Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega N.M-ile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on N.M-i karistanud 1 aastase vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et N.M mõisteti süüdi kolmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohtu istungil ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud arvestada karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, mistõttu on ainetu kaitsja apellatsioonis toodu, et maakohus on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna selle, et süüdistatav on pannud kuriteod toime raske isikliku olukorra mõjul. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.2 Alternatiivselt palus kaitsja tühistada otsus karistuse liigi osas andes isikule võimaluse teha üldkasuliku tööd. Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kuid apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist, vaid vangistuse asendamist. Seega väärib märkimist, et üldkasulik töö ei ole karistuse liik, vaid asenduskaristus. Apellandi apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kaitsja ega süüdistatav ei ole taotlenud maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas. Seega ei tulene süüdistatava väidetav nõusolek kriminaalasja materjalidest (lk 147-149 pöördel). KarS § 69 lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna süüdistatava nõusolekut ei ole välja selgitatud, siis puudus nii maakohtul kui puudub ka ringkonnkohtul alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuigi maakohtult ei taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga on maakohus siiski kaalunud asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist ning jälginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-87-08 toodud seisukohti ning kolleegium nõustub maakohtuga. 5.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegium juhib N.M-i tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. N.M ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et N.M ei ole sissetulekut ja on olemas ka teised rahalised nõuded, ei tõenda veel tema maksejõuetest, mistõttu süüdistatava väited maksejõuetusest on paljasõnalised. Kolleegium leiab, et N.M-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Maakohtu istungil ei ole N.M ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist või ositi tasumist (lk 147-149 pöördel). Samas on maakohus määranud menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ja arvestanud sissetulekute puudumist ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12. 6.Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 0,5 tund (apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 24 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 24 eurot koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.