lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10081/18

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 04.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-10081/18
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4672
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10081/34Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-10081

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karistatus

Harju Maakohus 04.03.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja 1-14-10081 (14230106730) kohtunik Ingrid Kullerkann rahvakohtunikud Viljar Kimmel ja Aino Kiiver Marlee Kruusimäe Darja Kolodijeva Vahur Verte Vitali Širini süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 2 ja 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Vitali Širin, isikukood 37108250248, elukoht XXX, määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, ei tööta. Natalia Suvorova (kokkuleppel) 11.06.2014-12.06.2014 13.06.2014 vahistamine Pärnu Maakohtu 28.05.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4089 KarS § 183 lg 1, § 184 lg 2 p 2 järgi

RESOLUTSIOON

7.-

Vitali Širin süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud. Vitali Širin süüdi tunnistada KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Vitali Širinile liitkaristus vangistus 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vitali Širini karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.06.2014. a. Vitali Širini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse kohtuotsuse jõustumisel Vitali Širinile kuuluv raha summas 280,00 eurot, mis on kantud Politsei-ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid: narkootilised ained, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le;

-

üksteist minigripp kilekotti, üks läbipaistev plastämber Merikapsas majoneesiga 200 grammi, elektronkaal, üks fooliumpaber, kaks suuremat minigripp kilekotti (milles oli üksteist minigripp kilekotti), üks kasutatud fooliumpaberirull, üks mustast metallist korpusega prožektor, kaks läbipaistvat helesinist neljakandilist veekanistrit, kolm suurt minigripp kilekotti, millest ühes on kokku 48, teises kokku 90 ning kolmandas kokku 100 väikest minigripp kilekotti, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
8.Vitali Širinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 72,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1752,00 eurot.
9.Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 2799,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks igal kuul 233,25 eurot.
10.Jätta DNA-ekspertiisi kulu summas 1767,00 eurot riigi kanda Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib kohtuotsusele 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

1.Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad
1.1.Vitali Širinit süüdistatakse selles, et tema kasvatas isikuna, kes on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.05.2009.a otsusega nr 1-09-4089 mõistetud süüdi KarS § 183 lg 1, § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 11.06.2014 a kellani 15.30 ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXXkahte kanepitaime, mille kogumass oli kuivatatult kokku 14,45 grammi ning mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli üle 0,2% (vastavalt ekspertiisiaktile oli nimetatud kanepitaimede THC sisaldus 0,74%). Nimetatud taimed leiti ja võeti 11.06.2014.a kell 15.30 Vitali Širini Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt ära. Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega pani Vitali Širin isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Vitali Širinit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult omandas uuesti

eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 11.06.2014 a, kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 157,94 grammi (puhtal kujul vähemalt 21,582 grammi metamfetamiini), metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldava pooliku tableti kogumassiga 0,19 grammi ja narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 19,19 grammi, so erinevaid narkootilisi aineid kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses. Osundatud narkootilistest ainetest osa, narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 8,83 grammi (puhtal kujul 1,21 grammi metamfetamiini) hoidis Vitali Širin ebaseaduslikult enda valduses kuni 11.06.2014 a kellani 14.38, mil ta Tallinnas XXXmaja trepikojas kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Osundatud narkootilistest ainetest ülejäänud osa, narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 149 grammi (puhtal kujul 20,372 grammi metamfetamiini), metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat poolikut tabletti kogumassiga 0,19 grammi ja narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 19,19 grammi hoidis Vitali Širin ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXXkuni 11.06.2014 a kellani 15.30, mil narkootilised ained tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus Vitali Širini poolt vabatahtlikult välja anti ning politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Vitali Širin isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.Vitali Širin tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi. Narkootilisi aineid omandas ja valdas ta vaid enda tarbeks. Kaitseakti kohaselt käsitleb prokurör Vitali Širini karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi. Seda ei ole kriminaalasja materjalidega tuvastatud. Vitali Širin on tunnistanud, et ta omandas ja valdas narkootilisi aineid vaid enda tarbeks ja tal puudus kavatsus neid realiseerida ning teenida sellelt vaheltkasu. Eelmise kohtuotsusega määratud katseajal suutis Vitali Širin elada seaduskuulekat elu ja soovib karistuseks lühemaajalist vabadusekaotust.
2.Kohtus uuritud tõendid Kohus uuris järgmisi tõendeid: süüdistatav Vitali Širini poolt 25.02.2015 toimunud kohtuistungil antud ütlused, Vitali Širini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tl 13), Vitali Širini elukohas teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll (III kd tl 4-6), narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN0625 (III kd tl 7-10), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastus järelepärimisele enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta (III kd tl 11), DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0819 (III kd tl12-21); asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll (III kd tl 22-25), Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.05.2009.a otsus nr 1-09-4089 (III kd tl 26-38), Maksu- ja Tolliameti tõend Vitali Širini maksustatava tulu kohta aastal 2013 (III kd tl 39).
3.Kohtu seisukoht 3.1 KarS § 188 näeb ette vastutuse unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 kohaselt unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Nimetatud süüteokoosseisus tuleb taimede kasvatamise all mõelda seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ning taime arengu tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega (KarS. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2009, lk 506507). Teo asetleidmine ja selle toimepanemine Vitali Širini poolt on tõendatud tema elukohas 11.06.2014 toimunud läbiotsimise protokolliga, mille kohaselt andis Vitali Širin vabatahtlikult välja ukse kõrvalt kaks kanepitaime sarnast taime. Süüdistatava ütluste kohaselt kasvatas ta neid taimi enda jaoks. Seemned sattusid tema kätte siis, kui eelmine kord marihuaanat ostis. Viskas lihtsalt seemned mulda ja need hakkasid kasvama. Taimed olid umbes 150 cm pikad. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja kanepis töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN0625 kohaselt oli leitud taimede kogumass kuivatatult 14,45 grammi ning tetrahüdrokannabinooli sisaldus 0,74%. Vitali Širini ütlustest tulenevalt seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub. Seega on tegu toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. 3.2 KarS § 184 nägi teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Vitali Širin 11.06.2014 kella 14:38 ajal kinni Tallinnas, XXX maja trepikojas. Kinnipidamisel võeti ära särgi taskus olnud suitsupakist 10 soonkinnisega kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 14E-AN0625 kohaselt sisaldas 10 minigrip kilekotis olev helekollane pulber massiga 8,83g 17% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris oli 1,21 g metamfetamiini. Lisaks sisaldas pulber alla 1% amfetamiini. 11.06.2014 kell 15:30 alustati Vitali Širini elukohas aadressil XXXläbiotsimist. Läbiotsimise protokolli kohaselt andis Vitali Širin vabatahtlikult välja ning leiti järgmised ained ja esemed: 1) kööginurgas külmkapi alumiselt riiulilt kollase kaanega läbipaistvast plastikust ämber, milles kummiga ümbritsetud musta värvi kilest nutsakas heleda pulbrilise ainega. Kaal ilma ämbrita ca 153 g. Ekspertiisiakti nr 14E-AN0625 kohaselt mustas kilekotis olev helekollane pulber massiga 148,4 g sisaldab 17% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris on 20,3 g metamfetamiini. Lisaks sisaldas pulber alla 1% amfetamiini.

2) arvutilaua sahtlist metallist karbist soonkinnisega kilekott, milles sinist värvi tundmatu aine tükk. Ekspertiisiakti nr 14E-AN0625 kohaselt mingrip kilekotis olev helesinine poolik tablett massiga 0,10 g sisaldab metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mille protsentuaalset sisaldust ei ole võimalik aine vähesuse tõttu määrata. 3) kööginurgas külmkapi ukse seest kaks soonkinnisega kilekotti, millest ühes roheline taimne aine ning teises soonkinnisega kilekotid taimse ainega. Ekspertiisiakti nr 14E-AN0625 kohaselt suures mingrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 9,15 g ja 11 mingrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga kokku 10,04 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14%. 4) kööginurgas külmkapi ukse seest ülevalt sahtlist üks soonkinnisega kilekott heleda pulbrilise ainega. Ekspertiisiakti nr 14E-AN0625 kohaselt minigrip kilekotis olev helekollane pulber massiga 0, 60 g sisaldab 15% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris on 0, 072 g metamfetamiini. Lisaks sisaldab pulber alla 1% amfetamiini. 5) arvutilaua sahtlist elektroonilised kaalud pulbrilise aine jääkidega. Ekspertiisiakti nr 14EAN0625 kohaselt elektronkaalul leidub amfetamiini, metamfetamiini ja kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 14E-GE0819 kohaselt võeti proovid Vitali Širini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning tema elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud objektidelt. Vitali Širini kinnipidamisel ära võetud mingrip kilekottidelt saadi ühelt pakendilt DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Vitali Širini DNA profiiliga. Vitali Širini DNA profiili esinemissagedus on eestlaste populatsioonis 5,6x10-21, seega esineb nimetatud profiil eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,8x1020. Ülejäänud proovide puhul saadi DNA analüüsil: 1) täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Vitali Širini DNA profiiliga; 2) täisprofiil, mis on pärit ühelt isikul. Kõik selles DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Vitali Širini DNA profiilis; 3) täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Vitali Širinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vitali Širini ütluste kohaselt omandas ta metamfetamiini umbes kuu aega enne kinnipidamist isiku käest, kelle nimi oli vist Raivo. Narkootilised ained omandas ta isiklikuks kasutamiseks, oli võimalus soetada selline kogum ja võttis need pikemaks ajaks, tulevikuks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, metamfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiekspert Mailis Tõnissoni 16.12.2011 arvamuse kohaselt narkojoobe tekitamiseks 10-le isikule on piisav kogus amfetamiini puhul 1,3 g, metamfetamiini puhul 0,3 g, metüleendioksümetamfetamiini puhul 1,4 g ja marihuaana puhul 7,5 g. Seega Vitali Širin hoidis (valdas) suures koguses narkootilisi aineid. Širini ütlustes nähtuvalt tarvitas ta narkootilisi aineid ise. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Seega eelnes narkootiliste ainete hoidmisele nende omandamine. Riigikohus on otsuses 3-1-1-17-13 p 13.3 asunud seisukohale: Tulenevalt KarS § 184 lg 1 tekstist on nii narkootilise kui ka psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitatavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Vitali Širini ütlustest nähtuvalt on tegu toime pandud kavatsetult. Ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub. Alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 184 redaktsioon näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. KarS § 184 senine käitlemistegude mitteammendav loetelu asendati mõistega „käitlemine“, millise sisustab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3. Nimetatud sätte kohaselt sisustatakse mõiste käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Seega on teod, milles Vitali Širinit süüdistatakse, jätkuvalt karistatavad.

3.3.Kuivõrd Vitali Širin on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.05.2009. a otsusega nr 1-094089 süüdi tunnistatud KarS § 183 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Teod on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteo. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Vitali Širin on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.
4.Karistus

Vastavalt toime pandule tuleb isikuid karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lg 2 näeb ainsa sanktsioonina ette vangistuse, mille määr on 3-15 aastat. KarS § 188 näeb ainsa sanktsioonina ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 4.1 Karistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Arvestades käideldud narkootilise aine kogust, saab isiku süüd lugeda keskmisest väiksemaks. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud omakasu motiiv (KarS § 58 p 1). Omakasu motiiviks loetakse soovi saada mistahes ainelist kasu. Vitali Širini poolt käideldud metamfetamiini kogus (21,582 g puhast ainet) ei ole omane isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogusele. Nimetatud aine ühekordne keskmine kogus on 0,03g. Seega piisas leitud kogusest narkojoobe tekitamiseks 719 inimesele. Vitali Širini kinnipidamisel leiti tema särgi taskust 10 soonkinnisega kilekotti metamfetamiiniga, kaaluga 8,83g milles oli puhast ainet kokku 1,21g. Širini enda ütluste kohaselt oli see tal kaasas isiklikuks tarbimiseks, kuivõrd ta oli minemas paariks nädalaks vanemate tallu Raplamaal. Selline väide ei ole eluliselt usutav. Vitali Širinil ei olnud tema kinnipidamise protokollist nähtuvalt kaasas esemeid, millest võiks järeldada soovi pikemaks ajaks kodust lahkuda. Širini väited tema poolt korraga tarvitatava metamfetamiini koguse osas on vastuolulised. Algselt väitis ta, et kasutas korraga pool grammi, siis, et 1 g või poolteist. Širini juurest leiti kokku metamfetamiini segu 197,58 g. Seda poole kuni pooleteise grammi kaupa tarbides, piisaks kasutamiseks ligikaudu 132 kuni 400 korraks. Süüdistatava ütluste kohaselt tarbis ta segu 2 nädala jooksul 2-3 g, seega kuluks kuus keskmiselt 5 g. Narkootilise aine omandamine isiklikuks otstarbeks koguses, millest piisaks tarbimiseks enam kui kolmeks aastaks, ei ole eluliselt usutav. Narkootilise aine kogus ja selle kaasaskandmine pakendatuna doosideks viitavad narkootilise aine omandamisele ja valdamisele isikliku tarbimise kõrval ka omakasu motiivile. Eeltoodust johtuvalt esineb Vitali Širini teos omakasu motiiv, mis on karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 1 mõttes. Asjaolu, et isikut on varasemalt karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, kohus eripreventiivsete kaalutluste puhul ei arvesta. Teo korduv toime panemine on KarS § 184 lg 2 p 2 kohaselt kvalifitseeriv tunnus ning sellest lähtuvalt on seadusandja määratlenud sanktsiooni piirid. KarS 12. peatükki koondatud süüteod on suunatud rahvatervise kaitsele - kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. Kohtu hinnangul vajab ühiskond selget signaali sellest, et sadadele inimestele narkojoobe tekitamiseks piisava koguse narkootilise aine käitlemisele järgnev karistus on range.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kohaseks karistuse määraks vangistuse, mis ületab mõnevõrra sanktsiooni alumist neljandikku. Kohus otsustab Vitali Širini süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega 6 aastat ja 6 kuud. 4.2 Karistus KarS § 188 lg 2 p 2 järgi. Arvestades kasvatatud kanepitaimede hulka, saab isiku süüd lugeda pigem väikeseks. Karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus. Kohtu hinnangul täidab antud kuriteo puhul nii karistuse eripreventiivseid kui ka üldpreventiivseid eesmärke karistus, mis jääb sanktsiooni miinimumi lähedale. Kohus otsustab Vitali Širini süüdi tunnistada KarS § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Arvestades toime pandud tegude sarnast iseloomu, on võimalik lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

5.Konfiskeerimine KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.11.2014 määrusega nr 1-14-9157 arestiti KrMS § 142 lg 1 alusel KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Vitali Širini valdusest leitud ja ära võetud kriminaaltulu kahtlusega vara sularaha summas 280,00 eurot, mis kanti Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE701700017001577198 Vitali Širini sõnul plaanis ta paariks nädalaks minna vanemate tallu, kuna tal ei olnud vahepeal tööd. Ametlik sissetulek puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Vitali Širinil 2013. a tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist kokku 820,00 eurot. Vitali Širini korteri läbiotsimisel leiti sularaha 1x50, 8x20,, 4x10 ja 6x5 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-28-14 sedastanud järgmist (p 30.3): KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes ei ole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu ei ole nõutav seegi, et laiendatud konfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude

kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 11). Eelpooltoodu alusel saab asuda seisukohale, et kuriteo olemuse, Vitali Širinil legaalse sissetuleku puudumise tõttu on alust eeldada, et Vitali Širin teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Vitali Širin ei ole esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute legaalsuse kohta. Eeltoodut aluseks võttes ning tuginedes KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 kohus otsustas kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Vitali Širinilt 280,00 eurot.

6.Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: - narkootilised ained, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le; - üksteist minigripp kilekotti, üks läbipaistev plastämber Merikapsas majoneesiga 200 grammi, elektronkaal, üks fooliumpaber, kaks suuremat minigripp kilekotti (milles oli üksteist minigripp kilekotti), üks kasutatud fooliumpaberirull, üks mustast metallist korpusega prožektor, kaks läbipaistvat helesinist neljakandilist veekanistrit, kolm suurt minigripp kilekotti, millest ühes on kokku 48, teises kokku 90 ning kolmandas kokku 100 väikest minigripp kilekotti, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
7.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel,

muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 12.09.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0819. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 2679,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 47 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 47 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (III kd tl 14). Ekspertiisiakti kohaselt esitati DNAekspertiisiks: sigaretipakist 10 tk soonkinnitusega kilekotti, milles tundmatu hele pulbriline aine; 1 tk plastämber, milles mustas kilekotis tundmatu hele pulbriline aine (märkus. pakendis nr 2 esitati plastämber, milles oli musta värvi kilekott, mille ümber oli kumm ja milles oli aine); 1 tk soonkinnisega kilekott, milles tundmatu hele pulbriline aine (märkus. Ekspertiisiks esitati pakend nr 7, milles oli minigrip kilekott ainega); soonkinnisega kilekotid, milles roheline taimne puru (märkus. Pakendis nr 9 esitati minigrip kilekott, milles oli taimne aine, ja minigrip kilekott, milles oli 11 minigrip kilekotti taimse ainega); Märkus. Lisaks esitati pakendid 3-7, mis edastati avamata narkootilise aine ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 16 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena.

Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Vitali Širinilt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule DNA ekspertiisi nr 14E-GE0819 kulu summas 912,00 eurot (16x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 1767,00 eurot (2679-912) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Asjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis nr 14E-AN0625 maksumusega 840,00 eurot. Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel Vitali Širinilt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 72,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1752,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse vähendada sundraha, kuivõrd Vitali Širini ühiskonda sisse elamine on raske ja samuti taotles vähendada DNA-ekspertiisikulu. Kohus vähendas juba DNA ekspertiisikulu. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Eeltoodust johtuvalt Vitali Širini kaitsja taotlus sundraha vähendamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd selleks puuduvad erandlikud asjaolud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Vitali Širini majanduslikku olukorda arvestades on menetluskulud märkimisväärselt suured. Vitali Širinil tuleb kanda pikk vanglakaristus. Kuigi vanglas viibides on Vitali Širinil võimalik tööd teha, ei ole ta võimeline menetluskulusid tasuma ühe kuu jooksul. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 2799,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks igal kuul 233,25 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Kohtunik

Viljar Kimmel rahvakohtunik

Aino Kiiver rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.