Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2013. a, Tallinn kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-13-2154
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Vladimir Holostovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 188 lg 1., KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 266 lg 1 järgi ning B.J-i süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi
Kriminaalasi
lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18.04.2013. a otsus
Apellant
Süüdistatav Vladimir Holostov
Prokurör
Marika Reintop
Süüdistatavad
Vladimir Holostov isikukood 38903110380, elukoht xxxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel vene keel, töökoht puudub. Kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati Harju Maakohtu 12.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 ja KarS § 202 lg 1 järgi vangistusega 8 k 6 p tingimisi, katseajaga 2 aastat; väärteokorras karistatud korduvalt. Kahtlustatavana kinni peetud 25.05.2012-26.05.2012 ja 18.09.2012 Tõkend: vahistamine alates 19.09.2012 B.J (isikukood xxx)
Kaitsjad
Eva Tibar-Šuvalova, Vladimir Sadekov
Jätta Harju Maakohtu 18.04.2013. a otsus sisuliselt muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja asjaolu, et V. Holostovi kodust leitud kanepitaim oli toas paigutatud valgusküllase ning kergesti märgatava koha peale. Jätta süüdistatava Vladimir Holostovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates 1 (4)
kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-05, p 14 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-10, p 9; 14. veebruari 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-10, p 8; 3. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-68-11, p 10 ning 13. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-11, p 15.3).“ Ringkonnakohtu hinnangul on V. Holostovile kanepi kasvatamises esitatud süüdistus kahetsusväärselt üldsõnaline. Süüdistuse kohaselt V. Holostov „omandas kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult kanepitaime, mille ebaseadusliku kasvatamisega tegeles, kuni 25.05.2012 Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse politseiametnike poolt Tallinnas, Sõpruse pst 5-169 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kanepitaim kaaluga 12,72 g (kaal ilma juurteta), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (1,1 %).“ Täpselt samas sõnastuses on seda tegu kirjeldatud süüdistusakti osas „Kuriteo asjaolud“. Kuivõrd kasvatamine tähendab, nagu eespool märgitud, mingisugust tegevust taime arengu huvides, eeldab isiku süüdistamine taime kasvatamises vähemalt mingisuguste tegude äranäitamist, millega taime arengule kaasa aitas. Käesoleval juhul on ainus otse süüdistusest tulenev asjaolu see, et V. Holostov hoidis kanepitaime oma kodus, kuni see sealt leiti ja ära võeti. Süüdistuses ei ole välja toodud seda, et V. Holostov oleks paigutanud taime oma kodus tema arvates taime jaoks võimalikult soodsasse kohta, mistõttu ei võinud ka maakohus tugineda küsimuses, milles seisnes V. Holostovi tegu, sellele, et taim oli pandud valgusküllasesse kohta. Arvestades süüdistuses märgitut, tuleb hinnata seda, kas see, et V. Holostov hoidis potti istutatud kanepitaime oma kodus, on piisav, rääkimaks kanepitaime kasvatamisest. Teisisõnu tuleb hinnata seda, kas taime jaoks võib pidada soodsaks seda, et ta oli toatingimustes, mitte aga seda, kui soodsad tingimused taimele korteris loodud olid. Kuigi süüdistuses on märgitud, et V. Holostov omandas kanepitaime „kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata ajal“, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et tõend selle kohta, millal V. Holostov taime endale sai, on tegelikult olemas – V. Holostov on andnud ütlusi, et taim toodi talle 5 päeva enne läbiotsimist. Ühtegi tõendit, mis selle väite ümber lükkaks või kahtluse allagi seaks, ei ole. Seega tuleb lähtuda sellest, et V. Holostov omandas kanepitaime 5 päeva enne läbiotsimist ja hoidis kanepitaime oma kodus alates sellest ajast. Kohtukolleegium leiab, et potis kasvava kanepitaime suhteliselt lühiajaline hoidmine toas, isegi kui selle aja jooksul taime ei kasteta ega muul viisil ei hooldata, tähendab taime kasvatamist, kuna taolisel moel tagatakse taimele suhteliselt stabiilselt soe keskkond. Tänu sellele võib V. Holostovi tegevust käsitada taime kasvatamisena KarS § 188 lg 1 tähenduses. Selline tegevus on võrreldav oma maal kellegi teise rajatud kanepi- või unimagunakasvanduse säilitamisega, mida Riigikohus on pidanud KarS § 188 lg-le 1 vastavaks teoks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.10.2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-04; p 7). Eelnevast tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus V. Holostovi KarS § 188 lg 1 järgi süüdimõistmise osas jätta sisuliselt muutmata, kuid jätta maakohtu otsuse põhiosast välja viited sellele, et V. Holostov on paigutanud taime toas just akna ja pliidi lähedale ja seega taime jaoks võimalikult soodsalt.
3 (4)
kuriteo eest kohus kergemat karistust mõista ei saanudki.
Sten Lind
Meelika Aava
Pavel Gontšarov
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.