lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-240/88

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-240/88
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-240/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.05.20131-13-240/104Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.10.20151-13-240/113Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.veebruaril 2015. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-13-240

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Prokurör/arvamus antud kirjalikult/

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus

Kriminaalasi

O.A süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 200 lg 2 p-de 7, 8, § 263 p-de 1, 4 järgi; N.D süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, järgi ja U.D süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses

Menetlustoiming Süüdimõistetu

Süüdimõistetu N.D ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine N.D isikukood: XXX; elukoht enne vangistust: XXXX, viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Tartu, Turu 56

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 432 lg-test 3, 23, 33 kohtunik määras: Jätta N.D ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabastamata. Määrus saata Tartu Vanglale , N.D-le, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 20.15.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-240 mõisteti N.D süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka N.D poolt 02.02.2012. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev ja mõisteti N.D-le karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kantuks N.D-le Tartu Maakohtu 16.04.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1418 mõistetud karistus 11 kuud ja 15 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti N.D-le liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha 4 kuud vangistust, mille N.D oli Tartu Maakohtu 16.04.2012. a otsuse alusel 20.05.2013. a seisuga ära kandnud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti N.D-le 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega alates 20.05.2013. a. Kohtuotsus jõustus 05.06.2013. a. 05.01.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid N.D karistuse ülevaatamiseks seoses KarS-i 01.01.2015. a jõustunud muudatustega. Karistuse revisjoni käigus Tartu Maakohtu määrusega 19.01.2015 puudus KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus N.D-le Tartu Maakohtu 20.15.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-240 mõistetud liitkaristuse muutmiseks. N.D karistusaja lõpp 18.01.2016. Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule N.D ennetähtaegne tingimuslik vanglast vabastamine.

toimikud otsustamaks tema

Tartu Vangla poolt koostatud arvamuses 05.01.2015 N.D kohta märgitakse, et N.D kannab kümnendat vangistust, kriminaalkorras karistatud 16 korral, kinnipeetav ei ole suutnud oma eelnevast elust õigeid järeldusi teha, on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. N.D on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning vanglas on rakendunud tööle. Vabanedes saaks ta asuda elama XXXX sotsiaalkorterisse. Vaatamata eelnevale Tartu Vangla toetab N.D vanglast vabastamist: uue kuriteo tõenäosus 2 aasta jookul 36 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus esitas seisukoha kirjalikult. Prokurör ei toeta N.D vabastamist, sest N.D on korduvalt karistatud isik. Ta kannab 10 vangistust. Senised karistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Senine alkoholi kuritarvitamine on ka praegu suureks riskiks; vanglast vabanedes puudub tal töökoht, puudub ka tööharjumus; tal puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Kohtu seisukoht: N.D mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p. 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 temale mõistetud karistusajast , kuid mitte vähem kui neli kuud. N.D-le mõisteti Tartu Maakohtu 20.15.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-240 liitkaristuses- 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust ; karistuse kandmise aja alguse 20.05.2013.

Käesolevaks ajaks on N.D kandnud karistusest ära üle 2/3 . Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise arutamiseks. KarS § 76 lg. 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.D on 16 korral kriminaalkorras karistatud. Ta kannab kümnendat vangistust. Enamus tema poolt toimepandud kuriteod on varavastased kuriteod. Soodusteguriks on olnud N.D-le grupi mõju ning sage alkoholi tarvitamine. Arvestades N.D korduvat karistatust, tema pool toime pandud hulgalisi kuritegusid, ei ole kohtul kindlust , et N.D võiks vanglast ennetähtaegselt vabastada. N.D karistusaja lõpp on 18.01.2016. Tema poolt 05.11.2011 toime pandud grupiline kannatanu XXXX röövimine, kannatanu noaga ähvardamine ühe kaasosalise poolt , oli sisult jõhker. N.D oli varem 15 korral kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele, pani ta toime ka nimetatud röövimise. 05.01.2015 Tartu Vangla inspektori M.T. iseloomustus N.D kohta näitab, et N.D on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, tal on olemas motivatsioon jätkata õiguskuulekat elu. Enda sõnul ei saa N.D täiesti kindel olla, et enam süütegusid toime ei pane, kuid pingutab selle nimel. N.D ei ole seni kindlaid töökohti suutnud kinni pidada. Varasemalt oli ta alkoholi tarvitanud tihti , sest enda sõnul tal puudus elus eesmärk. N.D varasemale hoolimatule ja teisi kasutavale eluviisile viitavad tema poolt varasemalt toime pandud kuriteod. Vabanedes tal kindlat töökohta ei ole otsitud. N.D puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol. Tartu Vangla kriminaalhooldaja H.D. poolt N.D-le antud iseloomustuses märgib ta, et N.D-le on riskiteguriks teiste inimestega manipuleerida. N.D ei ole korduvad kriminaalkaristused, ka vangistused, suutnud mõjutada õiguskuulekalt käituma. N.D puuduvad oskused põhjalikult analüüsida oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooristamise põhjuseid ja tagajärgi. Toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine ei aita N.D vabaduses seaduskuulekust saavutada. Käesoleval juhul ei ole N.D vabanedes kindlat elukohta. Tartu Vangla iseloomustuses märgitud sotsiaalkorterit XXXX .N.D-le ei saa kasutada anda. Tartu Vallavalitsusest saadud info põhjal on see eluruum antud ära teisele inimesele, sest selleks tekkis kiireloomuline vajadus. Seega iseseisvat eluruumi, mida N.D teab ning kuhu saaks elama asuda, praegu N.D-le määratud ei ole. Tartu vallast saadud info põhjal võib mõne aja pärast avaneda võimalus XXXX olevale sotsiaalpinnale asuda. Seega praegu N.D eluruumi osas kindlaid andmeid ei ole. Kindel elukoht on aga vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks üks tingimus isikule kriminaalhoolduse seadmiseks. Sellest tulenevalt on praegu elukohta puudumine samuti üheks takistuseks N.D ennetähtaegselt tingimuslikult vanglast vabastamiseks. Lisaks praegu kindla elukoha võimaluse puudumine on ka teisi küsitavusi N.D ennetähtaegselt tingimuslikult vanglast vabastamiseks.

Ennetähtaegselt tingimuslikult vanglast vabastada saab isiku, kelle osas on kohtul tekkinud usaldus, et ta enam uusi kuritegusid toime ei pane ning ka kriminaalhoolduse nõudeid täidab. Arvestades N.D iseloomustavat materjali , ei ole kohtul tekkinud tema vastu praegu sellist usaldust et ta vanglast vabastada tingimuslikult ennetähtaegselt. Tema minevik on ikkagi see, mis ei lase teda usaldada. Ka kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub , et N.D ei oska praegu analüüsida oma eelnevat kuritegelikku käitumist, kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Arvestades eeltoodut, kohus ei vabasta praegu N.D ennetähtaegselt tingimuslikult vangistusest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.