Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. veebruari 2015 määrus süüdimõistetu Kristo Raagi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Kristo Raag, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 12. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Kristo Raagi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 14.12.2011 otsusega mõisteti Kristo Raagile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ja KarS § 423 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K. Raagi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K. Raagile 14.12.2011 otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.01.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3
aastat 1 päev vangistuse, võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algus 09.02.2012 ja karistusaja lõpp 07.02.2018. Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 12.02.2015 määrusega jäeti K. Raag vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus on asunud seisukohale, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isik pani katseajal toime uue samaliigilise kuriteo. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad jäänud samaks, st mõlemad kuriteod on seotud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, leidis maakohus, et sellist järeldust ei saa pidada korrektseks. Nimelt nähtub viimasest kohtuotsusest, et isik on süüdi tunnistatud lisaks narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele ka mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Maakohtu arvates ilmestab selline käitumine, kus isik paneb katseajal toime samaliigilise kuriteo, üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt.
2.2.Maakohus märgib, et on positiivne, et K. Raag on vangistuses lõpetanud 10. klassi ja on omandanud puidupingitöölise eriala ning õpib käesoleval hetkel 11. klassis. Samuti asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis ilmestab, et vangistus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Süüdimõistetu on teinud olulisi pingutusi, eesmärgiga korrigeerida oma isikut ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel.
2.3.Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus oli seisukohal, et isik, kes on kokku kahel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leidis maakohus, et ülaltoodud asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur ning maakohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.
2.4.Kohtuotsusest nähtub, et isik käitles suures koguses amfetamiini, mida andis edasi narkotarvitajatele. Samuti oli isik ise narkotarvitaja. Kuigi isikul oli olemas lähedaste toetus, eriala, kindel töökoht, otsustas ta sellegipoolest lisa teenida kuritegelikul teel, narkootikumide vahendamisega. Seega leidis maakohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda
enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isik jätkas juba varasemat käitumismustrit, mille eest teda oli juba ühel korral vangistusega tingimisi katseajaga karistatud.
2.5.Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.02.2018, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla kolme aasta. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks (narkokuriteole järgnes järjekordselt narkokuritegu ning lisaks mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel tekkis teisele isikule raske tervisekahjustus). Samas on isik asunud vangistuses omandama keskharidust ja kindlat eriala, mis näitab, et vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Vangistuse lõpuni jäänud aeg, natuke alla kolme aasta, on piisavalt pikk aeg, et omandada keskharidus ja teha endale vangistusest piisavad järeldused. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Maakohus nendib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 12.02.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Raag, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.K. Raag leiab, et vaatamata sellele, et maakohus on määruses märkinud, et võtab arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed, ei ole maakohus seda teinud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtulik uurimine on olnud puudulik, sest ei ole tähelepanu pööratud isiku vanusele ja sellega seostuvatele asjaoludele. Kuna süüdimõistetu oli noor ja elukogenematu, siis sellised vanusega seotud asjaolud omavad kaalu, millele oleks pidanud tähelepanu pöörama. Samuti on põhjendamatu maakohu sisukoht, et kuna isik on olnud kahel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole isik talle määratud tingimisi karistust tõsiselt võtnud. K. Raag toob välja, et talle on määratud tingimuslik karistus vaid korra ning nüüdseks on ta selle tõsidusest aru saanud.
3.2.Kaebuse esitaja leiab, et määruses kajastatud karistuse üldpreventsiooni eesmärk on sisuliselt saavutatud, kuna süüdimõistetu on vangistuses reaalselt viibinud üle kolme aasta, mis kahtlemata on noorele inimesele, kes viibib kinnipidamisasutuses esimest korda, pikaajaline vangistus. K. Raag leiab, et samuti oleks ennetähtaegne vabastamine kooskõlas nii karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega kui ka vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kui arvestada, milline oli süüdimõistetu kuritegude toimepanemise ajal ja nüüd ning et süüdimõistetu on kinni pidanud individuaalsest täitmiskavast, siis need eesmärgid on sisuliselt saavutatud.
3.3.K. Raag leiab, et täiesti väär on maakohtu seisukoht, et kinnipidamisasutus mõjub noorele esmakordselt kinnipeetavale isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Süüdimõistetu leiab, et selline käitumise tõlgendamine võtab edaspidi motivatsiooni hästi käituda, kuna see saab takistuseks võimalikule enne tähtaega vabastamisele. Positiivseid asjaolusid on kasutatud tema vangistusse jätmise motiveerimiseks. Lisaks ei selgu kaebuse esitaja arvates asjaolu, miks tema ei ole võrreldes teiste korduvalt karistatud isikutega, võimeline kriminaalhooldaja abiga muutuma seadusekuulekaks isikuks ning miks ei ole tema puhul kaalutud erinevaid kriminaalhoolduse variante.
3.4.Kaebuse esitaja leiab, et kohtuasja ühekülgsus ja ebaobjektiivsus väljendub selles, et maakohus on püüdnud ümber lükata ja seadnud vangla poolt esitatu tõeväärtuse kahtluse alla. K. Raag toob kaebuses välja lõike kohtuotsusest, kus maakohus on asunud teistsugustele seisukohtadele kui vangla. Kaebuse esitaja leiab, et sellist maakohtu käitumist ei saa pidada enam kohtuasja objektiivseks läbivaatamiseks. Lisaks palub kaebuse esitaja arvestada otsuse tegemisel järgnevat. Vabaduses oleks võimalik K. Raagil lõpetada gümnaasium kuldmedaliga (vanglas ei ole õpetajaid). Süüdimõistetu kontaktisiku sõnul paigutatakse ta suvel avavanglasse, mis toimib suuresti usaldamise põhimõttel, mistõttu tuleks kaaluda sisulisemalt temale elektroonilise järelevalve kohaldamise poolt ja vastu rääkivaid argumente. Lisaks võimaldaks tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega K. Raagil aidata oma 70-aastast vanaema, kellel on vererõhuga probleeme. Süüdimõistetu on lõpetanud igasuguse suhtlemise isikutega, kellega suhtlemine võiks aidata kaasa tema taas vanglasse sattumisele, on tasunud kõik kriminaalasjaga kaasnevad kohtukulud ning vabanemisfondis on 1170 eurot. Lisaks aitas kaebuse esitaja kaasa igakülgselt kriminaalasja menetlemisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Raagi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Raagi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Raagi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Raag enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Raag on tõsiselt võtnud eesmärgiks oma elu muuta ning asunud plaani ka reaalselt ellu viima, õppides gümnaasiumis, on omandanud eriala, seadnud plaaniks jätkata õpinguid vabaduses, puuduvad distsiplinaarkaristused ning on kogunud arvestatava summa vabanemisfondi. Eeltoodu annab kinnitust, et vangistusel on süüdimõistetule olnud teatav positiivne mõju. Ka kinnipeetava elutingimused vabaduses on head: tal on lähedaste toetus, kindel elukoht ning soov töötada.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K. Raagi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ning K. Raagi väide justkui peaks arvestama üksnes isiku muutumist vanglas ning valimisolekut elada seadusekuulekalt vabaduses ei ole asjakohane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Raagi vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks K. Raag vabaduses käituda õiguskuulekalt. K. Raagi on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Sealjuures on ta ühel korral tingimisi karistusest vabastatud, kuid K. Raag pani katseajal toime uue kuriteo. Isegi kui pidada seda üksnes esmakordseks kriminaalhoolduse rikkumiseks, siis ka elektroonilise valve kohaldamise puhul ei esine ringkonnakohtu arvates asjaolusid, mis võiksid aidata tagada süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et vangistuse lõpuni on jäänud pikk aeg, mistõttu isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam
uusi kuritegusid toime. Kinnipeetav on varasemalt kohtu usaldust kuritarvitanud ning see sunnib isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuma teatava ettevaatlikkusega, eriti tingimisi vabastamise esimese võimaluse avanemise korral. Samas ei välista ringkonnakohus K. Raagi tingimisi ennetähtaegset vabastamist edaspidi juhul, kui isik jätkab vangistuses õiguskuulekat käitumist ning näitab, et ta on tõesti muutunud ja soovib elada kooskõlas kehtivate õigusnormidega.
6.3.Ringkonnakohus ei nõustu K. Raagi väitega justkui hea käitumine on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel pigem takistuseks või vanglase jätmise motiveerimise aluseks. Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud positiivsed muutused käesoleval ajal aega kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik jätkata enda probleemidega tegelemist, koolis käimist ning hoiduda rikkumiste toimepanemisest, et näidata, et kantud karistus on talle positiivselt mõjunud. Lisaks märgib kohtukolleegium, et kuigi vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist ja toob välja isikuga seotud asjaolud, ei ole nimetatud seisukohad maakohtule ega ka apellatsioonikohtule automaatselt siduvad. Kohus hindab vabastamise aluseks olevaid asjaolusid kogumis ja langetab otsuse siseveendumusest lähtuvalt.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Raagi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kuna K. Raag kannab karistust mh rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhul riivaks K. Raagi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 12. veebruari 2015 määrus muutmata ja K. Raag vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.