lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10216/24

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10216/24
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10216/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.02.20151-14-10216/33Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-10216

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kriminaalasi

P.U süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu

05.kokkuleppemenetluses

veebruari

otsus

Apellatsiooni ja määruskaebuse Süüdistatav P.U esitaja

P.U ,

isikukood: XXX, varem Süüdistatav kriminaalkorras karistatud. Prokurör Ringkonnaprokurör Lauri Talumäe Kaitsja

Vandeadvokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatava P.U apellatsioon tema KarS § 424 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 05. 02. 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-10216 muutmata ja süüdistatava P.U määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.P.U on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et juhtis tahtlikult 15.06.2014 kella 21.59 ajal Harjumaal Tallinnas Rahu teel, suunaga Peterburi tee poole, mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,52 mg/l, laiendmääratusega +/- 0,14 mg/l, lugedes lõplikuks tulemuseks 1,38 mg/l). Seeläbi rikkus P.U liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega pani P.U toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Maakohus tunnistas P.U süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistas teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust eelmise - 09.08.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 11 kuu 13 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 1(üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks P.U kahtlustatavana kinnipidamise aja s.o 15.06.2014.a. Tõkendi, vahistamine, tühistas kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis lisakaristusena P.U ́lt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 (kolmeks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustas P.U 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kuriteo toimepanemise vahendi mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXXXXX, mis asub koos registreerimistunnistuse ja võtmetega Rahumäe tee 6/1 Tallinn. Sõidukis olevad P.U isiklikud asjad tagastas pärast kohtuotsuse jõustumist P.U ́le. Mõistis P.U ́lt välja sundraha 585.- (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kaitsjatasu eeluurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest summas 264.- eurot riigi kanda. Määras, et sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

APELLATSIOON:

3.Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu otsus. Kokkulepe ei olnud kooskõlas tema tegeliku tahtega. Prokurör hirmutas teda ja seletas ebaõigesti, et tema suhtes KrMS § 341 lg 5 ei kehti. Võttis hirmust kokkuleppe vastu. Üldmenetluses saaks ta end paremini kaitsta karmi karistuse ja üle jõu käivate rahaliste nõuete vastu.

MÄÄRUSKAEBUS:

4.Süüdistatav palub teda täielikult vabastada menetluskulude tasumisest. Ta ei saa invaliidsuse tõttu vangistuses viibides tööl käia, seega kindel sissetulek puudub. Ka vabaduses jagub talle

invaliidsuspensionist vaid hädapäraste asjade soetamiseks, mistõttu pole inimlik temalt menetluskulusid välja mõista.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5.KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Süüdistatav on apellatsioonis sisuliselt märkinud, et kohus on rikkunud menetlusõigust kuna kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema vaba tahe. Seega on süüdistatav viidanud kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisele, mille osas KrMS § 318 lg 4 apellatsiooniõiguse annab. Samas aga kolleegium, tutvudes nii kriminaalasi materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on 01.12.2014 aastal prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlminud kokkuleppe, kus on nii süüdistuse sisu, kui ka toimepandule antud kvalifikatsioon kui kokkulepitud karistuse liik ja määr ära toodud. Samuti on kokkuleppes esitatud kahtlustatava õigused kokkuleppemenetluses ja menetluse tagajärjed ( t.lk.77-78). 05.02.2015 aastal toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt / t.lk. 16/ on süüdistatav kinnitanud, et saab aru milles teda süüdistatakse, tunnistab oma süüd. Kokkuleppe sisu on arusaadav, on kokkuleppega nõus, jääb kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult, keegi teda sundinud ei ole. Ka kaitsja, kes osales ka kokkuleppe sõlmimisel, on jäänud kokkuleppe juurde, seejuures kinnitanud et P.U sõlmis kokkuleppe vaba tahte alusel. P.U oli enne viimast kohtuistungit kahe kuu jooksul võimalus loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav nii ei toiminud. Ka kohtuistungil, mis toimus kaitsja osavõtul, oli süüdistataval, enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, võimalik loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele ning asjaolu, et süüdistatav pärast maakohtu otsust soovib kokkuleppest loobuda pole käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Apellatsioonis tehtud viide KrMS § 341 lg 5 pole asjakohane, kuna mõistetav karistus tulenes kokkuleppest, mis omakorda oli prokuratuuri, kaitsja ja süüdistatava poolt varem kokku lepitud. Erinevalt kokkuleppemenetlusest pole üldkorras arutatavas kriminaalasjas süüdistataval võimalust karistusmäära osas läbirääkimisi pidada. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
6.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule seadusliku võimaluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda.

Maakohtu istungil on kaitsja palunud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ning ka väljamõistmise ajatamist. Süüdistatav ei ole maakohtus menetluskulusid puudutavas osas mingeid taotlusi esitanud. Maakohus ongi otsuses, juhindudes KrMS § 180 lg 3, põhistatult osa menetluskulusid ja nimelt õigusabi osutamisega seotud kulud jätnud koguulatuses riigi kanda. Ainukeseks väljamõistetavaks menetluskuluks on sundraha. Samuti on kohus KrMS § 313 lg 1 p 7 alusel menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega pikendanud 12 kuu võrra. Seega on kohus täielikult kaitsja poolt esitatud taotluse rahuldanud. Täies ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist KarS § 180 lg 3 ei võimalda, mistõttu P.U sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu. Juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 15.02.2015 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ivi Kesküla

Pavel Gontšarov

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.