Kohtulahend

Kinnipeetava suhted oma ema J L, samuti nooremate vendade K F (sündinud xxxx) ja J F (sündinud xxxx) on head ja toetavad. Suhtlusringkonnas on kinnipeetaval mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, kuid on ka õiguskuulekaid sõpru. Varasemalt on isik sooritanud kuritegusid grupi mõjul. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad korduvad seaduserikkumised, enamasti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Isik ei mõtle tihti, milliseid tagajärgi tema käitumine teistele inimestele kaasa võib tuua. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist alkoholisõltlasega, kuid isik ise sõltuvust ei tunnista, väites, et tema alkoholi tarbimine piirdub 4-5 korraga aastas. Viited alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldsele käitumisele puuduvad. Kinnipeetav on oma sõnul varasemalt tarvitanud kanepit, eelmise riskihindamise andmetel lisandus loetellu ka amfetamiin. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses käitlemise eest. Kinnipeetav oma sõnul ei poolda kriminaalseid hoiakuid, on ametiisikutega koostööaldis. Eelmises riskihindamises sisalduva info põhjal võib väita, et isik ei suhtu positiivselt politseitöötajatesse. Kinnipeetav on mitmel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik üritab oma süüd toimunus vähendada ja erinevate asjaoludega oma käitumist välja vabandada. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus mootorsõiduki joobes juhtimises. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 36%. Tulenevalt sellest Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Juhul kui kohus otsustab V.O vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata kolm kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et V.O päritoluperekonna moodustavad ema, kaks nooremat venda ning emapoolsed vanavanemad, kes elavad xxxx, kuid omavahel suheldakse pidevalt. 27.11.2014 on kriminaalhooldusametnik vestelnud xxxx juhatuse liikme P E, kelle sõnul on töötegemise objektid üle xxxx. Kinnipeetavat on väärteokorras karistatud 13-l korral. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, ühel korral ÜKT ja teisel korral käitumiskontrolli osakonnas. Ema J L ei ole teadlik sellest, et poeg tarvitaks või oleks tarvitanud narkootilisi aineid. Alkoholi tarvitas V.O ema sõnul tähtpäevadel. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,9 sätestatud kohustused, määrates elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. V.O avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholi tarvitamisest suudab ta vabaduses hoiduda, kuid alkoholisõltuvust tal ei ole. Vanglas on ta läbinud kursused alkoholi teemal. Iga distsiplinaarkaristuse kohta oli kinnipeetaval olemas oma põhjendus. V.O avaldas valmisolekut katseajal vabaduses sõita ühistranspordiga. Ta on oma mõtteviisi muunud ja kindel selles, et enam vigu ei tee. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 16.12.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. V.O on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Harju Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega karistati teda KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 a 2 k ja KarS § 203 järgi 6-kuulise vangistusega. Liitkaristuse mõistmisel kergemad karistused loeti kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja määrati lõplik karistus 3

aastat 2 kuud vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 6 kuud vangistust. Üheksa kuu möödumisel pärast mõistetud vangistuse osalist kandmist pani ta uue tahtliku kuriteo toime ja seda katseajal. Harju Maakohtu 03.06.2013 kohtuotsusega karistati teda rahalise karistusega. Seega anti võimalus tal vabadusse jääda. V.O jätkas alkoholi kuritarvitamist ja teadlikult kuritegude toimepanemist. Kahe nädala möödumisel pärast kohtuotsuse kuulutamist (16.06.2013) pani ta toime järjekordse liikluskuriteo. Varasemad karistused, sh eelnimetatud Tartu Maakohtu 02.03.2012 kohtuotsusega mõistetud šokivangistus ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole temale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna V.O on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on V.O ohtlik avalikkusele. Eelmainitud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuna V.O kannab liitkaristust mh I astme narkokuriteo ja liikluskuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Samuti olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 12.07.2016 (st karistusaja lõpuni) suudaks selle läbida nõuetekohaselt, seda ka elektroonilise valvega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul

selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur on V.O ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et tegemist on ikkagi kohtu kaalutlusõigusega, kas rahuldada taotlus või jätta see rahuldamata. Kohus peab kindlasti kaaluma kõiki asjaolusid selle taotluse juures. V.O on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja oma käitumisega vanglas viibimise ajal tõestanud, et ta on muutunud. Ta on käinud korduvalt erinevatel kursustel. V.O kinnitas, et alkoholisõltuvust tal enam ei ole. Tal on hästi palju kasu olnud kursustel saadud infost. Samuti ta juba pikka aega ei suitseta. See risk on suhteliselt väike, et V.O paneks toime uue kuriteo alkoholijoobes. V.O on selgitanud, et karistuse kandmise alguses oli tal raske loobuda suitsetamisest ja sellest on tekkinud 2 distsiplinaarkaristust. V.O selgitas ka ülejäänud distsiplinaarkaristuste määramise põhjuseid. Kinnipeetaval on kindel elu- ja töökoht, 2 väiksemat venda, kes vajavad tuge ja abi. V.O läheks õppima, kui kohus taotluse rahuldab. V.O vaba aeg ja nädalavahetused oleksid sisustatud tööga, õppimisega koolis ja pere asjadega. Ta on aru saanud, et tuleb hästi valikuliselt suhelda tuttavate ja sõpradega. Kaitsja palus kohtul lahendi tegemisel lähtuda ka Riigikohtu seisukohast, mida kohus on väljendanud 04.11.2014 lahendis nr 3-1-1-59-14 p 10.2, et kui isikul on kindel töökoht ja ta läheb õppima, elab koos perega, siis tuleks kaaluda, kas isik on õigel teel ja anda talle uus võimalus tõestada, et ta on aru saanud oma tegude tõsidusest. Kaitsja leidis, et taotlus on põhjendatud ning V.O käitumine ja pere toetus siiski kaaluvad üles need seisukohad, mis on esitanud kohtule prokuratuur. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.O ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. V.O on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. V.O kannab Harju Maakohtu 08.11.2013 kohtuotsuse kohaselt liitkaristust muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o esimese raskusastme narkokuriteo eest. Kuritegu KarS § 424 järgi, mille eest V.O samuti praegu karistust kannab, on toime pandud Harju Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega määratud katseajal, sealjuures väärib märkimist, et ühe katseajal toimepandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistati teda rahalise karistusega. Seega anti isikule võimalus jääda vabadusse ja oma käitumist parandada. Varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka korduvalt katseajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V.O 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. V.O on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid isik ise seda ei tunnista. Lähtudes asjaolust, et isikut on 3-l korral karistatud KarS § 424 järgi, on olemas risk (36%) ja tõenäosus, et isik jätkab vabaduses analoogsete kuritegude toimepanemist. Arvestades V.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Positiivseks on V.O puhul see, et ta omandab vanglas keevitaja eriala, on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja loobunud suitsetamisest. V.O on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, toetavad

lähedased. Samas kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kinnipeetaval on võimalus jätkata õpinguid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis autotehniku eriala III kursusel, samas on isik ise vabaduses olles kirjutanud avalduse, et teda õpilaste nimekirjast välja arvatakse. Puutuvalt Riigikohtu 04.11.2014 määrusesse nr 3-1-1-59-14 p 10.2 märgib kohus, et selles toodud isikul puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused, seevastu V.O on neid koguni 6, mis pole sugugi vähe. Kohtu hinnangul ei kaalu V.O positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.O suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.