1-14-1392/34 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Valida F.F-ile tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Edasikaebamise kord Määruse peale tõkendi valimise osas võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.04.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1392 tunnistati F.F süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti talle karistusega 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati F.F-ile mõistetud karistus, 6 (kuus) kuud vangistust, üldkasuliku tööga 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati F.F üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.04.2014 kohtuotsus jõustus 07.05.2014. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.10.2014 kohtumäärusega jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva erakorraline ettekanne F.F-i suhtes karistuse täitmisele pööramisest rahuldamata. Kohtumäärus on jõustunud. 11.02.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne F.F-i suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Juhul, kui F.F ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku võtta F.F vahi alla KrMS § 429 lg 1 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune F.F hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning rikub registreerimiskohustust. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 26.01.2015. F.F on talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst, sooritanud erakorralise ettekande koostamise ajaks 165 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata 195 tundi üldkasulikku tööd. 17.11.2014 võetud kirjalikus seletuses põhjendas F.F 06.11.2014 töökohale mitteilmumist sellega, et tal läks reha katki ja ta läks koju, tegi selle korda ja tuli tagasi. 10.11.2014 on enda sõnul oli tund aega tööl olnud ning läks koju, kuna tal valutas pea ja oli palavik, arsti poole pole pöördunud. Tööandjat ei teavitanud. 22.12.2014 võetud kirjalikus seletuses selgitas F.F, et käis töökohal vaid 4 päeva, ülejäänud 22 päeva ei saanud käis, kuna tal valutas selg, arsti pole ei pöördunud. 02.02.2015 võetud kirjalikus seletuses selgitas F.F , et ajakava kohaselt 23.12.2014-03.01.2015 viibis ta töökohal, vaid 02.02.2015 ilmus töökohale, kuigi seal kedagi ei olnud ning ta läks koju. 03.03.2015 kohta

väitis F.F, et oli antud päeval tööl, kuid talle öeldi, et ta on alkoholijoobes ning ta läks sealt ära. Samas seletuses selgitas F.F 26.01.2015 registreerimisele mitteilmumist sellega, et ta ei saanud tulla, kuna tal suri lähedane inimene. 05.02.2015 võetud kirjalikus seletuses märkis, et hilines ÜKT töökohale, kuna kaotas kinda ja läks koju. Hilinemise tõttu saadeti koju tagasi. Esmakohtumine kriminaalhooldusosakonnas F.F-iga toimus 19.05.2014, mille käigus selgitati hooldusalusele õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi üldkasuliku töö sooritamata jätmise ja kontrollnõuete rikkumise korral. Tutvustati võimalikke töötamise kohti. Valiti välja sobiv töökoht F.F-i elukohast ja võimalustest lähtuvalt. Selgitatust arusaamist F.F kinnitas allkirjaga õiguste ja kohustuste lehel. 12.09.2014 oli koostatud erakorraline ettekanne, mille kohus jättis rahuldamata. 22.10.2014 kriminaalhooldusalusele oli taas selgitatud tema õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi üldkasuliku töö sooritamata jätmise ja kontrollnõuete rikkumise korral. Need olid talle arusaadavad. 22.10.2014 oli koostatud F.F-ile uus ajakava 49 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikul 27.10-15.11.2014. F.F sooritas vaid 45 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnikku ja juhendajat ei teavitanud mitteilmumise põhjustest. 17.11.2014 koostatud ajakava üldkasuliku töö 104 tunni sooritamiseks Sillamäe Linnavalitsuses ajavahemikul 19.11-19.12.2014. F.F sooritas vaid 16 tundi üldkasulikku tööd, põhjendades seda haigestumisega. Arsti poole ei pöördunud. Seoses antud asjaoluga oli 22.12.2014 tehtud kirjalik hoiatus. 22.12.2014 koostatud ajakava ajavahemikul 23.12-03.01.2015 järgi planeeritud 28 tundi üldkasulikku tööd, nendest sooritatud vaid 8 tundi. 03.02.2015 koostatud ÜKT ajakava ajavahemikul 04.02-06.03.2015. Juba esimesel tööpäeval F.F ilmus töökohta AS MEKE Sillamäe hilinemisega, kasutas juhendaja J Ž suhtes solvavaid sõnu, mistõttu oli töökohalt kõrvaldatud. F.F oma käitumise ja suhtumisega on näidanud soovimatust täita talle määratud kohustust ning ta suhtub vastutustundetult üldkasuliku töö ja registreerimiskohustuse täitmisesse. Karistusregistri andmetel ei ole F.F uusi süütegusid toime pannud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja registreerimiskontrollnõude mittetäitmisega F.F selgelt väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda, ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma üldkasuliku töö tegemise käigus. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata F.F-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.04.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune F.F palus mitte pöörata karistus täitmisele ning anda talle võimalus ÜKT tegemiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek F.F-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune F.F rikub kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 26.01.2015. Sellega rikkus F.F KarS § 75 lg 1 p 2. Samuti hoidub F.F üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. F.F on talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst, sooritanud erakorralise ettekande koostamise ajaks 165 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata 195 tundi üldkasulikku tööd. F.F-i poolt välja toodud ÜKT tundide ja kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks. F.F ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal üldkasulikku tööd teha ning täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, F.F-i seletusi, on kohus veendunud, et F.F hoidub tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kohus hindab hooldusaluse käitumist kohtuotsuste täitmisest tahtliku kõrvalehoidumisena. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine F.F-i suhtes ei ole otstarbekas. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata F.F-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.04.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1392 mõistetud karistus, 6 (kuus) kuud vangistust (360 tundi ÜKT-d), täitmisele. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, sealhulgas KarS § 69 lg 1. Alates 01.01.2015 ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Arvestades seda, et F.F tegi 165 tundi ÜKT-d, so 165 päeva ehk 5 kuud ja 15 päeva vangistust, siis ärakandmisele kuulub 15 päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3, KarS § 5 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik