Liiklussüüteod

Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Tunnistada J.R süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning vastavalt KarS § 63 lg-le 1 mõista J.R-ile KarS § 424 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa vangistusest, nimelt 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kolmeaastase katseaja jooksul J.R ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi. Osa vangistusest, nimelt 3 (kolm) kuud, kantakse ära kohe. J.R-i suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse J.R-i vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus J.R-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks J.R-i vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu J.R ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista J.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 80 (kaheksakümmend) eurot, ekspertiisi tegemise eest 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 71 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 17.02.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 25.02.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot. Määrata, et J.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa

1-15-247 alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700013231 ning selgitus „J.R , 1-15-247, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas J.R süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 22.06.2014 kella 23.10 ajal Ida-Virumaal Narva linnas Mõisa tänaval mootorsõidukit Mazda 323F registrimärgiga xxx, olles joobeseisundis, pannes seejuures toime liiklusavarii, mis seisnes selles, et ta sõitis Mõisa tänava 12 juures jalakäijate kõnniteele, kus põrkas kokku liiklusmärgiga, samuti sõitis otsa betoonist prügikastile ja istepingile. J.R tuvastati veres etanoolisisaldus 3,34 +/- 0,06 mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi veres on alkoholisisaldus 1,50 mg/g või rohkem. Seega pani J.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse J.R selles, et tema, olles karistatud KarS § 424 järgi 22.01.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-14-402 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) aastaks, milline kohtuotsus on jõustunud 08.02.2014 ja täitmisele pööratud, hoidus kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest sellega, et juhtis 22.06.2014 kella 23.10 ajal IdaVirumaal Narva linnas Mõisa tänav 12 juures mootorsõidukit Mazda 323F registrimärgiga xxx. Seega pani J.R toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 329 kriminaalvastutuse kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kooskõlas J.R-i, tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Henrik Esse vahel 09.01.2015 sõlmitud kokkuleppega nõuab

1-15-247 prokurör kohtus tunnistada J.R süüdi KarS § 424, § 329 järgi ning mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel raskema seadusesätte, so KarS § 424 järgi, 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 2 kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, so 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud, ei pöörata täitmisele tingimusel, et J.R ei pane kolmeaastase (3) katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Ta kohustub: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuistungil J.R avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.