. N.M ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et N.M ei ole sissetulekut ja on olemas ka teised rahalised nõuded, ei tõenda veel tema maksejõuetest, mistõttu süüdistatava väited maksejõuetusest on paljasõnalised. Kolleegium leiab, et N.M-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Maakohtu istungil ei ole N.M ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist või ositi tasumist (lk 147-149 pöördel). Samas on maakohus määranud menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ja arvestanud sissetulekute puudumist ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12. 6.Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 0,5 tund (apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 24 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 24 eurot koos käibemaksuga.

7.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.