Kohtulahend

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.10.2014, 09.-10.10.2014.a., s.o 4 päeva ning ärakandmisele kuulub 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada B.A kinnipidamise päevast, s.o 30.10.2014.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Asitõendid: 1 CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 alusel rahuldada Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi ja välja mõista B.A-lt 64,81 eurot, mis kanda Rimi Eesti Food AS’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank). Menetluskulud: KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista B.A-lt menetluskulud: sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 120 eurot. Kohustada B.A tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 58,75 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega B.A-le kohtuotsusest eraldi Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 10.02.2015.a. Asjaolud ja menetluse käik: B.A süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud ( teda karistati korduvalt KarS §-s 199 ettenähtud kuritegude eest, 03.10.2013 karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 05.08.2014 ja paari kuu möödumisel jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ning taas 06.10.2014 kella 15.23 paiku, viibides kaupluses Kärberi Säästumarket aadressil Kärberi 42, Tallinn, võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa koguväärtusega 64,81 eurot, aga nimelt: 7 šokolaaditahvlit Kalevipoeg 300gr koguväärtusega 22,75 eurot, ühe šokolaadi väärtus on 3,25 eurot, 10 piimašokolaaditahvlit Linda 300gr koguväärtusega 32,50 eurot, ühe šokolaadi väärtus on 3,25 eurot, 4 šokolaaditahvlit Fazer 200gr koguväärtusega 9,56 eurot, ühe šokolaadi väärtus on 2,39 eurot. Ülalnimetatud kaubaga lahkus B.A kauplusest, jättes tahtlikult nimetatud kauba eest tasumata. Samuti tema uuesti, olles isik, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud, viibides 09.10.2014 kella 12.30 paiku Tallinnas Narva 1 asuvas ja New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil jope väärtusega 49.95 eurot ning seejärel möödus kassadest ja väljus müügisaalist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast kauplusest väljumist ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varem süstemaatiliste varguste eest korduvalt karistatud isik ja olles varem 6-kuulise perioodi kestel pannud toime vargusi vähemalt kahel korral, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti, 30.10.2014 kella 10:50 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas kaupluses Jysk võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist lugemisprillid +2 maksumusega 2,99 eurot ja lugemistprillid +1,5 maksumusega 2,99 eurot, kokku JYSK Linnen'n Furniture OÜ-le kuuluvat kaupa 5,98 euro ulatuses, seejärel B.A möödus kassadest ja väljus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast kauplusest väljumist ta peeti kinni kaupluse töötajate poolt. Seega B.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: 06.10.2014 toimepandud vargusega tekitati Rimi Eesti Food AS-le. Kannatanu Rimi Eesti Food AS esindaja XXX on tulenevalt TsMS § 218 lg 2 esitanud 17.10.2014 tsiviilhagi 64,81 euro suuruses summas.

Menetlus kohtus: Kohtuistungil selgitas B.A, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist B.A ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Tekitatud kahju tunnistab. Šokolaadi tahtis maha müüa. Vabaduses olles töökohta ei otsinud ning tööbörsil end arvele ei võtnud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 06.10.2014 vargus kauplusest Kärberi Säästumarket Rimi Eesti Food AS avaldus /tl 30/, millest nähtub, et 06.10.2014 sisenes Rimi Eesti Food AS Kärberi säästumarketisse B.A ning varastas kauplusest kaupa summas 64,81 eurot (šokolaad Kalevipoeg 7 x 3,25 eurot; piimašokolaad Linda 10 x 3,25 eurot, šokolaad Karl Fazer pähklitega 4 x 2,39 eurot) Tunnistaja XXX ütlused /tl 32-33/, millest nähtub, et tunnistaja viibis 06.10.2014 kaupluses, vaatas videosalvestusi, nägi, et kell 15:17 viibis kaupluses meesterahvas, kellel olid heledad juuksed, lühike soeng ja prillid, kaasas oli musta värvi sülearvutikott, see meesterahvas võttis riiulilt kõik šokolaadid, mis seal olid, pani oma sülearvutikotti, kell 15:23 väljus see meesterahvas kauplusest kauba eest tasumata, kahjusumma 64,81 eurot, käesolev noormees oli tunnistaja poolt kinni peetud 07.10.2014 kell 12:30, tunnistaja tundis ta ära 06.10.2014 videosalvestuse järgi - tõendab kuriteo objekti, kuriteo toimepanemise aega ja kohta ning kuriteo toimepanemise viisi, samuti süüdistatava seotust etteheidetava kuriteoga ja kahju suurust; B.A kahtlustatavana antud ütlused /tl 41-44/, milles ta tunnistab oma süüd ning selgitas, et pani šokolaadid oma musta värvi sülearvutikotti. Möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata ja lahkus kauplusest. Varastatud šokolaadid müüs maha talle tundmatutele isikutele, saadud raha kulutas enda tarbeks. Asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fotodega /tl 46-48/, millest nähtub, et videosalvestuselt on näha, kuidas B.A 06.10.2014 kaupluses Kärberi Säästumarket peidab šokolaaditahvlid oma sülearvutikotti ning möödub kassast maksmata kauba eest. 09.10.2014 varguse katse kauplusest NewYorker NewYorker Estonia OÜ avaldus, õigusvastase teo toimepanemise akt /tl 63,64/, millest nähtub, et 09.01.2014 kl 12.30 üritas B.A varastada kauplusest kaupa summas 49,95 eurot (must jope), kaup rikkumata kujul tagastatud. B.A peeti kinni. Tunnistaja Eduard Väli ütlused /tl 66/, millest nähtub, et tunnistaja olles tööl turvatöötajana Postimaja kaubanduskeskuses 09.10.2014 sai kõne NewYorkeri poest, et neil on kahtlane mees poes, kui mees (tume müts, prillid, tume jope, teksad ja must õlakott) väljus poest möödudes kassadest ja läbides turvaväravad kell 12:30, pidas tunnistaja teda kinni, turvakontrolli käigus avastati, et isiku kotis oli NewYorkeri kauplusele kuuluv jope, milles eest ei olnud tasutud, kinnipeetud isikuks osutus B.A. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 70-72/, millest nähtub, et B.A peeti seoses varguse katsega kinni vahetult pärast kuriteo toimepanemist. B.A kahtlustatavana antud ütlused /tl 73-75/, milles ta tunnistab oma süüd ning selgitas, et 09.10.2014 kella 12.30 paiku sisenes kauplusesse NewYorker, mis asub Narva

mnt-l. Kaupluses võttis riiulilt ning pani kotti meeste jope, püüdis sellega kauplusest väljuda, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. 30.10.2014 varguse katse kauplusest Jysk JYSK Linnen'n Furniture OÜ avaldus, õigusrikkuja kinnipidamise akt /tl 2, 4/, millest nähtub, et 30. oktoober 2014 kell 10.50 üritas B.A varastada kauplusest kaupa (lugemisprillid) summas 5,98 eurot. Kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Kinnipeetud isikuks osutus B.A. Tunnistaja XXX ütlused /tl 3/, millest nähtub, et tunnistaja olles 30.10.2014 Kristiine Keskuses turvatöötaja ametikohal, kell 10:45 nägi meesterahvast, kes oli ilmses narkojoobes, meesterahvas läks poodi Jysk kell 10:45 sisse, kell 10:50 meesterahvas väljus, tunnistaja pidas teda kinni, leidis kontrolli käigus 2 paari prille, prillid kuulusid kauplusele Jysk, nende eest meesterahvas ei tasunud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 6-9/, millest nähtub, et B.A peeti seoses varguse katsega kinni vahetult pärast kuriteo toimepanemist. B.A kahtlustatavana antud ütlused /tl 13-15/, milles ta tunnistab oma süüd ning annab ütlusi toimunu kohta. Läks hommikul Kristiine keskuses asuvasse Jyski, kuivõrd näeb halvasti ning soovis varastada prille. Varastatud prillid pani enda varrukasse, seejärel möödus kassadest ilma nende eest tasumata. Ta peeti kinni keskuse koridoris. Muud tõendid: Karistusregistri teatis /tl 80-96/, Harju Maakohtu 03.10.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-7891 /tl 24-26/ - tõendavad, et B.A on korduvalt varguste eest kriminaalkorras karistatud isik ning, et isik on süstemaatiliselt vargusi toime pannud ka varem; väljatrükk kinnipeetavate registrist /tl 97-109/ tõendab, et B.A vabanes viimase karistuse kandmiselt 05.08.2014. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on B.A süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning B.A tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Ajavahemikul 06.10.2014 kuni 30.10.2014 on toime pannud kokku kolm varguse episoodi, millest kaks jäid katsestaadiumisse. B.A-le süüks arvatavad kuriteod on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatav teadis, et poodidest erinevat kaupa varastades paneb toime õigusvastased teod. Tema eesmärk oli varastatud esemed edasi müüa ja saadud rahast elada. Ta otsustas toime panna süüteokoosseisudele vastavad teod. Varguste sooritamisel toimus sarnase käitumismustri järgi – sisenes kauplusesse, valis välja meelepärase kauba, mida varastada, ning asetas varastatud kauba endaga kaasas olnud kotti või peitis varrukasse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust puuduvaid asjaolusid. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et käesolevate kuritegude – varguste eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega, mis jääb minimaalse määra lähedale. B.A on varem kohtulikult

karistatud 6-l korral. Viimati karistati B.A 03. oktoobril 2013.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lõpliku karistusena reaalse vangistusega 1 aasta 1 kuu 23 päeva, isik vabanes 05.08.2014. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod – kokku 2 varguse katset ja 1 lõpuleviidud vargus on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul peale viimase karistuse ärakandmist. Kohus järeldab süüdistatava sellisest käitumisest, et süüdistatav suhtub talle määratud karistusse kergekäeliselt, ta ei ole suutnud jätkata seadusekuulekat elu. Kohtuistungil tunnistas B.A, et vabaduses olles ta töökohta ei otsinud ning tööbörsil end arvele ei võtnud, eriala tal ei ole, pere on teises linnas. Eelneva põhjal teeb kohus järelduse, et B.A ei ole varasematest karistuste õppinud ning ta isegi pole püüdnud asuda elama seadusekuulekat elu, minnes lihtsama vastupanu teed. Rahalise karistusega ei ole võimalik süüdistatavat karistada, kuivõrd ta ei tööta. Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks olema reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse määra lähedases suuruses, piisavaks, et mõjutada B.A edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastaste kuritegude puhul on tegemist laialt levinud kuritegudega ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd esmalt ei ole kohtule usutav, et isik seda täidab ning see ei oleks piisav, et mõjutada süüdistatavat asuma õiguskuulekale teele. Sellist eesmärki saab täita vaid reaalne vangistus. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest B.A ei ole varasemast karistusest õppinud ning see ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Uued kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist. Esitatud tsiviilhagi on B.A võtnud omaks, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas sundrahast, kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava hetke maksevõimet, sest süüdistataval puudub töökoht ning reaalne sissetulek, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid ja pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.