Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Välja mõista G.I-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o. summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot, kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Xx GROMTSEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 24 (kakskümmend neli) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 1 (üks) euro riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb G.I tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700015336 ning selgitus „G.I 1-15-1385 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 05.03.2015. Süüdistused G.I on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta palus 30.08.2014 kell 20.00, olles Jõhvi linnas xxx, kaupluse töötajat vahetada tema poolt ostetud õllepudel teise õllepudeli vastu selgitades, et maksab hinnavahe kinni. Saanud eitava vastuse kauba vahetamise kohta, G.I ei olnud rahul, vaid võttis jope parempoolsest taskust noa ja hoides paremas käes nuga, ähvardas turvafirma xx turvatöötajat Xx Xx, öeldes talle: „Aga elu vahetate?“. Xx Xx võttis ähvardust reaalsena, kartes enda elu ja tervise pärast. Sel moel pani Mihhail Smigelskis oma tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o. KarS §120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 hakkasid kehtima Karistusseadustiku muudatused, mille kohaselt on G.I tegu kvalifitseeritav KarS §120 lg.1 järgi. Peale selle G.I: - 15.03.2013 kell 20.49 püüdis varastada xx kaupluse Xx aadressil xx Kohtla-Järve müügisaalist 0,115 kg mandleid summa 1,24 €. Osa mandlitest sõi koheselt kohapeal ära ning ülejäänud kauba viskas minema pärast seda, kui ta oli möödunud tasumata kaubaga

kassadest ning peeti turvatöötaja poolt kinni. Kauplusele Xx tekitatud varaline kahju on summas 1,24 € - 30.05.2013 kell 17.30 püüdis varastada xx kaupluse xxx aadressil Kohtla-Järvel xxx müügisaalist 3 šokolaadi Tallinn kaaluga 100 g/tk ja maksumusega 0,86 €/tk, kokku summale 2,58 € ja 3 šokolaadi Milka kaaluga 100 g/tk ja maksumusega 1,18 €/tk, kokku summas 3,54 €, peites kauba endale varrukasse, kuid oli pärast kassast möödumist kaupluse töötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning G.I tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud - 03.06.2013 kell 11.56 varastas vaba juurdepääsu teel xx asuvast valveta parklast xxx kuuluva jalgratta 17 Op tima SH maksumusega 130,38 €. xxx tekitatud varaline kahju on 130,38 € - ajavahemikul 15.08.2014 kell 19.40 - 16.08.2014 kell 07.00 varastas vaba juurdepääsu teel xx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xxx (registreerimismärk xx) äramurdmise teel kaks küljepeeglit, rikkudes nende kinnitused. Vasaku peegli maksumusega 455,63 €. Parema peegli pillas lahkudes sõiduki lähedale maha. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varalist kahju kokku 971 € - ajavahemikul 15.08.2014 kell 20.00 - 16.08.2014 kell 07.00 varastas vaba juurdepääsu teel xxx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xx (registreerumismärk xx) kaks küljepeeglit maksumusega 562,10 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varalist kahju kokku 1930,20 € - ajavahemikul 15.08.2014 kell 17.00 - 16.08.2014 kell 09.00 varastas vaba juurdepääsu teel Jõhvis xxx maja juurde pargitud xxx kuuluvalt autolt xx (registreerimismärk xx) kaks küljepeeglit maksumusega 440,71 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati xx varaline kahju 784,24 € - 16.08.2014 kell 3.20 varastas vaba juurdepääsu teel Jõhvis xx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xx (registreerimismärk xx) kaks küljepeeglit maksumusega 250 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varalist kahju 350 € - 16.08.2014 kell 04.30 - kell 06.00 varastas vaba juurdepääsu teel Jõhvis xxx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xxx (registreerimismärk xx) kaks küljepeeglit maksumusega 1000 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varalist kahju 1200 € - ajavahemikul 15.08.2014 kell 21.00 - 16.08.2014 kell 07.00 varastas vaba juurdepääsu teel Jõhvis xx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xxx (registreerimismärk xxx) kaks udutuld ja kaks esistange liistu, kokku summale 100 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varaline kahju 116 € - ajavahemikul 15.08.2014 kell 21.00 - 16.08.2014 kell 07.00 varastas vaba juurdepääsu teel Jõhvis xxx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xxx (registreerimismärk xxx) kaks küljepeeglit maksumusega 950 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varaline kahju 1000 € - ajavahemikul 15.08.2014 kell 20.00 - 16.08.2014 kell 08.00 varastas vaba juurdepääsu teel Jõhvis xxx maja juurde pargitud Xx Xx kuuluvalt sõiduautolt xx (registreerimismärk xxx) kaks küljepeeglit maksumusega 400 €. Koos taastamistööde arvestusega tekitati kannatanu Xx Xx varaline kahju 1200 € - 18.08.2014 kell 15.05 varastas vaba juurdepääsu teel kaupluse xxx juures asuvast jalgrattaparklast aadressil xx xx xx kuuluva musta-valget värvi jalgratta Minsk maksumusega 100 €. Vargusega tekitas G.I kannatanu xx xx varalise kahju 100 € - 18.08.2014 kell 16.11 varastas vaba juurdepääsu teel kaupluse Xx juures asuvast jalgrattaparklast aadressil Jõhvi xxx xx xx kuuluva bordoovärvi jalgratta xx maksumusega 150 €. Vargusega tekitas G.I kannatanu xx xx varalise kahju 150 €.

Sel moel pani G.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle G.I 08.08.2014 kell 18.30, olles kaupluse Xx laoruumi juures aadressil Kohtla-Järve xxx lõi sealset töötajat Xx xx ühe korra klaaspudeliga vastu pead, tekitades Xx xx kehavigastuse - lahtise peahaava vasakule poole pea piirkonda. Sel moel pani G.I toime teise inimese tervise kahjustamise ja löömise, s.o. KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 hakkasid kehtima Karistusseadustiku muudatused, mille kohaselt on G.I tegu kvalifitseeritav KarS §121 lg.2 p.3 järgi. Kokkulepe Prokuröri abi Kristiina Erte , süüdistatav G.I ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Xx Gromtsev sõlmisid 18.02.2015 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS §121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §199 lg.2 p.9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kahtlustatavana kinnipidamine 7 päeva (30.05.2013 – 31.05.2013, 14.08.2014 – 16.08.2014, 18.08.2014 – 19.08.2014) ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.08.2014. Välja mõista G.I-lt Xx xx OÜ kasuks 1 euro 24 senti. Välja mõista G.I-lt xxx kasuks 130 eurot 38 senti. Välja mõista G.I-lt Xx xx kasuks 971 eurot. Välja mõista G.I-lt Xx xx kasuks 190 eurot. Välja mõista G.I-lt xx xx kasuks 200 eurot. Välja mõista G.I-lt Xx xx kasuks 300 eurot. Välja mõista G.I-lt Xx xx kasuks 1200 eurot. Välja mõista G.I-lt Xx xx kasuks 116 eurot. Välja mõista G.I-lt Xx xxx kasuks 1000 eurot. Välja mõista G.I-lt Xx xx kasuks 191 eurot. G.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus G.I KarS §120 lg.1, §121 lg.2 p.3, ja §199 lg.2 p.9 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav G.I jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe.

Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab maakohus, et G.I tuleb KarS §120 (alates 01.01.2015 KarS §120 lg.1), §121 (alates 01.01.2015 KarS §121 lg.2 p.3) ja §199 lg.2 p.9 järgi süüdi tunnistada. KarS §120 (alates 01.01.2015 KarS §120 lg.1) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS §121 (alates 01.01.2015 KarS §121 lg.2 p.3) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §199 lg.2 p.9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetsete kuritegude raskust, nende toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodu alusel nõustub maakohus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppes tooduga selles osas, et kannatanu OÜ xxx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 200 eurot, kannatanu Xx xxx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 971 eurot, kannatanu Xx xx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 116 eurot, kannatanu Xx xx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 300 eurot, kannatanu Xx xxx OÜ tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 1 euro 24 senti, kannatanu Xx xx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 190 eurot, kannatanu Xx xx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 1000 eurot, kannatanu Xx xx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 191 eurot, kannatanu Xx xx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 1200 eurot, kannatanu Viru Vangla tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 130 eurot 38 senti. Asitõendid – 5 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja juures – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Asitõendid – 4 paari auto küljepeegleid, mis asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.3374 alusel Ida prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada.

Asitõendid – nuga ja auto küljepeegel, mis asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.3333 alusel Ida prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada. Asitõendid – DNA proov (4 karpi), naha osa (1 konteiner), autoukse detail, mis asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.3289 alusel Ida prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 18.02.2015 prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav G.I ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Xx Gromtsevi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.