Tallinna Ringkonnakohus 20. veebruar 2015, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number
1-14-7926
Kohtukoosseis
Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Vladislav Sokolov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2015. a otsus
Apellant
kaitsja Vladislav Sokolov
Süüdistatav
Ik: 38209052774; elukoht XXXX XX-XX, XXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXXXXXXXXXX; emakeel vene keel; ei tööta ega õpi; kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Tartu Maakohtu 12.09.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 1, 2 alusel 2kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 120 tunni ÜKT-ga.
Prokurör
Merry Tiitus
Kaitsja
Avo Pärmann
RESOLUTSIOON
Tühistada täies ulatuses Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2015. a otsus, millega mõisteti Vladislav Sokolov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi. Mõista Vladislav Sokolov KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi õigeks. Kohtumenetluse kulud – kaitsjale makstud tasu 379,20 eurot – jätta riigi kanda. Apellatsioon rahuldada.
1 (4)
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Pärnu Maakohtu 08.01.2015. a otsusega mõisteti V. Sokolov süüdi KarS § § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus V. Sokolovile mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 4 kuuni. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et V. Sokolov ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi kontrollnõudeid. V. Sokolov mõisteti süüdi selles, et ta, olles Tartu Maakohtu 12.09.2012 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 1, 2 järgi, võttis 08.05.2013 kella 16:15 ajal Pärnus XXXXXXXXX XX/X asuvast B OÜ- le kuuluvast Pärnu B kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil tööriistakohvri Makita DK1853X (väärtusega 577 eurot) ning andis selle kaupluse väliplatsil üle piirdeaiast teisel pool olevale kohtueelses menetluses tuvastamata isikule, kes selle kaupluse territooriumi läheduses asuvale tühermaale peitis. Põhjendades seisukohta, et V. Sokolovi süü on tõendatud, märkis kohus, et poe töötaja KK nägi pealt, kuidas tundmatu meeskodanik pani toime varguse, ta nägi isikut vahetult sündmuskohal, andis täpse isikukirjelduse, seesama isik oli tal kogu aeg vaateväljas. Teiste isikute ütlustega on kindlaks tehtud, et see isik peeti kinni kohapeal isikuandmete ja varguse asjaolude selgitamiseks. Kohtueelne menetlus tuvastas, et tegemist oli Vladislav Sokoloviga. Kohus leidis, et nende tõenditega on ümber lükatud süüdistatava ütlused, mille kohaselt oli ta poes vaatamas kodu remondi jaoks asju, midagi aga üle aia ei ulatanud ning ta peeti kinni alusetult.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Sokolovi kaitsja A. Pärmann, kes palub V. Sokolov KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi õigeks mõista. Apellatsioonis leitakse, et V. Sokolovi süü talle inkrimineeritavas kuriteos ei ole tõendatud. Kaitsja arvates võis tunnistaja KK eksida, kui pidas varguse toimepanijaks V. Sokolovi. Tunnistaja ütlustest võib aru saada, et näinud tööriistakohvrit üle piirde ulatanud meest, läks ta kauplusse, kusjuures too mees jäi edasi õue ja seega mingiks ajaks KK vaateväljast eemale. Kaupluses viibis vaadeldaval ajal palju inimesi ning nende hulgas võis olla ka V. Sokolovile väliselt sarnaseid. V. Sokolovi juurest ei leitud ainsatki eset, mis võimaldanuks teda seostada vargusega. V. Sokolovi enda kinnitusel viibis ta küll B kaupluses, kuid tal ei olnud soovi midagi varastada ja kellelegi ta midagi üle ei andnud.
3.Apellatsioonile esitatud vastuses leiab prokurör, et maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. Prokuröri hinnangul on Pärnu Maakohtu 08.01.2015. a otsus seaduslik ning põhjendatud. Maakohus on oma otsuses analüüsinud kriminaalasja kogutud tõendeid ning neid kogumis hinnates jõudnud õiguspäraselt süüdimõistva kohtuotsuseni. 2 (4)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus nendib, et kaitsja seisukoht, mille kohaselt kriminaalasja materjalides olevate tõendite alusel ei ole võimalik piisava kindlusega teha järeldust, et varguse pani toime just V. Sokolov, on põhjendatud. Keskseks V. Sokolovi süüd kinnitavaks tõendiks on KK ütlused – KK oli ainus isik, kes nägi pealt tööriistakohvri üle aia andmist ja just tema viidatud isiku pidas HS kinni kuni turvatöötaja saabumiseni. Maakohus on otsuses KK ütlusi hinnates märkinud: „Ta nägi isikut vahetult sündmuskohal, andis täpse isikukirjelduse, seesama isik oli tal kogu aeg vaateväljas, kuni turvatöötajate tabamiseni“ (maakohtu otsuse sõnastus muutmata). Toimikus olevad KK ülekuulamise protokollid ei kinnita maakohtu väiteid. Esiteks tuleb tõdeda, et ei 08.05.2013. a ega 13.06.2013. a toimunud KK ülekuulamise protokollis ei ole sellist KK väidet, et kohvri üle aia ulatanud isik oleks olnud tal kogu aeg vaateväljas. Kuna KK jooksis enda sõnul kohe turvatöötajaid otsima, siis ei saa välistada seda, et ta ei näinud sellest ajast, kui tööriistakohver oli edasi antud kuni V. Sokolovi kinnipidamiseni, kogu aeg tööriistakohvri üle aia ulatanud meesterahvast. 08.05.2013. a protokollis (toim.l. 12-15) sündmuste käiku kirjeldatud vaid üldsõnaliselt ja märgitud on seda, et KK palvel pidas HS V. Sokolovi kinni. 13.06.2013. a ülekuulamise protokollis on märgitud, et kui KK teavitas HS juhtunust, oli mees, kes kohvri üle aia andis, HS kõrval. Selle kohta, kas KK nägi selle meesterahva liikumist kogu vahepealse aja, protokollis andmeid ei ole. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et ülekuulamise protokollis on algul märgitud, et KK ja HS läksid kohvri üle aia ulatanud isikut otsima ning see meesterahvas tuli neile kaupluses sees vastu. Seejärel on see tekst protokollis maha tõmmatud ja tehtud parandus, et see mees oli sel ajal, kui KK HS juurde jõudis, samuti HS juures (toim.l. 17). HS kirjeldust juhtumi kohta kohtu käsituses ei ole, sest toimikust ei nähtu, et ta oleks üle kuulatud. Ka ei ole käesoleval juhul kriminaalasja materjalides turvakaamerate salvestisi, millel kajastuks kas varguse toimepanemine või V. Sokolovi kinnipidamine. Küll on turvakaamera salvestistel kajastatu kohta andnud ütlusi tunnistajana üle kuulatud kaupluse juhataja TP, kelle sõnul vaatas ta turvakaamerate salvestised enne politsei saabumist üle. Ta väitis, et salvestise kvaliteet on kehv ja sellelt ei ole võimalik tuvastada isiku nägu, ka ei ole salvestiselt näha tööriistakohvri üle aia ulatamine. Küll on võimalik tuvastada isikute liikumine. TP väitel siirdus meesterahvas, kes tööriistakohvri üle aia andis, kaupluse aiaosakonda käruga, milles oli palju esemeid. V. Sokolovi ütluste kohaselt oli tal ostukorv ning ühtki asja ta ostukorvi ei pannud (toim.l. 26). Ka KK ei ole oma ütlustes maininud seda, et meesterahval, kes tööriistakohvri üle aia andis, oleks olnud asju täis käru. Kuna turvakaamera salvestisi käesoleva asja juurde tõenditena võetud ei ole, ei saa kohus kuidagi kontrollida seda, kas salvestise alusel saaks teha järelduse, et isik, kes kinni peeti, on tema eelneva liikumise alusel see meesterahvas, kes kohvri üle aia andis. Täiesti ebaõige on maakohtu väide, et KK andis kohvri üle aia ulatanud mehe täpse isikukirjelduse. Tähelepanu väärib, et maakohtu otsuses endas tööriistakohvri üle aia ulatanud meesterahva kirjeldust ei leidu, kuigi kohus on otsuses KK ütlusi refereeritud. Seetõttu jääb arusaamatuks, mida kohus mainitud täpse isikukirjelduse all mõtleb. 08.05.2013. a ülekuulamisel ei ole KK kõnealust isikut üldse kirjeldanud. 13.06.2013. a ülekuulamisel on KK küll rõhutanud, et mees, kes kinni peeti, oli kindlasti sama, kes kohvri üle aia andis, kuid seda, 3 (4)
millel see veendumus põhineb, protokollis kajastatud ei ole. Tõsi küll, samas protokollis on eespool märgitud, et mees, kes kohvri üle aia andis, oli ruudulise lühikeste varrukatega triiksärgi ja teksapükstega ning kandis päikeseprille. Mingeid muid isikut iseloomustavaid tunnuseid KK kirjeldanud ei ole (küll on ta kirjeldanud tööriistakohvri vastu võtnud meest – tegemist oli keskmist kasvu kiilaspäise meesterahvaga, kes kandis helesinist t-särki). Seega vastupidiselt maakohtu väitele on KK kirjeldus tööriistakohvri üle aia edasi andnud mehest äärmiselt pealiskaudne, piirdudes vaid tema riietuse üldsõnalise kirjeldusega. Kuna KK on oma ütlustes osanud kirjeldada ainult nähtud meesterahva riietust, nimetamata ainsatki isiku kehaehitust, näokuju, soengut vmt iseloomustavat tunnust, seab see kahtluse alla tema veendumuse, et kinni peetud isik (V. Sokolov) oli kindlasti sama isik, keda ta nägi tööriistakohvrit üle aia ulatamas. Veelgi enam, tähelepanu väärib see, et kui KK ütluste kohaselt oli kohvri üle aia andnud mehel ruuduline lühikeste varrukatega särk ning sama väitis turvakaamera salvestisele tuginedes ka tunnistaja TP (toim.l. 10), siis V. Sokolovil oli isiku kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt seljas valge triibuline triiksärk (toim.l. 23). Seega isegi nende väga väheste ja väga üldiste tunnuste osas, mida tunnistaja KK on varguse toimepanemises osalenud meest kirjeldades nimetanud, ei vasta V. Sokolovi kirjeldus kohvri üle aia edasi andnud mehe kirjeldusele.
5.Eelnevad asjaolud kogumis annavad alust kahelda selles, kas V. Sokolov, kes varguses kahtlustatavana kinni peeti, on ikka sama isik, kes tööriistakohvri üle aia andis. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1 ja § 340 lg 2 p 1 alusel tühistada ja V. Sokolov õigeks mõista. Sellest tulenevalt pole alust talt sundraha välja mõista ning kaitsjale makstud tasu jääb KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Ringkonnakohus nendib, et kuigi V. Sokolovi peeti kahtlustatavana ligi 2 ööpäeva kinni, ei anna nimetatud kinnipidamine riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 2 kohaselt alust vabaduse võtmise eest hüvitise saamiseks. Vastav õigus on kahtlustatavana kinni peetul vaid juhul, kui ta vabastatakse seoses kahtluse äralangemisega.
/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind
/allkirjastanud digitaalselt/ Meelika Aava
/allkirjastanud digitaalselt/ Ivi Kesküla
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.