1-13-8723/20 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. Mõlemas apellatsioonis vaidlustatakse H.R-ile mõistetud karistust. 2.1 Kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis Harju Maakohtu otsuse tühistamist H.R-ile mõistetud karistuse osas ja uue otsusega leebema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et H.R-i süü on väike. H.R on süüdi tunnistatud küll kahes kuriteoepisoodis, kuid ta peeti mõlemal korral kinni sellises joobes, mis on väga lähedane piirmäärale, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega (16.06.2013. a episoodis alkoholijoove 0,78 mg/l, 24. 06. 2013. a episoodis alkoholijoove 0,75 mg/l). Süüdistatav ei ole põhjustanud oma tegudega kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses. Maakohus ei ole otsuses toonud esile mingeid asjaolusid, mida arvestades võiks H.R-i süüd lugeda suureks. Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et H.R on oma süüd tunnistanud ja kahetses. H.R-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud Kaitsja leiab, et süüdistatavat ei ole varasemalt karistatud sedavõrd palju kordi, et tema puhul võiks kuritegude tomepanemist pidada väljakujunenud eluviisiks ja käitumismalliks. Oluline on see, et süüdistatav soovib omandada hariduse ja eriala, ta õpib XXXXXX, kust teda iseloomustatakse väga positiivselt. Nimelt on kooli antud iseloomustuses märgitud, et süüdistatav on jõudnud IV kursusele, tema õppeedukus nii teoreetilistes kui ka praktilistes ainetes, käitumine ning distsipliin on hea. Iseloomustusest nähtuvalt on H.R väga töökas, käib tööl ka vabal ajal, käitub viisakalt ja sõbralikult, on abivalmis ja heatahtlik, seda, et ta tarvitaks alkoholi või narkootilisi aineid, ei ole täheldatud. 2.2 Süüdistatav leiab, et kohus oleks võinud piirduda tema karistamisel juba ära kantud vangistusega ja lisada tingimuslikule karistusele rahalise karistuse. Oma taotlust põhjendab H.R sellega, et ta õpib mehaanikakooli 4. kursusel ja tal olid olemas elu- ja töökoht. Oma otsusega võttis maakohus talt võimaluse omandada elukutse. Leiab, et tema toime pandud rikkumine ei olnud raske ja ta ei ohustanud kedagi. Süüdistatav väidab apellatsioonis, et kohtueelses menetluses leppisid nad prokuröriga kokku, et prokurör küsib kuus kuud vangistust ja ülejäänu tingimisi. Advokaat samuti rääkis prokuröriga ning prokurör kinnitas kokkuleppe, kuigi suulises vormis. Süüdistatav palub karistus üle vaadata, leides, et tema karistamine vangistusega ei too kellelegi kasu.

5.Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult valinud karistusliigiks vangistuse. H.R-i karistusandmetest nähtub, et teda on alates 2011. aastast 3 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures Harju Maakohtu 15.02.2012. a otsusega on teda KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 203 kõrval karistatud KarS § 424 järgi ning Harju Maakohtu 03.06.2013 otsusega on teda samuti karistatud KarS § 424 järgi. Mõlemal juhul on kohaldatud H.R-ile sisuliselt leebeimat võimalikku karistust. Harju Maakohtu 15.02.2012. a otsusega mõisteti H.R muuhulgas süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus. Lisaks sellele mõisteti ta süüdi KarS § 203 ja § 424 järgi, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust, millest omakorda 2 aastat 8 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata (karistuse pikkusest tulenevalt ei olnudki karistust KarS § 74 alusel võimalik täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätta). Harju Maakohtu 03.06.2013. a otsusega mõisteti H.R-ile KarS § 424 järgi rahaline karistus, millega kohus säästis H.R eelmise otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa täitmisele pööramisest. Seega on kohtud andnud H.R-ile korduvalt võimaluse edaspidi õiguskuulekalt käitudes vältida talle mõistetud pikaajalist vangistust. Paraku näitas H.R oma käitumisega, et need karistused ei mõjutanud teda õiguspäraselt käituma. Nimelt leidis käesoleva menetluse esemeks olevatest joobes juhtimistest esimene aset juba kõigest 2 nädalat pärast Harju Maakohtu 03.06.2013. a otsuse kuulutamist ning teine jämedalt võttes nädal aega hiljem. Seega näitas H.R ilmekalt, et rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemiselt tagasi ei hoidnud. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt peab kohus karistuse mõistmisel arvestama muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna H.R pani vaid lühikest aega pärast seda, kui teda karistati rahalise karistusega, lausa kahel korral toime samalaadse kuriteo, ei olnud maakohtul alust enam uuesti rahalist karistust mõista. Kohatu on süüdistada maakohut selles, nagu oleks kohus olnud see, kes võttis H.R-ilt võimaluse eriala omandamiseks. Kohtud ei saa jääda andma isikule võimalusi pääseda vangistusest, kui isik ise talle juba antud võimalustest õppust ei võta. 5.2 Kaitsja apellatsiooni peamine väide on see, et H.R-i süü ei ole suur ja seetõttu oleks põhjendatud leebema karistuse mõistmine. Selle seisukohaga seoses märgib ringkonnakohus, et maakohtu mõistetud karistus näitabki seda, et ka maakohus ei pidanud H.R-i süüd suureks. Mõistetud karistus jääb KarS § 424 eest ette nähtud vangistuse keskmise määra ja alammäära vahele. Kuigi H.R-i väljahingatava õhu alkoholisisaldus ei ületanud kummalgi korral KarS § 424 järgi karistatava alkoholijoobe piiri oluliselt, ei tähenda see, et ta süü oleks nii väike, et maakohtu mõistetud karistust saaks pidada ebaproportsionaalselt raskeks. Nagu eespool märgitud, mõisteti H.R süüdi kahes joobes juhtimise episoodis. Tähelepanu väärivad ka H.R-i ütlused toimepandud tegude kohta, mis näitavad kohtukolleegiumi hinnangul H.R-i hoolimatust joobes juhtimise keelu suhtes. Nimelt tuleb H.R-i kahtlustatavana 16.06.2013. a episoodi kohta antud ütlustest välja, et pärast alkoholi tarvitamist ta lihtsalt otsustas koju sõita, kuigi tajus ise, et on joobes. Mis puutub kaitsja apellatsioonis märgitud asjaolusse, et H.R on oma süüd kahetsenud, siis on maakohus seda juba karistust kergendava asjaoluna arvestanud. Kohus on selle karistust