Kriminaalasi nr. 1-15-1613
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 28.02.2015.a. Tallinnas
Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk
Aime Ivanson Maire Viksi Katrin Tron Riine Lumiste Natalia Senkevitš
Süüdistatav
H.I, isikukood XXX, kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, viimati 09.10.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja KrMS § 238 ja KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 21 päeva, karistusaja algus 19.04.2014.a. vabanes karistuse kandmiselt 10.12.2014 Elukoht: XXX Ei tööta Kinni peetud 26.02.2015 kell 18:00
Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
KarS § § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi lühimenetlus (kiirmenetluse korras) 15231600295
Süüdi mõista H.I KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks kuud vangistust.
KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks H.I suhtes tõkendit – vahistamine alates 28.02.2015.a. ja võtta H.I vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 26.02.2015.a. Tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsuse mittejõustumise korral karistuse ärakandmise ajaks – karistuse ärakandmisel.
Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista H.I-lt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 ja § 256 5 lg 2, alusel sundraha – 292.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 156 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata H.I kriminaalmenetluse kulude kogusummas 448.50 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 37.38 eurot, 12. kuul 37.32 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (maksegraafik koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse H.I-le eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Süüdistus H.I olles isikuks kes on varem korduvalt toimepannud vargusi ning korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, viimati 09.10.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi, uuesti 26.02.2015 kella 18.00 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kaubamaja AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Viru Väljak 4 Betty Barclay nahkjaki maksumusega 349.99 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega oma tahtliku tegevusega H.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 25 lg 2- 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht H.I tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. H.I nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav ei soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatava poolt toimepandud varguse katse on tõendatud: 1) Tallinna Kaubamaja avaldusega nr 31/15, millest nähtub, et 26.02.2015.a. kella 18:00 ajal Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas avastati isiku kinnipidamisel kaubamajale kuuluvat maksmata kaupa, s.o nahkjakk Betty Barclay XXX, maksumusega 349.99 eurot. Kaup tagastatud rikkumata kaubamajale; 2) Tunnistaja Jana Klimenko ütlustega, mille kohaselt märkas ta Tallinna Kaubamaja valvekeskuse kaameras 26.02.2015.a. kella 17:35 ajal Naistemaailma teisel korrusel naist, kes võttis kolm Betty Barclay jopet müügiriiulilt ja suundus proovikabiini, väljudes pani kaks jopet tagasi. Mõne aja pärast möödus kell 18:00 ajal kassast ja turvaväravast, isik peeti kinni, kontrolli käigus võttis naisterahvas ise kotist välja Betty
Barclay nahkjaki, maksumusega 349.99 eurot, koos etiketiga, põuest riidepuu ja lõigatud turvaelemendi. Lisaks olid tal kotis tangid ja käärid; 3) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli 26.02.2015.a. kell 18:00 ajal Tallinnas Viru väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamaja Naistemaailmast nahkjakki Betty Barclay varastada üritanud isikuna kinni peetud H.I: 4) Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt 26.02.2015.a. kell 19:15 võeti hoiule muude esemete kõrval ka kaks paari kääre ja tangid; 5) Süüdistatav H.I on ülekuulamisel tunnistanud ennast täielikult süüdi. Ta tunnistas, et läks 26.02.2015.a. kella 18:00 paiku Tallinna Kaubamajja. Seal võttis riiulilt 3 nahkjakki, eemaldas proovikabiinis ühe nahkjakki küljest tangidega turvaelemendi ja pani jaki kotti, tagastas kaks nahkjakki müügisaali, läks kassast mööda, jättes ühe nahkjaki eest maksmata. Ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Varastas enda jaoks. Kuritegu jäi katse staadiumi, mistõttu on kvalifikatsioon läbi KarS § 25 lg 2 õige. Õige on ka varguse katse toimepanemine H.I puhul süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. (RKKK 3-1-1-87-08 p 10). Kuna H.I on eelnevalt korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, saab väita, et varastamine on jätkuvalt tema elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on H.I kuus kehtivat kriminaalkaristust, kõikide puhul on teda karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Viimati on H.I mõistetud süüdi ja karistatud Harju Maakohtu 09.10.2014.a. otsusega KarS § 199 lg.2 p 9-§ 25 lg 2 järgi reaalse vangistusega (varguse katsed oli toime pandud 27.03. ja 18.04.2014.a.). Kusjuures KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 04.02.2014.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata vangistuse võrra. H.I vabanes karistuse kandmiselt 10.12.2014.a. uue kuriteo pani H.I toime peale vabanemist kahe kuu möödumist. Seega on H.I ühe aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu. Kohus leiab, et H.I pani talle süüks arvatud kuriteo toime kavatsetult, sest tema ütlustest nähtub, et läks proovikabiini ja lõikas tal kaasasolnud tangidega ära turvaelemendi, pani jope kotti ja seejärel lahkus kaubamajast kauba eest maksmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Nahkjakk Betty Barclay tagastati kauplusele, kahju puudub. Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna H.I on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, s.h ka reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning tal puudub töökoht, seega puudub tal ka kindel sissetulek. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem üksteist korda kriminaalkorras karistatud, mõistetakse järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada H.I miinimumi lähedases määras, s.o 6 kuulise vangistusega, kuna H.I on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti arvestab kohus, et tegu oli ühe varguse episoodiga, mis jäi katse staadiumi. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb H.I-le mõistetud karistust vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Karistuse algust hakata lugema alates kinnipidamisest, s.o 26.02.2015.a.
Kohus leiab, et H.I suhtes tuleb KrMS § 130 lg 4 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.02.2015.a. Seda põhjendusega, et kohtul puudub kindlus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi kuritegusid, sh. ka varavastaseid kuritegusid. Sellist võimalikku ohu prognoosi näitab eelkõige H.I varasem käitumine. Harju Maakohtu 04.02.2014.a. otsusega mõisteti isik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ja juba kuu aega hiljem (27.03.2014) pani ta toime järgmise varguse katse. Viimati nimetatud põhjusel ei nõustu kohus ka süüdistatava palvega asendada käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus üldkasuliku tööga. H.I põhjendus, et ta ei jõudnud 04.02.2014.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusena üldkasuliku töö tunde ära teha, sest karistus pöörati täitmisele, ei ole kohtu hinnangul arvestatav põhjendus. Süüdistatav jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu kohaldati tema suhtes 19.04.2014.a. Harju Maakohtu määrusega tõkendit- vahistamine. See oligi põhjuseks, miks ta ei saanud enam üldkasuliku töö tunde teha. H.I ei ole teinud varasematest karistustest mingitki järeldust, ta jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole välistatud ka kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine. H.I on varasemalt karistatud ka reaalse vangistusega, isik ise soovis karistusena üldkasulikku tööd. Seega ei ole välistatud H.I pakku minemine. Kohus leiab, et on põhjendatud H.I koheselt karistuse kandmisele saatmine. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda.
KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 292.50 eurot. Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest kokku 156 eurot, mis kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud. Kohus juhindub KrMS § 2561 , § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, § 313 . Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 23.03.2015. kell 13.00.
Eeluurimiskohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.