lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2154/108

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-2154/108
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1244
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2154/34Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.04.20131-13-2154/43Tallinna Ringkonnakohus30.09.20131-13-2154/103Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2154

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vladimir Holostov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Vladimir Holostovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 18.04.2013 otsusega mõisteti Vladimir Holostov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 1, § 199 lg 2 p-de 8, 9 ning § 266 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, arvestades sealjuures KarS § 238 lg 2 sätteid. Mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 12.01.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 6 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks seega 3 aastat 4 kuud 4 päeva vangistust. Karistusaja algus 18.09.2012 ja lõpp 22.01.2016.
2.Tartu Maakohtu 26.01.2015 määrusega jäeti V. Holostov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus märkis, et V. Holostovi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Kui V. Holostovi karistati kolmandat korda, mõistis kohus talle 29.11.2007 kohtuotsusega karistuse

2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati V. Holostov ennetähtaegselt Viru Maakohtu 27.02.2009 määrusega, V. Holostovil jäi ärakandmata karistuseks 10 kuud 29 päeva vangistust, katseajaga 1 aasta. Katseaeg lõppes 2010. aasta kevadel, kuid 2010. aasta juulis-augustis pani V. Holostov toime juba uued kuriteod, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusega 3 kuu 9 päeva pikkuse vangistusega, katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 12.01.2012 kohtuotsusega tunnistati V. Holostov süüdi oktoobris 2010. aastal toime pandud kuritegudes ja talle mõisteti uuesti vangistus katseajaga 2 aastat, mis algas 2012. aasta jaanuaris, kuid aprill kuni mai 2012 pani V. Holostov toime mitu erinevat vargust, 2012. aasta mais KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ja 2012. aasta septembris järjekordse varguse. Eeltoodu viitas maakohtu hinnangul sellele, et määratud katseaeg ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole varasemalt V. Holostovi mingil viisil hoidnud uute kuritegude toimepanemisest eemale. V. Holostovile on korduvalt antud võimalusi oma käitumist muuta, sh juba varem ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastades. Oma varasema elukäigu kestel ei ole V. Holostov oma elus ja käitumises mingeid muudatusi teinud.

2.2.Maakohus lisas, et vangistuse jooksul on V. Holostov tõepoolest läbinud mitmeid rehabiliteerivaid tegevusi, mis parandavad tema toimetulekut vabaduses ja motiveerivad teda hoiduma näiteks narkootikumide tarvitamisest. Maakohus tunnustas eelnimetatud tegevusi süüdimõistetu poolt enda muutmiseks. Samas leidis maakohus, et rehabiliteerivate tegevuste läbimine ei ole vältimatu garantii ennetähtaegseks vabanemiseks ega anna lõplikku kindlust, et isik enam uusi süütegusid toime ei pane.
2.3.Maakohus märkis, et V. Holostovi on karistuse kandmise ajal aastatel 2013 – 2014 kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis tähendab, et ta on korduvalt rikkunud vangistuses kehtestatud reegleid ega ole suutnud alluda kehtestatud korrale. See vähendas maakohtu usku, et vabaduses olles V. Holostov kehtestatud kriminaalhoolduse tingimusi ja nõudeid täidab. Maakohus lisas, et praeguse karistuse kandmise ajal on saanud V. Holostov garantiikirja temale elukoha võimaldamise kohta XXX kodutute ja vanglast vabanenute turvakodusse, talle võimaldatakse töökoht automaalrina XXX OÜ-s. Need väljavaated loovad eeldused, et kinnipeetaval on, kus elada ja võimalus ennast elatada. Samas ei ole elukoha ja töökoha omamine asjaolud, mille olemasolul tuleks isik ilmtingimata vabastada. Maakohtu hinnangul V. Holostovi varasem elukäik, toimepandud rohked vargused ja esimese astme kuritegu ei võimalda lugeda, et ära kantud 2 aasta ja 4 kuuline vangistus on piisavad tema vabastamiseks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka V. Holostovi käitumine karistuse kandmise ajal. V. Holostovile vabanemisel loodud tingimused – elu- ja võimalik töökoht, on suure tõenäosusega kasutatavad ka tema tähtaegsel vabanemisel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Tartu Maakohtu 26.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Holostov, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 26.01.2015 määruse ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus ei arvestanud määruse koostamisel V. Holostovi kannatusi ning V. Holostovi soovi elu muutmiseks ning seaduste järgimiseks. Samuti ei arvestanud kinnipeetava hinnangul kohus asjaoluga, et V. Holostov on pärit lastekodust ning pidanud ise oma elu üles ehitama. Samuti on kaebuse esitaja täheldanud, et kohus ei arvestanud V. Holostovi ausust osas, mis puudutab tema narkosõltuvust. Tartu vangla iseloomustusest nähtub aga, et V. Holostov on teinud pingutusi sõltuvusest vabanemiseks, läbinud rehabilitatsiooni ja käib endiselt programmis anonüümsed narkomaanid. Vanglas asub V. Holostov kinnipeetavate sektoris, kus hoitakse isikuid, kes ei ole pikaajaliselt sisekorda -2-

rikkunud. Siinkohal märgib kinnipeetav, et kui varasema vanglakaristuse jooksul oleks tal olnud võimalus oma narkosõltuvusega tegeleda, rehabilitatsiooniprogrammides osaleda, siis oleks ta juba varasemalt saanud vajalikke teadmisi vabaduses kasutada. Samuti ei ole maakohus kinnipeetava hinnangul mõistnud seda, et kahte karistust kandis V. Holostov alaealisena, mistõttu oli tal raske oma käitumise tõsidust mõista. Käesolev karistus on andnud V. Holostovile palju aega enda muutmiseks ja elu üle järelemõtlemiseks. V. Holostov märgib, et on hakanud uskuma jumalasse ning pidev töö psühholoogiga aitas V. Holostovil oma elu lahterdada ja õpetas vigu parandama. Eeltoodule tuginedes leiab kinnipeetav, et talle tuleks anda võimalus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Holostovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu V. Holostovi määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Holostovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta V. Holostov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegudele, iseloomule, süüdlase isikule ja varasemale kriminaalselt aktiivsele elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et V. Holostov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, riigikeele B1 taseme kursused ja sõltuvusteemalise loengutsükli, on osalenud majandustöödel, läbinud tugigrupi 12-sammu ning jooga- ja vabastava hingamise kursused. Samuti on oluliseks, et isik õpib üldharidussüsteemi 9. klassis. Siiski leiab ringkonnakohus, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad käesoleval hetkel üles vabastamist toetavad asjaolud.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb V. Holostovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuritegude arvu, iseloomu ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning kes pani peale katseaja lõppu 2 kuu jooksul toime uue kuriteo, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata. Oluline on lisada, et isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning V. Holostov kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Eeltoodu näitab, sealhulgas varasem katseaja kohaldamine, mille jooksul pani isik toime uusi kuritegusid, et V. Holostov ei ole varasemalt mõistetud karistustest järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud. Samas ei saa kindlasti väita, et V. Holostovile, kui korduvalt kuritegusid toime pannud isikule pole karistuste mõistmisel vastu tuldud.
8.Ringkonnakohus leiab, et narkootikumidega seotud süüteo, kanepitaimede kasvatamise, varguse ja võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest mõistetud liitkaristusest on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe, et teda, arvestades ka varasemat elukäiku ning karistatust, käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus märgib, et V. Holostovil on vangistuses olles ilmselgelt probleeme olnud distsipliinist kinnipidamisega, mis näitab, et isik ei suuda ka vangistuses viibides seaduskuulekalt käituda. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et V. Holostovil tuleb edaspidi ise karistuse kandmisel vangistuses korrektselt käituda ning õiguskuulekat käitumist kinnistada.

-3-

9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu V. Holostovi määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.