Kohtulahend

Edasikaebamise kord 1(6)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Raagi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kristo Raag tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.12.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 423 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 5 aastat 11 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algus 09.02.2012 ja lõpp 07.02.2018. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.02.2015. Kristo Raag andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa tl 81). Kinnipidamisasutusest Kristo Raagi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Ennetähtaegse vababemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahekordse eramuga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Eramu omanikuks ja elanikuks on süüdimõistetu vanaema xx xx, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vangistuses on isik omandanud puidupingitöölise eriala, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja lõpetanud 10. klassi. Isik on lõpetanud xxx. Isik omandas xxx keevitaja kutse. Käesoleval hetkel õpib 11. klassis, vabanemisel soovib jätkata õpinguid xxx, mille kohta on gümnaasiumi direktor xx xx väljastanud garantiikirja. Isik töötas xx ja september-detsember 2011 ettevõttes xxx. Vabanedes on isikule garantiikiri ettevõtte xxx poolt, kes garanteerib kinnipeetavale asuda tööle abitöölisena ja õppida sealjuures torulukksepa eriala. Seisuga 03.12.2014 on täitmata rahalisi nõudeid summas 655,16 eurot. Isikul on lähedastest ema, isa, noorem õde ja noorem vend, kes elavad alates 2008ndast aastast xxx. Eestis on isikul lähedastest vanaema. Kinnipeetava sõnul süstis ta 2007. aastal iga nädal amfetamiini. Viru Vangla toetab Kristo Raagi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Kristo Raag ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxx. Kodukülastusel selgus, et tegemist on väga heas korras kahekordse eramuga, mille omanikuks ja elanikuks on xx xxx, kes andis nõusoleku Kristo Raagi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla tema eramusse. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Isikul on olemas garanteeritud töökoht ettevõttes xxx abitöölisena. Kristo Raagi lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vend, kes elavad alates 2009ndast aastast xxx. Eestis elavad emapoolne vanaema ja isapoolne vanaema. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt suhtleb kinnipeetav kõigi lähedastega ning omavahelised suhted on head ja toetavad. Kristo Raag pani uue kuriteo toime katseajal. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kristo Raagi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu kannab vangistust katseajal toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasem tingimuslik karistamine ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör leiab, et nimetatud kinnipeetava puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsete eelduste esinemisel anda alust süüdimõistetu käesoleval 2(6)

ajal vabastamiseks ning Kristo Raagil tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Kuivõrd varasem karistamine ning enda suhtes kulgev katseaeg ei takistanud teda uue tahtliku kuriteo toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valvega. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (üle 2 a 11 k), ei ole ebamõistlikult pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul põhjendatud. Prokuratuur kirjalikult ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevale kohaldamisega põhjendusel, et isik on kahel korral toime panndu rahvatervisevastase kuriteo. Isikule oli juba antud võimalus olles katseajal loobuda kuriutegelikust tegevusest. Isikut ei takistanud uue narkokuriteo toimepanemisel ei töökoht, elukoht ega lähedaste toetus. Seega prokuratuur on seisukohal, et isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole. Kaitsja andis arvamuse, et isikule on tagatud töö- ja elukoht, lähedaste toetus. Süüdimõistetul endal on soovi jätkata seadusekuuleka eluga. Esimese vangistuse puhul on ärakantud karistuse aeg kindlasti piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kaitsja palus rahuldada taotlus ja vabastada enne tähtaega. Süüdimõistetu, Kristo Raag, esitas kohtule kaaskirja, milles lisab, et tal on vabanemisfondis xxx eurot ning ta on vangistusest piisavad järeldused teinud. Kohtuistungil selgitas, et ta on motiveeritud jätkata seadusekuuleka eluga. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Kristo Raag tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varasemalt lõpetanud xxx õpingud 10. klassis katkesid. Isik omandas xx xxx keevitaja kutse. Isik töötas xxx firmas xxx ja september-detsember 2011 ettevõttes xxx puidutislerina. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa tl 4-5) nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt 1-l korral kriminaalkorras karistatud ( kokke 2-korral) ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust esimest korda. Varem on isikut karistatud narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmises grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (st, et isik pani toime mitu episoodi). Isik on viibinud ühel korral katseajal. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, ja edasiandmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa tl 2-3) nähtub, et isik käitles 2011. aasta suvel suures koguses amfetamiini (kokku vähemalt 68,56 grammi), mida andis korduvalt edasi teistele isikutele. Lisaks juhtis isik rollerit ja sõitis otsa mootorsõidukile xxx, mille tulemusena sai rolleril kaassõitjana viibinud isik 3(6)

pikajalise tervisekahjustuse, kestusega rohkem kui neli kuud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud kokku 11-l korral: 9-l korral liiklusseaduse alusel, 1-l korral NPALS 151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 1-l korral Tubakaseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud samaks (mõlemad kuriteod on seotud suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isik pani katseajal toime uue samaliigilise kuriteo. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad jäänud samaks, st mõlemad kuriteod on seotud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, leiab kohus, et sellist järeldust ei saa pidada korrektseks. Nimelt nähtub viimasest kohtuotsusest, et isik on süüdi tunnistatud lisaks narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele ka mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Kohtu arvates ilmestab selline käitumine, kus isik paneb katseajal toime samaliigilise kuriteo, üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on vangistuses lõpetanud 10. klassi ja omandanud puidupingitöölise eriala ning õpib käesoleval hetkel 11. klassis. Samuti asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseel. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahekorruselise eramuga, mis on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Eramu omanikuks ja elanikuks on kinnipeetava vanaema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise ja kinnipeetava elama asumise kohta. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus leiab, et isiku lähedaste toetav suhtumine ning kindel elu-ja töökoht maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, valdamine, edasiandmine isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus), korduvaid karistusi (isik on varem toime pannud narkokuriteo ja karistatud korduvalt väärteokorras), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et isik, kes on kokku kahel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik pani katseajal toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leiab kohus, et ülaltoodus asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur ning kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. 4(6)

Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 4). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuotusest nähtub, et isik käitles suures koguses amfetamiini, mida andis edasi narkotarvitajatele. Samuti oli isik ise narkotarvitaja. Kuigi isikul oli olemas lähedaste toetus, eriala, kindel töökoht, otsustas ta sellegipoolest lisa teenida kuritegelikul teel, narkootikumide vahendamisega. Seega leiab kohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isik jätkas juba varasemat käitumismustrit, mille eest teda oli juba ühel korral vangistusega tingimisi katseajaga karistatud. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (12% üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kes on tegelenud suures koguses narkootiliste aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.02.2018, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla kolme aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks (narkokuriteole järgnes järjekordselt narkokuritegu ning lisaks mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel tekkis teisele isikule raske tervisekahjustus). Samas on isik asunud vangistuses omandama keskharidust ja kindlat eriala, mis näitab, et vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Vangistuse lõpuni jäänud aeg, natuke alla kolme aasta, on piisavalt pikk aeg, et omandada keskharidus ja teha endale vangistusest piisavad järeldused. Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elu- ja töökoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Nii leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda enam, et Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipidamisasutus avaldanud kinnipeetavale paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kristo Raagi temale Tartu Maakohtu 14.12.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5(6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.